Võtke vastu Püha Vaim!

05/2015 10 tamm peeter hk-1

Peeter Tamm, Elva baptistikoguduse pastor

Apostlite teod 2:1–6.12–21.32–33
Mida on vaja inimese mõtteviisi muutumiseks, uue elunägemise sünniks? Vastust sellele otsib igapäevaselt lugematu hulk inimesi nii juhtimistegevuses, haridust andes kui ka omavahelistes suhetes. Sama küsimusega tegelevad aju-uurijad. Kuidas esile kutsuda muutust inimese iseloomus ja teadvuses? Ehk muutub midagi, kui suur grupp inimesi mingile teemale ühiselt mõtleb või mediteerib? Kas üldse on võimalik inimese teadvuses püsivat muutust esile kutsuda?

Püha Vaimu tegevuse erinevad ilmingud on toonud sageli kaasa mõistmatust ja kõhklemist.

Niipalju on selge, et vältimatult vajalik on inimese tahtlik kaastegevus ja vaja läheb väga suurt jõudu. Võime siiski tunnistada, et vaatamata korduvatele lüüasaamistele ja petlikult lihtsatele lahendustele on meil lootust. Mis on inimesel võimatu saavutada üksi, on võimalik koos Jumalaga.

Esimene julgustus tuleb meile ülestõusnud Issanda kohtumiselt oma jüngritega, kus ta ütleb: „Võtke vastu Püha Vaim!" (Jh 20:22). Veel midagi suuremat on tulemas. Jeesus puhub nende peale ja valmistab neid ette, öeldes: „Võtke vastu Püha Vaim!" Jeesus otsekui ütleks: „Ärge tõrjuge Teda!" Ilmselt ka seda on võimalik teha.

Kristliku koguduse sünd on seotud Püha Vaimu läkitamisega nelipühapäeval algkoguduse üle. Jeesus oli andnud lubaduse, et ta ei jäta oma jüngreid orbudeks, vaid et ta saadab neile teise Lohutaja (Jh 14:16–18). Tema ise tuleb oma jüngrite juurde teise Lohutaja kaudu. Ja nii ka toimus. Me alustame täna ülestõusnud Issanda julgustusega: „Võtke vastu Püha Vaim!"

Mis toimus Nelipühapäeval – mida nähti ja kuuldi? 11 IMG 0995

Inimesed algkristlaste läheduses, võimalik, et mõnes templi osas, kus paljud said koos olla, küsisid: „Mis see küll peaks olema?" Nad on hämmeldunud, aga seejuures esitavad ausa küsimuse. Samas
on ka pilkajaid, kes ei süvene, vaid pigem kardavad ja tõrjuvad toimuvat, öeldes: „Nad on täis magusat veini!" Nad tõlgendavad olukorda neile senini tuntu kaudu. Algkristlased on korraga julged, nad räägivad valjuhäälselt, tundub ka, et korraga. Selles hinnangus ei saa välistada teatud pahatahtlikkust ning soovimatust süveneda. „Me ju kõik teame, millega on tegu – nad on täis magusat veini!" Teised aga julgevad küsida: „Millega on õigupoolest tegu?"
Los Angelese Azusa tänava vaimulikust äratusest 1904. aastal loetakse kaasaegse nelipühiliikumise algust. Olin hämmeldunud, kui lugesin äratuse ajaloost. Ärkamise aktiivsel perioodil iseloomustasid koosolekutel osalejaid samasugused annid, nagu lugesime Apostlite tegude raamatust.

Mida oli Sinu elus näha ja kuulda, kui Jeesus sai taas esikohale Sinu elus?

Seejuures on teada, et samas kvartalis elavad inimesed kutsusid sinna tuletõrje välja rohkem kui poolel tosinal korral. Seda põhjusel, et nähes valgusekuma majaseintel ja akendel peegeldumas, olid nad veendunud – seal on puhkenud tulekahju ja nende eluase on ka ohus. Ma ei tea, et need inimesed oleksid otseselt ise tulekeeli näinud, nagu meile loetud tekstis öeldakse, aga see, mida nad nägid, sarnanes nii väga tulekeelte kumaga. Nad mõtestasid nähtut enda jaoks senise ja tuttava kaudu ning käitusid vastavalt.

Nii on koguduse ajaloos hiljem ka olnud. Püha Vaimu tegevuse erinevad ilmingud on toonud sageli kaasa mõistmatust ja kõhklemist, küsimusi: „Mis nüüd siis ikkagi toimub?" Väljapakutud seletustes väljendub sageli inimeste loomulik püüdlus mõista toimuvat seni tuntu kaudu. Meie eeliseks on tunda Jumala sõna ja tunda Püha Vaimu tegevuse erinevaid kirjeldusi, mis aitab meil toimuvat paremini mõista. Ent ühtlasi on meil siis ka suurem vastutus.

Mind pani mõtlema ühe pastori meeldetuletus oma kogudusele. Ta ütles: „Kui teile on esmatähtis eneseväärikus ja teil on vajadus alati soliidne välja näha, ent samas me terve kogudusena otsime ja igatseme Jumala lähedust, siis pean teid hoiatama. Teie teel on peatselt nn 'lamav politseinik' (e maanteekühm)."

Nii mõnigi ootamatu palvevastus ja Jumala tegevuse 'maanteekühm' võib meid raputada üles senistest hoiakutest ja liigtõsisest suhtumisest iseendasse.
Nelipühapäevale mõeldes on ilmne, et kõik need ilmingud, kõik see, mis toimus, ei läinud ju paljude arvates kokku juutliku ühispalvuse väärikusega. Aga oli ka neid inimesi, kes ei muutunud üleolevaks ega tõrjuvaks väliste ilmingute suhtes, vaid esitasid sisulisi küsimusi. Nad küsisid: „Mis see küll peab olema?"

Ja vastused olid lähedal, osalt olid vastused juba toimunud sündmuses.

See, mida oli näha ja kuulda – mida see kõik tähendas?

Püha Vaim saadeti vastavalt Jumala tõotustele ja tema saabumist oli näha ja kuulda. Vastus esitatud küsimusele oli osalt sündmuses endas juba olemas. Kes olid paremad kuulajad, panid seda tähele. Nad said aru, et nende päritolumaa keeltes räägiti 'Jumala suuri asju', tõenäoliselt lunastusetööst, Jumala riigi lähedaleastumisest Jeesuse Kristuse isikus.

Toimuva tähenduse avas Peetruse julge, Pühast Vaimust kantud kõne. Siin võib näha Jumala ilmutuse mustrit, mis Piiblis ikka ja jälle esineb. Sündmus ja selgitus, Jumala tegu ja Jumala kõnetus, mis toimunu tähendust selgitab.

Püha Vaimu väljavalamise tegu, mis on võimas, uudne ja raskesti kirjeldatav, täiendab Jumala Vaimust inspireeritud kuulutus, mis Pühakirjale toetudes seletab toimunu tähendust. Jumala tegu ja Jumala sõnum toimivad koos väga suure mõjuga.

Sündmuse tähendus on edastatud Peetruse jutluses: „Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad. Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi" (Ap 2:32–33).
Jumal on üles äratanud Jeesuse, ta on Isalt saanud Püha Vaimu ja on selle välja valanud. Jumala Vaimu tegevust on nüüd võimalik avalikult 'näha ja kuulda'.

Mida oli näha ja kuulda apostlite ja teiste jüngrite elus enne Jeesuse ülestõusmist? Ma arvan, et neid eriti polnud kuulda ja vähe oli näha.

Evangeeliumidest selgub, et peale Jeesuse surma nad hoidusid avalikkuse tähelepanu eest. Ja nüüd on neid korraga näha ja kuulda paljude silme ees.

Minu jaoks tekivad seda teksti lugedes ja selle üle mõeldes mitmed küsimused: Mida oli meie elus näha ja kuulda, enne kui saime päästetud? Ja peale seda?

Mida on meie elus näha ja kuulda, kui Püha Vaim meid viimati täitis? Veelgi enam – millal see viimati oli, kui Püha Vaim Sind täitis, kuna Sa selle pärast palvetasid ja usu kaudu vastu võtsid? Mida oli Sinu elus näha ja kuulda, kui Jeesus sai taas esikohale Sinu elus – kõigi vaevade, murede, pettumuste, valude, hirmude ja teadmatuse üle?

Mida on vaja inimese elu- ja mõttelaadi muutmiseks? Väga suurt jõudu, Jumala väge ja inimese kaasatöötamist. Meeleuuendus muidu ei toimi, sest muutused ei ole muidu piisavalt sügavad.

Elu muutub Jumala Püha Vaimu töö tulemusena. Eelduseks on meeleparandus ehk meeleuuendus ja usk Jeesusesse Kristusesse. Jumala Püha Vaim muudab ja uuendab meie mõtteviisi. Me saame teadlikumaks Jumala tahtest ja ühtlasi tahame selle järgi elada.

Mida on meie elus näha ja kuulda? Mida on meie elus näha ja kuulda kogudusena, kristlaskonnana? Kas meid ümbritsevad inimesed võivad näha ja kuulda Jumala väe toimimist meie elus?

Tõsi, Jumala töö inimeses ei ole alati kohe nähtav, aga see on minu kindel veendumus, et Püha Vaimu töö inimeses ei saa jääda varjule, see ei saa jääda saladuseks. Ühel või teisel viisil on seda näha ja kuulda.

Me elame olukorras, kus Püha Vaim on välja valatud Jeesust Kristust tunnistava koguduse üle. Me elame olukorras, kus Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud (Rm 5:5).

Ristilöödud ja ülestõusnud Issanda Jeesuse Kristuse tõttu hingab Jumala heameel igaühe üle, kes temasse usub. Olgu meie palve, igatsus ja püüdlus, et Jumala Püha Vaimu meis ja meie kaudu oleks näha ja kuulda. Püha Vaim teeb, et Jeesus valitseb meie elus Issandana ja meie julgeme temast tunnistada. Aamen.