Mõtetest tegudeni!

07-08/2015 11 meegor-1
Meego Remmel, EKB Liidu president suvefestivali ristimisteenistusel Tartus

Käesoleva aasta suvefestival leidis aset ülikoolilinnas, heade mõtete linnas. Meie üleskutse nii linlastele kui kõigile kaasmaalastele ja külalistele, eesotsas meie festivalile kogunenud usurahvaga, on: Mõtetest tegudeni!

Ristimisvette astudes minnakse oma usus tõepoolest „mõtetest tegudeni".

Suvefestivali lõpetav ristimisteenistus Anne kanali ääres tunnistab mõtetest tegudeni jõudmise võimalikkusest iga inimese elus. Ristida lasevad end nii nooremad kui vanemad, kelle elu on muutunud tänu Jeesuse evangeeliumi usus vastuvõtmisele mõttemaailmas ja elutegelikkuses. Ristitud saamine on selle elumuutuse kujundlik väljendus.

Ristimisvette astudes ei tehta lihtsalt sõnu, vaid minnakse oma usus tõepoolest „mõtetest tegudeni".

Küsimus on: kuidas jõuda mõtetest tegudeni?

Enne ristimist saab iga ristitav vastata kolmele isiklikult esitatud küsimusele. Esiteks, kas see ristimine on sinu vabatahtlik otsus? Teiseks, kas ristimine on sinu tõotuseks Jumalale, elada puhta südamega Jeesust järgivat elu Uue Testamendi järgi?

Ja kolmandaks, kas ristimine tähendab sinu valmisolekut elada ka surmani nii Pühakirja kui Püha Vaimu juhtimise järgi? Kes neile kolmele küsimusele võib jaatavalt vastata, on valmis ka edasiseks jüngerlikuks eluks ristituna Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse, nagu Jeesus õpetas (Mt 28:18–20).

Mis võiks olla aga Sinu järgmiseks elusammuks „mõtetest tegudeni"? Jeesus ei oota meilt niivõrd suurepäraseid mõtteid, kuivõrd tegusid. Markuse evangeeliumis (16:15–20) antud suures misjoniläkituses öeldakse: Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka. Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks." Kui Issand [Jeesus] oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele. Aga jüngrid läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega.]

Oled Sa valmis uskuma? 12 luule tarmo-2

Meie usuliikumine on sügavalt veendunud Jeesuse tõotuses, et „kes usub ja on ristitud, see päästetakse, aga kes ei usu, mõistetakse hukka". Sellepärast ei risti me vastsündinuid, vaid Vaimust sündinuid. Jeesus õpetas, et Vaimust ja veest sündimise eelduseks on isiklik usk temasse kui Jumala ainusündinud Pojasse (vt Jh 3:5-8,16). Selline usk kujuneb elumuutvaks usuks.

Vaimust ja veest sündimise eelduseks on isiklik usk Jeesusesse kui Jumala ainusündinud Pojasse.

Evangeeliumi kuulutades ja kuulatades on aga kergem osundada pigem esimest poolt Jeesuse lausest: „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse." Palju raskem on tsiteerida teist poolt samas Jeesuse antud tõotuslauses: „Aga kes ei usu, mõistetakse hukka." Siiski ei saa me võtta üht ja jätta teist. Me kas võtame Jeesuse ja tema tõotused usus tervikuna vastu või ei võta me üleüldse tõeks, kes on Jeesus ja mida ta õpetas.

Samas tekib küsimus, et kui mitteuskujad tõepoolest „mõistetakse hukka", siis kuivõrd allub kellegi uskumine üldse tema otsusele ning sõltub ta tahtest ja julgusest uskuda? Nii mõnigi leiab, et ta ei saa uskuda, kuna pole selleks lihtsalt võimeline. Samas manitseb Jeesus oma järgijaid usu puudumise pärast (Mk 4:40). Järelikult saab inimene end kuidagi ikkagi usus ava(rda)da ning oma elu pigem usust, mitte umbusust lähtuvalt, elada ja kujundada. Usk ja usaldus ei kuku aga kellelegi sunnitult sülle. Paljuski on see nimelt Sinu ja minu enda valik, kas meie usk jõuab „mõtetest tegudeni" või mitte.

Viimase uuringu Usust, elust ja usuelust järgi usub Jumalasse 39% eestimaalastest. Midagi või kedagi kõrgemat usub samas 66% eestimaalastest. Ateistide arv on viimase viie aastaga Eestis vähenenud 10%-lt 7%-le. Seega – enamuse jaoks meist ei ole uskumine raske. Pigem on küsimus, mida ja kuidas peaksime uskuma.

Jeesus toonitab, et meie usk ei pea olema niivõrd eneseusk ega usk teistesse inimestesse, vaid usk ja usaldus Kõigekõrgema enese suhtes, kes ületab kõik, mis ja kes maailmas ja maailma taga üleüldse on.

Kui Sinu peast käib täna vähegi läbi mõte, et võiksid samuti uskuda ja usaldada Jumalat isiklikult, siis kutsun Sind astuma järgmist sammu – mõtetest tegudeni! Piibel ütleb, et „igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse" (Rm 10:13). Oled Sa valmis seda uskuma? Kui Sa selle mõtte usus teoks teed, leiad päästmise Jeesuse nimel!

Oled Sa valmis järgima Jeesust?

Meie usuliikumise igatsuseks on osutuda Jeesuse Vaimus elumuutvaks – alates meie isiklikust ja perekondlikust eluloost ning lõpetades lugudega koguduslikus, ühiskondlikus ja maailma misjonis. Jeesus ütles: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!"

Sellest lähtuvalt oleme korraldanud ka oma suvefestivali vabaõhusündmusena – avatuna kõigile. Sellepärast oleme kogunenud ristimisteenistusele Anne kanali juures. Seetõttu saadame sel suvel oma noori missioonile Bosniasse ja Kosovosse. Me ei tee oma ligimesearmastuses ega rõõmusõnumi kuulutuses inimesel ja inimesel vahet.

Me ei lähtu niivõrd poliitteadlase Samuel Huntingtoni „tsivilisatsioonide kokkupõrkest", kuivõrd baptisti jutlustaja Martin Luther Kingi nägemusest, et ühel päeval on Jumala riik tulnud meie keskele nii, et ei ole enam vahet, milline on kellegi silma- või nahavärv, keel või kultuur, kuna rõõmusõnum Jeesuse Issandaks olemisest puudutab ja muudab meid kõiki ühtviisi – seesmiselt Jumala näo järgi.

Piibel ütleb: „Kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses" (Gl 3:27–28).

Meie koguduste liitu kuulub 83 kogudust, nende seas on nii venelaste ja ukrainlaste kui ka lähisidalaste ja aasialaste osaduskonnad. Salemi kogudusel, kuhu ma ise kuulun, on oma venekeelne ja ingliskeelne osaduskond ning me tunnistame, et Jumala riik pole meie jaoks ainuüksi eestlaste riik, vaid teistegi rahvaste, rasside, keelte ja kultuuride üle aegade valitsev kuningriik.

Ilmutuse raamat sõnastab nägemuse Jeesuse kuningriigist järgmiselt: „Rahvad hakkavad käima tema valguses ning ilmamaa kuningad toovad sinna oma hiilguse. Tema väravaid ei lukustata päeval, ent ööd seal ei olegi. Ja rahvaste hiilgus ja au kantakse sinna sisse" (Ilm 21:24–26).

Meie usuliikumine, nagu suvefestivalil räägitud, on koguduste liikumine, kes Piibli järgi Jeesust järgides on valmis minema „mõtetest tegudeni" ka siis, kui see tähendab ennastohverdavaid tegusid, olgu 365 vaesuses lapse eest hoolitsemisel või mõnesaja põgeniku vastuvõtmisel. Abhaasia eestlastest põgenike vastuvõtmisel 1992. aastal saime takistavatest keele- ja kultuuribarjääridest üle, kui tegime verinoore Eesti Vabariigiga koostööd. Mitusada inimest leidis uue kodu Eestis ja kodukoguduse nende keskel, kes neile Jeesuse Vaimus armastust osutasid. Miks siis mitte nüüd, kui oleme jõukamad ja tugevamad kui iganes varem sellel maal?!

Ukraina põgenikud koputavad meie koguduseliikmete südametele ja pühakodade ustele juba teist aastat. Siin on, vaatamata eriarvamustele Ukraina konflikti tõlgendamisel, Jeesuse nimel praktilist abi osutanud eeskätt meie venekeelse vendluse kogudused. Seda enam tunneme vastutust „mõtetest tegudeni" minnes eestlastena, kui meie maale jõuavad sõjapõgenikud Lähis-Idast või Aafrikast. Kui mitte meie, kristlased, kes siis üldse veel saaks nende inimeste eest paremini hoolt kanda ja neid siinmail õigele teele juhatada? 13 risttee tarmo-2

Juba Vana Testament andis käsu lubada võõral elada Jumala rahva keskel, pakkudes talle omadega sarnast väärikat kohtlemist. Seda enam eeldab meilt Uus Testament. Jeesus kinnitas samaarlaste ja juutide erisuse pingeväljal ligimesearmastuse möödapääsmatust, isegi vaenlase armastamist. Ta ütles: „Mine ja tee sina nõndasamuti!" (Lk 10:37).

Oled Sa valmis jäägituks usueluks?

Jeesus õpetas, et usk kogu loodu Loojasse ning Issandasse avab meie, inimlaste jaoks piiratud maailma võimalused piiritute võimaluste maailma. „Kõik on võimalik sellele, kes usub," ütles ta (Mk 9:23).

Ülemaailmset evangeelset läkitust andes tõi Jeesus rea näiteid usu piiridest ja piireületavast usust: „Kuid uskujaid saadavad sellised tunnustähed: minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, räägivad uusi keeli, tõstavad paljaste kätega üles mürkmadusid, ning kui nad jooksid midagi surmavat, ei kahjustaks see neid; haiged, kellele nad panevad käed peale, saavad terveks" (Mk 16:17–18).

Kuivõrd me oleme valmis elama Mandariinide sõnumiga elulugu omaenda koduõuel?

Küsimus pole imede kui niisuguste tegemises või et Jeesust järgides peaksime tingimata osutuma imetervendajateks. Küsimus on selles, kas piiritu Jumal võib meie elus tegev olla või mitte. Kui me usume, et Jumal võib tegutseda piiritul moel, võime kogeda ka tema piiritut tegutsemist.

„Kui Issand [Jeesus] oli nendega rääkinud, võeti ta üles taevasse ja ta istus Jumala paremale käele. Aga jüngrid läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega" (Mk 16:19–20). Jeesus töötas tema läkitusega evangeeliumi kuulutanutega kaasa oma taevase Isa paremal käel ning „toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega", kui „jüngrid läksid välja ja kuulutasid kõikjal". Teadagi jättis enamus Jeesuse jüngritest oma elu märtrina. Seda enam töötas Issand nende usukuulutuse läbi.

Kaasaja vabakirikliku usuliikumise esiisad, 16. sajandi anabaptistlikud radikaalsed reformaatorid pidid oma usu ja ristimise kuulutuse pärast massiliselt märtrisurma minema. Samas lunastasid nad seeläbi Euroopale mõtte-, sõna-, südametunnistuse ning usu- ja kuulutusvabaduse. Täna elame tänu nende meeste ja naiste kannatusele ja märtrisurmale teistsuguses Euroopas, teistsuguses maailmas, teistsugusel Eestimaal, teistmoodi heade mõtete linnas. Me võime vabalt evangeeliumi kuulutada ja avalikult öelda, et tahame olla Eesti elu muutev usuliikumine – „mõtetest tegudeni".

Eesti rahvas oli meelitatud rahvusvahelist tunnustust pälvinud filmi Mandariinid edust Hollywoodis ja Oscarite jagamisel. Samas oli selle filmi sõnum valmisolekus armastada ja teenida oma ligimest nagu iseennast, sõltumata tema taustast ja usust, kehastades ja kuulutades leppimist ja rahu, vaatamata konfliktidele ja sõjakoledustele. Kuivõrd me oleme valmis elama Mandariinide sõnumiga elulugu omaenda koduõuel?

Türgi usuasjade minister kinnitas Euroopa Evangeelse Alliansi presidendile: „Kui kõik kristlased teeksid kasvõi 10% Jeesuse õpetusest teoks, ei oleks islamil Euroopas kohta." Jeesus kinnitas: „Mine ja tee Sina nõndasamuti!"

Mõtetest tegudeni, kallid inimesed! Kui Sa veel ei usu Jeesuse rõõmusõnumisse, siis proovi täna kuulutatud ja kuuldud päästesõnum viia oma mõtetest tegudeni! Kui Sa juba usud, aga ei ole veel ristitud, lase end ristida! „Kes usub ja on ristitud, see päästetakse!" Kui Sa oled juba usklik ja ristitud, ära sea Jumalale piire, vaid lase temal Issandana vabalt tegutseda. Mõtetest tegudeni – Jeesuse valitsemisel Issandana! Ja kui ta läkitab meid maailma, siis peame meeles, et see oli ja ongi tema missioon: et „jüngrid läksid välja ja kuulutasid kõikjal, ning Issand toetas neid ja kinnitas sõna tunnustähtedega". Kuni surmani. Ülestõusmise usus.