Detsember 2022 
Tõnis Roosimaa, Laagri kogudus
Tõe valgusšõu
Jõululugu, evangelist Luuka järgi, räägib meile karjastest, kes pimedas öös lõkke ääres karja valvasid. Siis aga sähvatas äkki suur valgus ning nad kõik kohkusid. Miks markeeriti Kristuse pealtnäha lihtne sünd taevase valgusšõuga? Miks pidi valguse vägi pimeduse tundi sisse lõikama? Mis õieti juhtus?
Prohvet Jesaja ennustus ‒ Rahvas, kes käib pimeduses, näeb suurt valgust; kes elavad surmavarju maal, neile paistab valgus (Js 9:1) ‒ sai tõeks. Vaimsete asjade ja Jumala riigi selguse aeg oli alanud.
Kardan, et vaatamata PISA testide kõrgetele tulemustele ning kõikvõimalikele koolitusprogrammidele on Eestimaa rahval endiselt „must lagi“ nii isikliku elu mõtestamises, kodustes väärtustes kui ka Jumala asjade mõistmises laiemalt. Sallivuse varjus valitseb vaimne segadus.
Siis Jeesus rääkis neile taas: „Mina olen maailma valgus“ (Jh 8:12).
Ja valgus paistab pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud (Jh 1:5).
Tänane valguse definitsioon Wikipedias ütleb selle olevat elektromagnetkiirguse, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit. Jeesus ilmselt seda silmas ei pidanud. Pigem rääkis ta pimeduses vajalikust lambivalgusest, suhteliselt kallivõitu hüvest, milleta me elada ei oska. Või viitas hoopis tõsiasjale, et kui kusagil õlilamp täisvõimsuses põleb, paljastab see paratamatult ka kodus leiduva segaduse. Kes aga kuluka lambi pimedal õhtul koos istudes läidavad, rõõmustavad üksteise sõbralikke pilke ja naeratusi nähes.
Muide, Tallinna Linnaarhiivis on leida hansaaegadest koletu lugu abikaasa mõrvast, mille põhjustas tüli „ilmselge laristamise“ üle, sest naine oli sõbranna küllatuleku puhul otsustanud veeta õhtu küünlavalgel vesteldes.
Aasta kõige pimedamatel päevadel tuleks võtta aega ja kulutada elektrit ‒ paljudele inimestele sügavalt silma vaatamiseks. Jah, mitte vaid sõpradele. Kallihinnalist aega ja tähelepanelikku kuulamist vajab meie eluteel rohkem kaasmaalasi. Meie suhetes sünnib taevalik ime, sest silma vaatamine ja mõistev kuulamine on jumalik loomus meis. Selle kaudu suunab avatud meelt Püha Vaim.
Aasta kõige pimedamatel päevadel tuleks võtta aega ja kulutada elektrit ‒ paljudele inimestele sügavalt silma vaatamiseks.
Tumedad pildid
„Pittura tenebrosa“ (tumedad pildid) maalimise viis on levinud alates hilis-keskajast. See stiil sai oma algusaegadel tugeva kriitika osaliseks, kuna valdavalt väga tumedate – kuni mustade laikudeni – toonide kasutamist suuremal osal maali pinnast peeti oskamatuse ja koguni vigade kinnimätsimiseks. Oli täiesti iseloomulik, et pimedus ja sünged varjud laiutavad kuni kahel kolmandikul maali kogupinnast ning selle sünguse keskel tulevad seda eredamalt esile üksikud heledasti valgustatud detailid.
Ühed kuulsaimad ja sügavalt tundeküllased näited on 17. sajandi Madalmaade kunstniku Rembrandti pintslist. Samuti kuuluvad selle stiili alla mitmed meile kodused pühakodade maalid, näiteks Johann Köleri altarimaal Tallinna Jaani kirikus.
Jah, just sügavas pimeduses, valgusmürast eemal, märkame orienteerumist võimaldavaid tähti. Samamoodi hakkame märkama olulisi sõnumitoojaid, kui lülitame oma hingest välja materiaalse tühja-tähja ning meelelahutuse müra. Või hoopis – olles jõudnud sügavasse kriisipimedusse ‒ oleme asetatud kohta, kus otsime tunneli lõpus pisimatki valguskiirt. Jeesus tahab olla eluvalgus sinu ja minu olukordades!
Juba aastaid olen novembri algusest peale märganud pimedas sügistalves säravaid jõulutulesid koduõuedes. Jõulupühaks oli kätte jõudnud silmi väsitav küllastumus. Elektrihinna tõusu tõttu on sellel aasta märgata muutust. Vähemalt minu liikumisteede ääres on oluliselt pimedam, sest LED-purikaid pole enne advendiaega põlemas näha. Kuidagi väga ilus on suuremas pimeduses kauget kodutulukest märgata. Üks põhjus, miks ma lapsepõlves ootasin väga jõuluõhtut, oli, et lisaks paarile oodatavale kingile oli saabumas hetk, mil süüdati kuusel küünlad ja lülitati sisse mõned värvilised jõulutuled. Soe valgus kutsub ja paitab hinge.
Soojad valgustajad 
Kas sina ootad jõuluvalgust? Mida see sinu jaoks isiklikult võiks tähendada?
Oma kogemustest tean, et siirale otsijale ilmutab Jumal ennast oma Pojas Jeesuses, kes on öelnud: Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus (Jh 8:12).
Jeesus ei sündinud rambivalguses tähtsate seas. Parimal juhul oli sõime lähedal nõrk õlilambi leek, mis valgustas öömajakohast ilma jäetud noore pere esimest sünnitust. Kuid Jeesus kasvas suureks, ta õpetas, aitas ja tervendas paljusid, muutes nii nende elutee valgeks. Ja kui ta meie eest suri, äratas Jumal ta üles. Olulised sündmused, aga ka otsused, saavad tihti alguse tagasihoidlikes tingimustes. Ära sinagi häbene väikeseid alguseid või ka lihtsaid heategusid. Teeme meie oma parima, üllatavad tulemused ja vaimne tähenduslikkus tulevad Jumalalt.
Mitte kõik ei ole kutsutud ajakirjanike moodi uudisväärseid sündmusi valguse kätte toovateks „LED-prožektoriteks“. Paljud meist on kutsutud olema koduteed näitavad küünlad või õlilambid akendel. Võib-olla oled sinagi end leidnud mõttelt, et kellele mind ja minu panust tarvis läheb? Läbi ajaloo on Jumalal olnud kaastöölisteks abivalmid ja hoolivad inimesed. Leia enesele eluvalgus, mida Jeesus pakub, lase seda siis omakorda kaasteelistele paista. Ja sinu elul ongi oluliselt suurem eesmärk kui sa ise.
Läbi ajaloo on Jumalal olnud kaastöölisteks abivalmid ja hoolivad inimesed.
Pimedusest välja
Pimedus möödub ja tõeline valgus paistab juba. Kes ütleb enese olevat valguses, ja vihkab oma venda, on siiani pimeduses (1Jh 2:8–9).
Siit näeme, et on enesepetjaid, kes arvavad mõistvat ümbritsevat, aga ei sära armastusest kaaslaste suhtes. Jõululugu ei lõppenud Juudamaal. Kuningate kuningas Kristus tuleb taas, tuues kõik meie teod ja sõnad valguse kätte. Võta täna valgus oma ellu vastu ja sea oma sisemine elamine korda.
Tõeline valgus muudab inimest. Jumala valguses ei too selgus oma korralagedusest lootusetust või süüdistust, vaid sütitab meid oma elu korda seadma.
Kui kohtasin teismelisena isiklikult Jumala pühadust ja samas Jeesuse kutset end temale pühendada, leidsin eneses seletamatu soovi oma inimsuhted korda seada ja samuti ka jõu sirutada sõbrakäsi nii hulgusele tänaval kui eemalehoidvale klassikaaslasele. Jõuluime sünnib inimeses, kes end Jeesusele üle annab. Teda vastu võttes rikastub suhtumine kõikidesse.
Lootus abivajajaile
Paljudele meist on lõppev aasta pakkunud kokkupuuteid sõjapõgenikega. Tahan loota, et oled kogenud meeldejäävat andmis- ja abistamisrõõmu. Meie peret on see kindlasti rikastanud. Oleme leidnud mitu toredat ukraina sõpra. Tean, et oleme inimestena loodud abivajajate toetajaiks. Maarja ja Joosep sattusid vastsete vanematena peatselt põgenike rolli. Kodumaast eemal olles vajasid nemadki peavarju ja kehakinnitust. Küllap võimaldasid lihtsad teod tavaliste inimeste poolt noorel perel hakkama saada.
Ärgem meiegi tüdigem aitamast, sest nii oleme osalised jumaliku lootuse jagamises.
Rõõmusta tõeliselt!
Olge rõõmsad! Teie leebus saagu teatavaks kõigile inimestele. Issand on ligidal! (Fl 4:4–5).
Noored säravad näod reklaamidel ei suuda varjata väsinud pilke bussis, töökohtadel, kauplustes ega perede koosviibimistel. Oleme ammu aru saanud, et „parimad pakkumised igale hinnatasemele ja maitsele“ ei sisalda seda, mida lubatakse. Tihti jääb kogetust alles hoopis halb järelmaitse.
Vast seepärast ei usalda me kõikvõimalikke rõõmuprohveteid. Sama usaldamatus paneb mõnd inimest ka Pauluse puhul küsima: kas siin ei kirjuta mitte kristlik reklaamiproff, kes püüab meile müüa oma turuartiklit, mille nimi on „evangeelium“ (tõlkes: hea sõnum, rõõmusõnum).
Kuid Kristusest kiirgav eluvalgus muudab temaga kohtuja tõeliselt rõõmsaks. Isegi raskuste ja kaotuste keskel toob parema lootus ja igaviku perspektiiv meile naeratuse ning rahu. Tean, millest räägin.
Lõpuks, tõelised jõulud ei sõltu kuuselõhnast, vägevast peolauast ega stiilsetest kingitustest. Jõulud – see on siiras rõõm olla koos Jeesusega... viibida tema elumuutvas valguses... seejärel jagada isetute tegudega päästelootust oma elu kaasteelistega. Astu sellesse! Aamen.
