Oktoober 2023 
Rait Tõnnori, Oleviste koguduse pastor
Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk. Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!“ Rahvahulk aga sõitles neid, et nad vaikiksid. Kuid nemad kisendasid veel rohkem „Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg!“ Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“ Nemad ütlesid talle: „Issand, et meie silmad avaneksid!“ Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa (Mt 20:29–34).
Mida vastaksid sina, kui Jeesus küsiks sinult: mida sa tahad, et ma sulle teeksin? Pimedad kerjused ei olnud esimesed, kellele Jeesus selle küsimuse esitas. Kui Jaakobus ja Johannes tulid Jeesuse juurde ning ütlesid: Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume, küsis Jeesus nende käest samuti: Mida te tahate, et ma teile teeksin? (Mk 10:35j). Need kaks jüngrit soovisid istuda üks Jeesuse vasakul ja teine paremal käel. Jeesuse ühele ja samale küsimusele on erinevaid vastuseid. Ühed soovisid kõrget positsiooni ja teised tervendavat imet. Mis on sinu vajadus, milles ootad Jumala abi?
Elus on silmapilke, mis muudavad kogu meie elu.
Ei ole haruldane, et kirikusse tulevad abi otsima inimesed, kelle osas arstidel jääb tarkusest puudu ja keda ravida ei osata. Samuti pole haruldane, et Jumala poole pöörduvad inimesed ka siis, kui soovitakse paremat positsiooni ametiredelil. Kõik meie mured ja unistused on Jumalale teada ning on hea, kui palume Jumala abi elu igas valdkonnas.
Mõnikord öeldakse, et Jumal aitab neid, kes ennast ise aitavad. Loomulikult, kui inimene ei püüa ennast aidata ega abi otsida, on keeruline Jumala abi ka märgata. Ent Piiblist näeme, et Jumal aitab ka neid, kes ise end aidata ei suuda.
Mida te tahate, et ma teile teeksin?
Miks Jeesus küsis selle küsimuse? Kas siis Jumal ise ei näe, millises olukorras inimesed on ja mida neil vaja läheb? Jumal siiski ootab, et me väljendaksime oma vajadusi talle oma sõnadega. On inimesi, kes oma puude tõttu on harjunud jõude elama ega pruugi üldse olla huvitatud terveks saamisest. Kõndides aastaid tagasi Ateena õhtustel linnatänavatel, jäi silma väga palju kerjused. Nende väljanägemine oli kohutav. Mõned neist olid ilma käte ja jalgadeta. Tekkis küsimus, kas siis riik ei saa neid kuidagi aidata? Kuid giidiga vesteldes selgus, et neid inimesi aidata ei ole lihtne. Nad ei ole üldse huvitatud, et võiksid tänavalt ära saada. Mõni oli ennast väidetavalt ise vigastanud, lasknud oma kehaosasid eemaldada ja ihu põletada, et äratada rohkem kaastunnet ja kasvatada selle läbi oma kerjamisest saadavat teenistust.
Aga Piiblist loetud tekstis kohtame kahte pimedat, kes ootasid Jeesuse käest abi. Jeeriko linna tänaval kerjates veeretasid need õnnetud inimesed oma päevi õhtusse. Teeliste süda läks ikka haledaks, kui nad neid nägid. Mööduvad palverändurid said teha head ja anda oma almuse. Aga kerjuste elu oli selles ühes kohas justkui kinni. Nüüd, kui nad kuulsid, et Jeesus oli tulnud linna, avanes neile erakordne võimalus.
Inimesed reageerivad Jeesuse tulekule erinevalt. Mõni aktiivselt – nagu Sakkeus, kes ronis lausa puu otsa, et ainult kasvõi korraks Jeesust näha saada. Selle tolliülema tarmukus tõi kaasa isikliku kohtumise Jeesusega ja õnnistuse tema kodule. Aga teistest, kes seal nurisesid ja jäid passiivselt kaugemalt vaatama, läks Jeesus mööda.
Igalt poolt küladest ja linnadest liikusid palverändurid pühadeks Jeruusalemma ja Jeeriko oli paljudele vahepeatuseks. Jeesus oli samuti minemas Jeruusalemma, vastu oma ristisurmale.
Kui pimedad kuulsid, et Jeesus on möödumas, kisendasid nad: Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg! Mehed mõistsid, et see oli eriline hetk, mida tuli ära kasutada. Kui lasta nüüd oma võimalus käest, ei pruugi Jeesus enam neist kunagi mööduda.
Elus on silmapilke, mis muudavad kogu meie elu. Üks ootamatu kohtumine võib juhtida meid täiesti uuele teele. Kui me võimalust siis ei kasuta, ei pruugi teist võimalust tulla. Pimedad kisendasid: Halasta meie peale, Issand, Taaveti Poeg! Ja kuigi rahva hulgas oli neid, kes neid vaikima sundisid, on öeldud, et sellest hoolimata nemad kisendasid veel rohkem ja hüüdsid veel valjemini: Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!
Oluline on, et kui oleme otsustanud Jeesust järgida, teeksime seda lõpuni!
Jeesus seisatab ja tuleb meie juurde 
Ja Jeesus seisatas, kutsus neid ja ütles: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“
Miks ikkagi Jeesus esitas selle küsimuse? Kas ta siis tõesti ei näinud, mis oli nende meeste kõige suurem vajadus? Kas ei võinud Jeesus lihtsalt oma käe välja sirutada ja pimedad tervendada? Kuid Jeesus ootab, et meie oma palved selgelt sõnastaksime. Pimedad pidid oma suuga välja ütlema: „Issand, et meie silmad avaneksid!“
Vahel võib olla, et meie palved muutuvad nii üldsõnaliseks ja ümaraks, et Jumalalgi on raske aru saada, mida nendega peale hakata. Me esitame nii ebamääraseid palvesoove – maailma rahu ja üleilmse ärkamise pärast, palume õnnistust kõikidele inimestele. Samas ei suuda me aga selgelt ja lihtsalt väljendada oma südame sügavaid igatsusi ja ligimese vajadusi.
Jeesus küsib meilt täna jätkuvalt: Mida sa tahad, et ma sulle teeksin! Meie isiklikud vajadused ja tervisega seotud küsimused ei ole Jeesusele ebaolulised! Aga meil tuleb need Jumala ette tuua. Kui Jeesus seisatab meie juures, on käes otsustav valikutund. Sa võid olla kindel selles, et Jeesus ei lähe sinust mööda. Jeesusel on sinu jaoks aega!
Siis on öeldud: Jeesusel hakkas neist hale ja ta puudutas nende silmi. Ja kohe nägid nad jälle ning läksid temaga kaasa. Kui Jeesus oli seisatanud, on öeldud, et ta kutsus neid enese juurde. Markus kirjutab: Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde (Mk 10:59). Kui Jumala vägi teeb inimese juures tööd, tähendab see ka kutset Jumala riiki.
Pimedad mehed kogesid Jeesuse tervendavat puudutust ja said jälle nägijaiks. Jeesus andis neile tagasi elamisväärse elu. Nüüd andsid nad oma muutunud eluga tunnistuse Jeesusele järgnedes.
Me ei suudaks ilmselt kunagi ette kujutada, kus me oleksime täna ilma Jeesuseta. Kui aga järgneme Jeesusele, ei pea me veetma oma elu teeäärsetes kraavides, vaid võime käia kindlat rada. Oluline on, et kui oleme otsustanud Jeesust järgida, teeksime seda lõpuni! Pimedad läksid Jeesusega kaasa! Nad näitasid oma tänulikkust välja sellega, et järgisid Jeesust.
Jeesus toob esile meie elu tõelise väärtuse
Jeesus küsib täna igaühe käest: Mida sa tahad, et ma sulle teeksin? Meil on võimalus oma südame igatsused Jumalale esitada. Aga Jumal tahab eelkõige puhastada meie südant. Jeesus teab, et inimene on patu poolt rikutud ja tal endal ei ole midagi selles osas ette võtta. Patumustus on meie nägemise pimestanud ja võtnud meilt igasuguse lootuse eluks koos Jumalaga. Ent Jumal teeb nähtavaks oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused (Rm 5:8).
Jeesus teab sinu tegelikku väärtust. Tema teab, kelleks ta sind on loonud. Ainult tema võib anda meie elule tõelise eesmärgi ja tähenduse. Seepärast läks Jeesus Jeerikost otse Jeruusalemma suunas, et viia lõpuni see, milleks ta maailma tuli – surra sinu ja minu pattude eest.
Inglismaal juhtus selline lugu. Üks vana naine suri. Oma testamendis annetas ta kirikule raha, et selle eest restaureeritaks üks vana määrdunud ja katkine rist, mis asus kiriku altaril. Kui rist viidi töökotta, avastati, et see oli väga hinnaline, puhtast hõbedast rist, mis oli kaunistatud vääriskividega. Alles siis, kui see oli puhtaks tehtud, saadi aru, milline hind sellel oli. Tõeline aare oli kaua aega seisnud oma kohal kõikide silmade ees, aga nad olid pimedad selle väärtust nägema. Ainult Kristuse ristitöö läbi on võimalik meie elu täielikult restaureerida ja uuendada.
Jumal teab ka sinu väärtust. Jumala jaoks oled sa tõeline aare, mis vajab puhastamist. Jeesus tahab täna sinu südant pesta ja puhastada, et tuleks esile sinu tõeline väärtus. Kui oled pimeda kerjuse kombel jäänud teeäärde istuma, siis täna tahab Issand sind üles tõsta ja anda sulle uue nägemuse, kuhu suunas edasi liikuda.
