Jumala teenrid

5/2008 Peeter Tamm, jutlus EKB Liidu aastakonverentsil 2008

Teema „Jumala teenrid" on võetud Rm 6:22, kus Paulus räägib kahest erinevast viljakandmisest. Meie elu kannab vilja nii või teisiti, ent ühel juhul, olles ülekohtu ja patu orjad, kanname vilja, mis on häbiks. Olles aga vabastatud patust ja saanud Jumala teenriteks, kanname vilja pühitsuseks.

Minu teemaks on antud „Jumala teenrid" ja sellega, samuti tekstiga, kust see fraas pärineb, on jutluse kese paika pandud – Jumala teenrid, sulased, ümmardajad. Need on need, kelle esmane ülesanne on kuuletuda Jumalale, lähtuda sellest, mida nad Jumala käest on vastu võtnud ülesande, läkituse, sõnumina, ent lähtuda ka sellest, et nad ise on armu saanud patused, neile on andestatud ja nad on armastatud Jumala poolt.

.

Siin on tegu inimestega, „kelle kõlblikkus tuleb Jumalalt, kes on teinud meid kõlblikuks" – ütleb Paulus – „teenima uut lepingut" (2Kr 3:5–6).

Tahan teile jagada mõtteid Jumala teenritest Vana Testamendi näitel.

1Sm 16:1 loeme: „Ja Issand ütles Saamuelile: „Kui kaua sa leinad Sauli? Mina olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud. Täida oma sarv õliga: mina läkitan sind petlemlase Iisai juurde, sest ma olen tema poegadest vaadanud enesele kuninga."

Võtan siinkohal aluseks pastor Robert T. Kendalli jagatud mõtteid. RT Kendall oli 25 aastat Londoni Westminster Chapel'i pastor. Ta on külastanud ka Eestit ja jutlustanud Oleviste kirikus. Mina kuulsin teda kõnelemas ühel konverentsil Inglismaal.

Loetud salmis on prohvet Saamuelile Jumala sõnum, milles on korraga nimetatud kolme Jumala teenrit:

  1. Saul, eilse päeva jumalamees,
  2. Saamuel, tänase päeva jumalamees ja
  3. Taavet, homse päeva jumalamees.

Kuningas Saul kandis krooni ja istus troonil, ent oli kaotanud Jumala võidmise.

Taavetil pole trooni ega krooni, ent lugu räägib sellest, kuidas peatselt on tal Jumala võidmine.

Olgu öeldud, et eilse päeva jumalamehe all ei ole siin mõeldud inimest, kes on pensionile läinud või oma ametit üle andmas või lihtsalt muule tööle siirdunud. Seega ei ole siin mõeldud lihtsalt möödunud aegade jumalateenreid – kelleks me kõik ju saame – ega neid, kes on aktiivsest teenimisest aastate või tervise tõttu kõrvale astunud.

Eilse päeva jumalamehe näiteks on kuningas Saul, kelle kohta Jumal ütleb prohvetile: „Ma olen ju tema kui Iisraeli kuninga kõrvaldanud!" Korduva sõnakuulmatuse tõttu puudub Saulil tema tööks hädavajalik Jumala õnnistus ja võidmine, mis talle kord anti ja millega ta palju saavutas. Nüüd on ta Jumala silmis kõrvale lükatud – just selles mõttes on Saul eilne jumalamees. Samas oli ta ikka veel kuningas – tal oli alles kuninga võim, prestiiž, teiste tunnustus, ihukaitse, volitused, võib-olla isegi nimekaart.

Taavetil seevastu polnud mingit võimu, tuntust, järgijaid, ihukaitset ega saatjaskonda, rääkimata volitustest, ent tal oli Jumala võidmine.

Võiksime küsida – kumb olukord on raskemini talutav? Kas see, kui on väline mõju ja amet, ent puudub Jumala võidmine?

Või see, kus Jumala võidmine on olemas, aga veel pole tulnud aeg selle võidmisega täiel määral teenida?

I Tänase päeva jumalateener: julge kuuletumine Jumalale, mis viib ikka ja jälle väljapoole oma mugavustsooni.

Selle olukorra keskel on prohvet Saamuel kui tänase päeva jumalateener, tänase päeva jumalamees.

Tänase päeva jumalateenri ülesandeks on ikka ja jälle õppida kuulama Issanda häält ja talle kuuletuma. Tal tuleb täita Issanda antud ülesandeid, mis viivad tänase päeva jumalateenri ikka ja jälle välja tema mugavustsoonist.

Saamuel sai sõnumi Jumala käest. Ta oli õppinud kuulama ja ära tundma Jumala kõnetust. Juba preester Eeli juures olles, kui ka tema peal oli Jumala võidmine, kuulis ta Jumala häält. Nii oli ta ka praegu kindel, et see oli Issanda kõne. Ta oli ju varemgi kuulnud väga karmi sõnumit selle kohta, kui Jumal loobus kellestki, keda ta ei saanud enam kasutada.

Ent tegu oli väga raske ülesandega, kuna Saul oli ju ikkagi võimul olev kuningas. See ülesanne oli võrreldav enesetapumissiooniga. Saamuel ei asetaks löögi alla mitte ainult oma mainet ja nime, vaid ka oma elu. Ta jagab oma muret Jumalaga ja saab nõuande, kuidas toimida. Tänase päeva jumalateenri üheks vajalikuks iseloomujooneks on julgus, julgus täita Jumalalt saadud ülesanded.

II Tänase päeva jumalateener: oluline ülesanne on leida homse päeva jumalateenrid

Saamueli elus näeme ühte väga olulist missiooni, millele Jumal ise teda juhib. Tänase päeva jumalateenri üheks ülesandeks on leida homse päeva jumalateenrid ja paluda nendele Jumala võidmist, juhtimist ja õnnistust.

Kui koguduses hakkab midagi kasvama ja kujunema, siis on see alati eestpalvete vili. Meie koguduses on selleks olnud noortetöö. Oli aastaid, kus meil liikus mõni noor, keda nüüd enam kogudusega koos ei ole. Uue põlvkonna noortetöö sünnile eelnes palju palvet ja otsimist. Selle aja jooksul oleme kogenud ka julgustust Jumala käest. Meil oli unistus noortetööst. Samal ajal pühapäevakooli lapsed muudkui kasvasid. Kui pühapäevakooli lapsed sirguvad, siis on see üks noortetöö alus, aga mitte ainus. Ja siis tuli aeg, kus sain joosta noortega koos laagrist laagrisse ja nõupidamiselt nõupidamisele. Tegin seda hea meelega, sest me olime nii palju palunud. Peale reedeseid noorteõhtuid võisin kogudusele teatada – meid oli seitse ja meid oli kaheksa koos või vahel isegi kümme (ennast ma muidugi nende sekka lugeda ei saanud). Nimetasin seda meelega, et kogudus teaks, mis noortetöös toimub ja toetaks neid palves. Viimasel aastal on päris tavaline, et reedeti on koos 22–25 noort.

Kaks aastat tagasi kevadel võisin noortetöö organiseerimise üle anda kuueliikmelisele aktiivile – ja nad on sellega siiamaani väga hästi toime tulnud.

Ära karda noortele ruumi, aega, vastutust ja ülesandeid anda – nii tulevad esile homse päeva jumalamehed ja -naised. Vahel nad komistavad ka, aga sellestki võib olla kasu – ikkagi oma kogemus, mis sest et valus...

Nemad ja meie vajame praegugi palju eestpalvet, ent võime väga selgelt näha – palvetele on vastatud. Jumal on toomas esile uusi töötegijaid.

III Tänase päeva jumalateener: usaldama õppimine

Taaveti leidmise ja võidmise loos näeme ka seda, kuidas kogemustega jumalasulane Saamuel pidi jällegi õppima usaldama Jumalat ja talle kuuletuma.

Ta näeb Iisai vanemat poega Eliabi ja mõtleb: „Küllap tema pärast ma siin olengi, tema on Issanda võitu." Eliab on esindusliku välimusega ja pikakasvuline, ja mis põhiline – tegu on pere vanima pojaga, kellel on autoriteet ja õigused. Ent Jumal ütleb prohvetile: „Ära vaata ta välimusele ja pikale kasvule, sest ma olen jätnud tema kõrvale! Sest see pole nii nagu inimene näeb: inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames" (1Sm 16:7). Nüüd Saamuel rahuneb ja jääb Jumala märguannet ootama. Ent seda oodates on juba kõik Iisai pojad tema eest läbi käinud. Midagi on nagu viltu. „Issand ei ole neid valinud," teatab ta Iisaile ja pärib, „aga kas kõik on üldse siin?" Selgub, et noorim on lambakarjas. Nüüd saadetakse sõna ja ka noorim kutsutakse koju. Ja niipea, kui Saamuel teda näeb, ütleb Issand, „Tõuse ja võia teda, sest tema on see." „Ja Issanda Vaim tuli võimsasti Taaveti peale, alates sellest päevast ja edaspidi" (1Sm 16:13). Olgu öeldud, et sellele võimsale ja tähendusrikkale kogemusele järgnes aastatepikkune ettevalmistus. Erinevate ülesannete ja raskete katsumuste kaudu võimuloleva kuninga õukonnas või tema eest põgenedes valmistas Jumal Taavetit täitma ülesannet, milleks Ta teda oli võidnud.

Kokkuvõtteks

Ma usun, et me keegi ei taha olla eilse päeva jumalamees või -naine. Selle tõttu on nii olulisel kohal kasvamine ja viljakandmine pühitsuses.

Kui meil puudub toimiv osadus oma Issandaga, on väga raske kuulda tema häält ja veelgi raskem talle kuuletuda. Siis hakkab meile tunduma, et meil on kõik juba selge ja õppida pole enam midagi. Siis võib juhtuda ka nii, et me osutume takistuseks homse päeva jumalameeste ja -naiste esiletulekule.

Püha Vaim ise tuleb meile appi, et me ei muutuks Sauli kombel eilse päeva töötegijateks. Kus iganes sina oled oma elus patu vastu, võid arvestada, et Jumal on sinu poolt! Pangem tähele Jumala kõnetust tema Sõnas ja tema Vaimu kaudu, mis kutsub meid meeleparandusele, usu ja osaduse uuendusele, pangem maha sõnakuulmatus ja kuuletugem talle. Palugem, et me ei oleks takistuseks homse päeva jumalateenrite esile tulemisele.

Eesti päritolu presbüteriaanikoguduse pastor Jack Loo rääkis kord oma kogudusest. Ta teenis California koguduses, kus olid ka mitmed näitlejad. Kord peale jumalateenistust tuli üks näitleja teda tänama ja jagas temaga oma kogemust. Ta rääkis; „Kui sa hakkasid kõnelema, siis nägin, et vasakpoolsest uksest sisenes poodiumile Jeesus, astus su kõrvale, pani oma käe su õlgadele ja ütles: „See on minu armas laps, kuulake, mis tal on teile öelda!'" Jack Loo ei teadnud, mida nüüd selle peale kosta. Tema küll kedagi enda kõrval ei näinud. Tema kahtlev meel pidi juba küsima – kas sinuga on kõik ikka korras? Ent tema südamest tõusis Jumala poole suur igatsus – küll ma soovin, et see alati võiks nii olla – Jeesus minu kõrval, mind julgustamas ja õnnistamas!.

Tänase päeva jumalateenritena vajame osadust oma Issandaga, tema võidmist, tema Püha Vaimu toimimist meie elus.

Eesti EKB Koguduste Liidu aastakonverentsil Tartu Salemis, 28. märtsil 2008