Otsing

9/2010 Liidu presidendi Meego Remmeli jutlus Oleviste kirikus 18. juulil AD2010.

Elus on hetki, kus kogu varasem lugu, olgu elu- või ajalugu, tundub korraga pooliku tõena. Midagi niisugust toimus 105 aastat tagasi, kui tuhanded inimesed tulid Tallinnas Stroomi ranna äärde ja kuulsid evangeeliumi kuulutust ning tunnetasid, et nende elulugu ei ole täielik enne, kui nad sellele evangeeliumi kuulutusele on vastanud; on saanud tõeliselt evangeeliumi kristlasteks. Sellest hetkest sai alguse liikumine, elumuutuv liikumine, mis täna on loomulik – aga võime julgelt öelda ka: üleloomulik – osa meie vendlusest, liidust, sellest koguduste ühendusest, kes me täna üheskoos oleme.

Poolikult elatud elu?

Mõned nädalad tagasi kuulasin ühe naise jutustust. Tal avastati vähkkasvaja. See kasvas ja arenes nii kiiresti, et arstid ei osanud enam midagi peale hakata. Kui haigus juba pidurdamatuks muutus, kaotas naine ühel hetkel teadvuse. Arstid pidasid seda lihtsalt koomaks. Aga tegelikult sai ta täiesti selgelt kõigest aru. Ta jutustas: korraga ma tõusin oma voodist kõrgemale; nägin, kuidas arstid olid mu ümber. Nad jooksid ja toimetasid, aga mina ei olnud enam seal, ma olin eemal. Ja siis nägin, kuidas ma tõusin üles, läksin ära siit maailmast, üles Jumala maailma. Sel hetkel sain ma aru, kui poolikut elu olin elanud, kui viltu oli see elu läinud.

Sel hetkel sain ma aru, kui poolikut elu olin elanud, kui viltu oli see elu läinud.

Ma ei olnud võtnud usku nii, nagu oleksin pidanud. Ma ei olnud tunnistanud sellest nii, nagu oleksin pidanud. Sel hetkel mõistsin, et on ainult üks palve, mida paluda: Jumal, kui sa annad mulle veel elu, ei taha ma enam elada poolikult, vaid täielikult, ma tahan elada tõeliselt, ma tahan elada täisväärtuslikult – sinule elatud elulugu! Ja siis ta ärkaski uuesti oma maises kehas ja voodis. Kuna tema eest palvetati, sündis ime: Jumal oli ta tervisega elule tagasi toonud. Nii istuski ta mõned nädalad tagasi oma sugulaste keskel ja tunnistas, mis ta elus oli sündinud. Ta ütles: ma tahan nüüd rääkida kõigile, et elu ei pea elama poolikult!

Vabaduse võti

Tänavusel suvefestivalil on räägitud vabaduse võtmest. On hetki meie rahva loos, mil küsime: kas see ongi kõik, mille nimel oleme elanud? Kas see ongi see vabadus, mida me tahtsime, kas selle nimel me elasimegi? Kas kõik see pole osutunud ainuüksi pooltõeks? Samasugusena võib vahel tunduda meie endi elulugu, meie suhete lugu, meie abielu lugu, meie perekonna lugu, meie koguduste lugu, miks mitte ka meie usuliikumise lugu. Päris lugu oleks otsekui kinni pitseeritud, nagu ilmutuslikku rullraamatusse pandud. Aga seda ei saa kätte. Tõeline lugu oleks nagu olemas, aga me ei saa seda lihtsalt lahti. Küsime siis, kus on vabaduse võti, kus on tõelise vabakslaskmise, nende pitserite lahtitegemise võti?

Midagi sarnast koges ja nägi ka Ilmutuse raamatu Johannes kui teda tõsteti siit maailmast kõrgemale. Ta nägi probleemset lugu, aga mitte niivõrd isiklikus tähenduses. Korraga nägi ta kõikide rahvaste, riikide, ühiskondade, kogu inimajaloo ja õigupoolest terve õndsusloo probleemi: see oli kinni pitseeritud ja ei olnud vabaduse võtit, millega pitsereid lahti võtta. Johannes palvetas pisarates, nuttes: „Jumal, kes on väärt, et võtta lahti see lugu, see raamat, mis jutustab meie tõelist saatust?" Siis kuulis ta korraga endale öeldavat, et Lõvi – Lõvi nagu Aslan, Lõvi kui võitja, Lõvi kui juutide kuningas – on väärt, et võtta lahti see pitser, see rullraamat, mis on kinni.

Lõvi või Tall?

Olete te tähele pannud ilmutusliku raamatu tekstis kummalist pildimuutust? Kui Johannes pöördus vaatama Lõvi, seda võitjat, toda triumfitoojat, kes üle kõige väärt, siis keda ta nägi? Ta nägi Talle, kes otsekui tapetud! See nägemuslik „nihe" ongi inimajaloo paradoks. Kas ei näita see kummalist tõika, kuidas Jumal päästab meid millelegi enamale, kui me ise oleme? Seal, kus meie inimsilm võib näha kaotust, surma, valu ja hävingut, otsekui Talle, kes on tapetud, sealsamas ütleb Jumal: „Tema ongi võitja Lõvi, tema ongi see, kes päästab!"

Seal, kus inimsilm võib näha hävingut ja surma, otsekui Talle, kes on tapetud, seal ütleb Jumal: „Tema ongi võitja Lõvi, tema ongi see, kes päästab!"

Inimesed otsivad, mis või kes või kus on vabaduse võti, aga Jumal ütleb: „See on Tall, kes on tapetud, tema ongi võitja." Täna kostub meieni selle Talle laul. See tuleb aastasadade – võime öelda, et isegi aastatuhandete – kauguselt. Nagu tähevalgus. Vaadates pimedal ööl tähistaevast näeme tähtede valgust. Aga too valgus, mis meieni jõuab, on aastatuhandete vanune, et näidata valgust, et näidata teed, et olla meile Jumala taevaks. Nii kostub ka Margo Kõlari loodud „Pirita Missa" kaudu meieni see Talle laul, mis on tegelikult juba ammu elatud ajalooliselt olevaks. Aga selle sära on nagu alles täna uuena meieni jõudnud, et meie võiksime sellega ühineda.

Talle laul on tulevikulaul

Ma ei tea, kuidas sinul, aga minu silmi tulid Talle ühislaulu lauldes pisarad. Mul oli raskegi edasi laulda. Korraga vakatasin, kuna adusin, mida Jumala püha Tall on teinud sinu ja minu eest, selle maa ja rahva eest, meie päästmise nimel. Me pole seda väärt, aga meid on siiski kutsutud seda tähevalguse laulu kaasa laulma – nüüd, ikka ja igavesti. Talle laul on tulevikulaul. Lauldes tänast Talle laulu tähendab, et me laulame tuleviku laulu. Me laulame seda laulu, mis kunagi saabki tõeks kõiges, lõplikus võtmes. Kallid, me ei laula täna viiulivõtmes, me ei laula täna bassivõtmes, me laulame vabaduse võtmes, milleks Jumal on meid vabastanud oma Talle vere läbi! Mõni võib öelda, et see on ainult sinu peas nõnda. Aga kui see ei ole meie peas, meie südames, meie keelel, siis ei olegi seda laulu. Victor Frankl on analüüsinud, mida inimesed kogesid olles koonduslaagrites, kui juutidelt võeti ära kõik õigused, kui nad olid alavääristatud ja neid tapeti, nagu tallesid viidi tappa. Ta tõdeb, et just sellel hetkel otsustasid nad laulda teistsugust laulu. Sel hetkel laulsid nad vabaduse ja võidu laulu. Ja selsamal hetkel sündis, et neilt ei saadudki vabadust ja eneseväärikust võtta, kuna vabadus ja pühadus oli saanud nende südame lauluks, mis kõlas nende eluloo kaudu ja oli viimselt võidulaul.

Kallid, täna on meid kutsutud laulma Talle laulu. Meile on ulatatud vabaduse võti usu läbi, usu läbi Tallesse, kes tapeti 2000 aastat tagasi ja kelle elulugu, kelle kannatus ja surm on täna nagu tähevalgus meie jaoks. Aga siinsamas öeldakse meile, et ka meie oleme kutsutud kaasa laulma. Oma südame, oma hääle ja eluloo ühendama selle lauluga. Nõnda muutub see ühtäkki prohvetlikuks lauluks, kuningriigi preestrite lauluks, kes võidavad koos Jeesuse Kristusega. Mitte nii, nagu meid ajaloos on alistatud ja anastatud, vaid nagu need, kes võidavad Jeesuses Kristuses, lunastades meid paremale, kui me ise olemegi.

Millist lugu laulab meie elu?

Meie koguduses on üks pime vend. Ta lonkab ja tema liikumine on nii raske, et viimasel ajal ei olegi ta enam palju kirikusse saanud. Ta on vana mees. Me võiksime öelda, et see mees on invaliid ja et ta on elus kaotaja. Ta on läinud läbi väga raske lapsepõlve. Väikesest poisist peale tabasid teda kannatused, mida meie rahvas on pidanud läbi elama. Siberi külmus, haigused ja Siberi koonduslaagriliku maailma totalitaarrežiimi surve võttis temalt tervise, võttis viimselt silmanägemise, võttis kõik, mida üks inimene võiks elamisväärseks, inimväärseks eluks pidada. Ta on jutustanud, et kui ta jõudis lõpuks Eestimaale, oli ta pettunud, kibestunud kogu selle režiimi ning kõige ja kõigi peale, mis või kes röövisid temalt kõik, mida üks noor mees, üks inimväärset elu igatsev inimene võis tahta. Aga siis juhtus midagi tolle pimeda mehega. Ta leidis Jeesuse Kristuse. Ta leidis teda aga mitte niivõrd kõikvõimsa ja vägeva Lõvina, kuivõrd tapetud Tallena, kes kannatas ka tema pärast ja ütles, et vaid andestus ja arm saavad viimselt olla selle maailma tõeline võit. Ta tunnistas, et ta lihtsalt pidi sellest haarama. Talle laul sai tema elu ainukeseks lauluks. Jeesus Kristus sai tema elu päästjaks. Ta elu muutus. Kibestumine kadus. Südamesse tuli rahu ja teadmine, et ta ongi kutsutud laulma selles maailmas teistsugust laulu, uut laulu, Talle laulu, võidulaulu, olgu või keset maailma, kus on kannatust ja valu, pimedust ja surmagi.

Kallid, me ei laula täna viiulivõtmes, me ei laula täna bassivõtmes, me laulame vabaduse võtmes.

Nüüd on see mees olnud juba aastakümneid meie koguduse pime muusik. Ta on pannud meie keelpilliorkestris pille häälde, klavereid häälestanud, kaasa mänginud ja laulnud. Iga keel, mida ta häälestab, – olen seda ta kõrval seistes kuulatanud – on talle Jumala keel, mida tuleb häälestada selleks, et see võiks lasta kõlada Talle võidulaulul. Olen vaadanud selle mehe elu, vestelnud ja palvetanud temaga; näinud, kuidas ta elab üle oma saatuse. Tema vabaduse võti ei ole mitte temas eneses või tema erilistes muusikavõimetes, selle loos, mida ta võib luua, laulda, esitada, vaid üle aegade lugulaulus, tolles suure tähega Laulupeos, kuhu tedagi on kutsutud laulma. Talle laul ongi tema võidulaul ja vabaduse võti. Kui me täna laulame Talle laulu, seda ühist kiituseviisi ülistussõnadega Issandale, siis ühineme temaga! Tulles püha õhtusöömaaja laua juurde, laulgem Talle laulu, saagem üheks akordiks selles loos, mille on kirjutanud Jeesus Kristus oma ihu ja verega. Tema on seesama eile ja täna, igavesti. Ka meie keskel. Aamen.

 

10_EKBKL-047 Tallinna vanalinnas Skoone bastionil toimunud 17. suvefestivalist osavõtjate silme ette asetati sümboolne vabaduse võti.

11_DSC_9932 Foto Heldur Kajaste Suvefestivali lõputeenistuse suure ühislaulmise kõla heliseb veel paljude hinges.

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke