Otsing

03/2011 Joosep Tammo, Vancouveris 2011

Kallid kaasmaalased, oleme kogunenud täna siia Eesti Ühendatud Baptisti Koguduse Vancouveri kirikusse, et tähistada ühiselt Eesti Vabariigi 93. aastapäeva. Meie südameis on tänu, aga meie südames on ka palved.

Kuulakem, mida ütles Jumal kuningas Saalomonile: "Ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa" (2Aj 7:14).

Oma ajaloole tagasi vaadates peame tõdema, et Jumal on meie riiki ja rahvast säästnud kahel korral. Me oleme kahe suure ime tunnistajad.

 

Esimene ime – omariikluse teke

Rahvas, kes oli aastasadu valitsetud ja rõhutud võõraste võimude poolt kuulutas 1918. aasta 23. veebruaril Pärnus Endla teatri rõdult ja 24. veebruaril Tallinnas välja iseseisva Eesti Vabariigi.

Iseseisvusmanifest lõppes sõnadega:

"Su üle Jumal valvaku,

Mu armas Isamaa!

Ta olgu Sinu kaitseja

Ja võtku rohkelt õnnista,

Mis iial ette võtad Sa,

Mu kallis isamaa!"

Elagu iseseisev demokraatiline Eesti vabariik! Elagu rahvaste rahu!

Aga rahu me ei saanud. Mõne päeva pärast okupeerisid meid sakslased, nende lahkudes tungisid maale punased hordid idast. Me vajasime Jumala kaitset rohkem kui miskit muud. Pärast ränkrasket võitlust Vabadussõjas saabus 2. veebruaril 1920 kauaoodatud rahu. Me võitsime, meid tunnustati ja me jäime püsima. Nüüd võisime vaba rahvana alustada oma kodu ülesehitust. Nüüd tuli hakata demokraatiat õppima.

Sellel imel oli oma vaimne vundament

Me ei tohi unustada, et enamus rahvusliku ärkamisaja tegelasi olid pärit vennastekoguduste tegelaste perekondadest.

Nad tulid kodudest, kus Piibel, karsked eluviisid ja haridus olid au sees

Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle kirjutab 1739. aastal esimese eestikeelse Piibli eessõnas:

"Võtku siis Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes võib palju enam teha üle selle, mis meie mõistame ja palume, teid vaeseid Eesti rahvast omast rohkest armust valgustada, kes suurema hulga poolest tänini pimeduses ja surmavarjus olete istunud, ja mitmes ebausus ja hirmsas rumaluses elanud! Issand Jeesus kaitsku teid ja saatku teid patu pärisorjusest lahti ja juhatagu teid oma halastuse ja rahu tee peale."

Piibli sõnum oli vilja kandnud. Patuorjusest vabanemisele järgnes rahvuslik ärkamine ja iseseisvuse püüded. Ei ole juhus, et esimene meeleavaldus, mis nõudis Eestile autonoomiat, algas Peterburi Jaani kiriku eest, mis möödunud pühapäeval taas renoveerituna sisse pühitseti. Selles kirikus olid teeninud pastoritena sellised rahvuslikud suurkujud, nagu Jakob Hurt ja Willem Reimann. Just siit kiriku eest läks ligi 40 000 Peterburi eestlast Tauria palee ette, et väljendada oma tahet vabadusele.

Me ei tohi unustada ka seda, et Eesti Õigeusu Kirik andis läbi Riia Vaimuliku Seminari ligi 1000 tulevast haritlast ja riigitegelast. Tuntumad neist on president Konstantin Päts ja sõjavägede ülemjuhataja Johann Laidoner, samuti Jaan Poska.

Kuid harjudes vabaduse ja jõukusega, muutusid meie riigijuhid enne Teist maailmasõda üha enesekindlamaks. Vaimne vundament murenes. Avalikes kõnedes toonitati üha rohkem: "Me oleme oma vabaduse kätte võitnud oma eesti jonni ja kindla tahtega." See enesekindlus maksis kätte. Vasakpoolselt häälestatud intelligents vaatas üha enam bolševistliku Venemaa poole. 1940. aasta suvel kaotasime vabaduse. Okupatsioon järgnes okupatsioonile. Järgnesid sõja-aastad, põgenemine, küüditamised ja pime nõukogude okupatsiooniaeg.

Sellel raskel ajal jäi loota vaid Jumala peale. Mina sündisin 1950. aastal, kolm aastat enne Stalini surma. Poliitiline vastupanu oli siis lootusetu. Kuid vaimne vastupanu jätkus. Kirikud olid jõuluajal rahvast pilgeni täis. Kommunistlik riik kartis kirikut. Kogu propagandamasin suunati rahva vaimse selgroo murdmisele. Kristlikud kogudused ja nende töö oli oluline lüli meie rahva vaimses püsimajäämises. Peab tunnistama, et osaliselt see rahva vaimse selgroo murdmine ka õnnestus ja selle tagajärjed on tunda ka tänases Eestis.

 

Teine ime - Eesti taasiseseisvumine 1991. aastal

Ma ei tahaks kirjeldada taasiseseisvumise kõiki detaile. Need on meile tuntud. Meid huvitab täna siin selle ime vaimne tagapõhi.

Seekord meenutame ühe teise rahva esindajat, kelle 100. sünnipäeva kogu maailm 6. veebruaril käesoleval aastal tähistas – s.o Ameerika Ühendriikide president Ronald Reagan. Ta ei olnud suur intellektuaal, kuid kindlameelne poliitik. Kuid tema roll meie iseseisvuse taastamise eelduste kujundamisel on märkimisväärne.

Oma esimesel valitsusaastal 7. juunil 1981 kohtus ta Ida-Euroopast pärit paavsti Johannes Paulus II-ga. R. Reagan kirjutab oma mälestustes: "Me mõlemad tundsime, et Jaltas oli tehtud viga ja midagi peab ette võtma." Üks esimene asi, mida tuli teha, oli asju nimetada nende õigete nimedega. R. Reagan nimetas Nõukogude Liitu esimest korda kurjuse impeeriumiks. See ei olnud poliitiline, vaid vaimne kategooria.

Oli veel midagi, mis iseloomustas algusest peale tema administratsiooni tegevust. Tema alustas nn "reganistlike lugemistega" – See oli regulaarse piiblilugemise kampaania. Selle eeskujul kuulutas Georg H. W. Bush 1993. aastal välja Piibli lugemise aasta.

Kas sellel oli mingit tähtsust Nõukogude Liidus? Ukrainast pärit juudi inimõiguslane Šaranski ütleb, et, viibides vangilaagris, kuulis ta "reganistlikest lugemistest" ja ta alustas koos oma sõpradega Piibli lugemist. Nii imelik kui see polnud – Piibli lugemine oli "kurjuse impeeriumi"- vastane tegu.

Ta alustas Valges Majas nn "reganistlike lugemistega" – see oli regulaarse piiblilugemise kampaania

See vaimne kindlameelsus, mida R. Reagan ammutas Piiblist, viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele. Tõsi, see ei toimunud tema valitsusajal, kuid sellel oli osake ka meie vabaduse vundamendi kujunemisel.

Kindlasti olid paavst Johannes Paulus II ja Ronald Reagan oluliseks taustajõuks meiegi taasiseseisvumise eelduste kujunemisele.

Täna on Ronald Reagani muuseumis ühel laual avatud tema ema Piibel kirjakohast, mis oli Ronald Reagani lemmikkirjakoht: „Ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa." (2Aja 7:14)

 

Kolmas ime – vaimne vabanemine

Kas see sõna kuningas Saalomonile ja meile kõigile on ka täna kuidagi aktuaalne? Täna me ootame Eesti Vabariigis kolmat imet – vaimse vabanemise imet.

Oleme saavutanud lühikese ajaga palju imetlusväärset. Meie riik on tugevam kui kunagi varem. Meil on suurepärased liitlased. Meil on väga hea haridussüsteem. Meil on rikkalik kultuurielu. Elu on hoolimata paari möödunud aasta majanduslikest raskustest edasi läinud! Kõige selle eest peaksime Jumalat tänama!

Kuid meil on ka seda, mille pärast tõsiselt paastuda ja paluda! Me vajame vaimse vabanemise imet! Just sellise ime vajadusele osutas president Toomas Hendrik Ilves oma Eesti Vabariigi aastapäeva kõnes: „See, mida me ootame, on sallivam, hoolivam ja inimsõbralikum Eesti!"

Taasiseseisvumise järel libisesime rahvana nagu iseenesest mõistetavalt kommunistliku ikke alt kommertsialistliku ikke alla. Teoreetiline materialism asendus praktilise materialismiga. Tagajärjed on kibedad. Meil puudub rahvana jätkusuutlikkus. Käärid rikaste ja vaeste vahel kasvavad. Me oleme alkoholi tarbimise poolest maailmas kuuendal kohal ja enesetappude poolest Euroopas esirinnas. Valitseb kasuahnus ja üksteisele ärapanemine. Poliitiline kultuur jätab soovida! Meie noored ja haritlased lahkuvad maalt.

Kuid need on vaid sümptomid, kõige selle taga haigutab vaimne pimedus, jumalatus, esivanemate poolt õpetatud traditsioonide ja väärtuste jalge alla tallamine. Kui me ei suuda sellele kõigele vastu astuda, tulevad ühel päeval võõrad ja me kaotame kõik saavutatu.

Me vajame Jumala tervendavat imet, et rajada vaba Eesti kodu kindlale alusele

Me vajame Jumala tervendavat imet, et rajada vaba Eesti kodu kindlale alusele. Kuid ärgem unustagem – igal sellisel imel on eellugu: "Ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa." 2 Aja 7:14

Parim, mis me saame teha, on parandada meelt, palvetada, otsida Jumala tahet. Siis annab Jumal andeks meie patud ja päästab meid ka tulevikus.

Öelgem siis koos õpetaja Anton Thor Hellega eesti rahvale: „Issand Jeesus kaitsku teid ja saatku teid patu pärisorjusest lahti ja juhatagu teid oma halastuse ja rahu tee peale."

 

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke