Otsing

04/2011 Meego Remmel, EKB Liidu president

Vabariigi aastapäeva ja valimistepäeva-vahelisel palve- ja paastuajal võtsin aega, et seisatuda koos vendlusega Jumala ees ning kuulatada, mida temal meie elu kohta öelda on. Ühinesin kogudustele tehtud üleskutsega paluda ja paastuda, et Jumal kingiks meie maale ja rahvale veel armu ja abi. Äkitselt küsis Vaim: "Aga Jumalale? Kui palju te Jumalale mõtlete? Kuivõrd te Issanda palet otsite?" Jäin üllatunult mõttesse: mida see tähendab? Vaim ütles: "Ärge keskenduge nii palju sellele, kes teie olete ja mida teie teete, vaid sellele, kes olen mina ja mida mina teen!"

Lõpulejõudnud aastakonverentsil oleme eriliselt mõelnud oma liidule ning sellele, mida oleme teinud ja veel teha kavatseme. Hästi. Aga Jumalale? Just selle küsimuse ette asetab meid tema sõna: "Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen" (Ef 3:20-21).

.

Meie usuliikumine osutub elumuutvaks, kui kogudused kannavad ja annavad edasi sõnumit: "Aga Jumalale olgu kirkus!" Abstraktselt on nii Jumalat kui kirkust raske ette kujutada. Jumal on vaimne, kirkus – visuaalne mõiste. Mõlemad võivad siiski nähtavaks saada – Jeesuse koguduseihu kaudu. Nagu loojuv päike kirgastub veepinnal, nii peaks ka Jumala kirkus meie elu pinnalt ümbritsevasse maailma peegelduma. Kuu keset kosmosepimedust ei ole iseeneslik valgusallikas, vaid kirgastab Päikest. Juba kirikuisa Augustinus juurdles selle üle. Samamoodi ei kätke maailma valgust mitte me ise, vaid Issand. Meie elu helk heiastub, tänu Jumalale.

Jumal ootab, et me ei keskenduks niivõrd iseendale, kuivõrd temale.

Olles valmis üle kõige tunnistama ja kirgastama Jumalat, võib ta „meis tegutseva väega" hakata korda saatma „palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda." Kristlastena oleme kutsutud tunnistama, et meis toimib küll vägi, aga tegelikult on see vägi suurem kui me ise. On kujutlematu, et keegi meist üleüldse elus püsiks, kui poleks Jumalat ja tema eluväge. Meie kogudused ei toimiks, kui ei toimiks Jumala vägi meie kogudustes. Liidu aastakonverentsil poleks millestki rääkida, kui Jumal meie keskel ei tegutseks. Sellepärast – kirgastame teda, mitte kedagi ega midagi muud!

Samas, nagu öeldud, võib seesama Jumal korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda. Mitte meie ei suuda vendlusena jumalikke asju korda saata, jumalariiklikult geniaalseid ideid välja mõelda, (arengu)kavandada ja ellu viia, et siis öelda: vaadake, kui tublid me olime! Ainult Jumal võib jumalikku korda saata. Kõik mõtted, mis aastakonverentsil esile toodi ja läbi arutati, on viimselt mõttekad vaid siis, kui Jumal meile armu annab. Ometi on seegi ainult pisku kõige kõrval, mida Jumal üle meie suudab, tahab ja võibki teoks teha. Pahatihti me teda nagu ei märkakski. Jumalale keskendumata kipume tema tahet ja liikumist umbusaldama. Peame iseennast ja oma liikumise saavutusi iseenesestmõistetavaks või otsekui omaenda teeneks. Siis aga ei tule ka miski välja. Iseenesest ei osutu me elumuutvaks usuliikumiseks. Jumal ootab, et me ei keskenduks niivõrd iseendale, kuivõrd temale. Kui Jumal on tõepoolest Jumal, siis ületab ta nii või teisiti meie inimliku mõtlemis- ja arusaamisvõime. Üle mõistuse Jumalat tuleb üle kõige ja kõigi usaldada, kuna ta „võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda."

Kristlik elukäsitus annab endast kõik, et ka järgmine põlvkond võiks tunnistada Jumala au.

Lootuse küla lood on jutustatud sel konverentsil hea näitena Jumala kõikvõimsatest tegudest. Keila kogudus tunnistab samas, et Issand on suutnud neile kinkida mitte ainuüksi oodatud pastori, vaid ka jätkata oma imelist tööd edasi just selle koha pealt, kus Lootuse küla rehabilitatsiooniprogramm lõpetab. Koguduse kutsumuseks on pakkuda elumuutva usuliikumise keskkonda inimestele, kes maailmas üksi jäädes hukka läheksid. Pääsemine eeldab sidet Päästja ja elupäästva osaduskonnaga. Terve elu eelduseks on koguduse olemasolu. Jeesus andis oma kogudusele taevariigi võtmed ja võidukuse põrguväravate üle (Mt 16:18-19). Sellepärast toonitaski apostel, et Jumalale peab kuuluma ühtaegu „kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses." Need kaks moodustavad ühe ihu, teineteisest lahutamatu messialiku terviklahenduse muidu hukkuvale maailmale. Jumal on valinud ainiti Jeesuse ja tema koguduseihu, kus ta tahab ja saab olla kirgastatud. Extra ecclesiam nulla salus.

Jumaliku pääste kirkus särab Jeesust Issandana tunnistavas koguduses „igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni." Aamen selle peale! Kui see on aga nõnda, ei saa me keskenduda ainuüksi omaenda põlvkonna kogudusele. Me oleme kutsutud kandma põlvkondadevahelist sidet koguduses ja Kristuses Jeesuses nii siin- kui sealpoolse maailma jaoks. Sealpoolsega me palju ei tegele. Jürgeni ja Liisi hukkumine kaks talve tagasi Tartu-Tallinna maanteel toimunud traagilises autoõnnetuses pani aga sealsamas imeliselt ellujäänud Mardi, Iirise ja Janeti elama sootuks teistsugust elu, üle kõige evangeelset elu oma põlvkonna noorte keskel. Peame tunnistama, et me ei saa Jumala teispoolsest loogikast lõpuni aru (Js 55:7-9). Ometi on ta meie poolt, mitte meie vastu (Rm 8:31-37). Nii on ta ka pärast meid tuleva põlvkonna poolt. Ta tahab ka järgmise põlvkonna koguduse keskel olla kirgastatud. Nii olen üha enam hakanud mõtlema kogudusele ja maailmale siis, kui mind ja meid siin enam ei ole. Millise koguduse pärandame me edasi tulevikumaailmale? Küsimus pole niivõrd igavikus, kuivõrd järgmises põlvkonnas, kes tuleb pärast meid. Ka järgmise põlvkonna elus Eestimaal. Mittekristlik elukäsitus ütleb: "Pärast meid tulgu või veeuputus!" Kristlik elukäsitus annab endast kõik, et ka järgmine põlvkond võiks tunnistada: "Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen."

 

 

Uudised

Töötegijate kokkusaamine zoom'is

26 Märts 2021
Töötegijate kokkusaamine zoom'is

Märts 2021Erki Tamm, EKB Liidu president Füüsilistel kokkusaamistel on oma piirid ees, kuid zoomi keskkonnas neid piiranguid pole. 1. märtsi õhtutundidel kohtusid „näost näkku“ üle 60 vaimuliku töötegija umbes 45...

2021-2-märts

26 Märts 2021
2021-2-märts

SISUKORD Hoiame sõna silme ees! Tiina AltSündeemia mõtlus Euroopa Baptistiföderatsiooni ainetel Meego RemmelKindel lootus lõpuajas Ermo JürmaIlmar Tomusk pühendub lastele ja eesti keelele Mari-Vivian EllamHalb evangeelium Timo LigeTegevuste väärtustamisest väärtuspõhise tegutsemise...

Tänumeelses eestpalves

26 Märts 2021
Tänumeelses eestpalves

Märts 2021 Paul Gill, Viru Vangla kaplan ja Mustvee Betaania koguduse pastor Ajal, kus kirjutan neid ridu, on Eesti Vabariigi koroonaviiruse näitajad Euroopa Liidus teisel kohal. Meist eespool on vaid Tšehhi...

Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

26 Märts 2021
Kahesuunaline jüngerlus ehk seminari uus veebikursus kogudustele

Märts 2021 Einike Pilli, KUSi rektorRagne Kivimets, Mission Estonia Worship misjonär Meile kui kristlastele on tuttav Jeesuse Misjonikäsk „Minge tehke jüngriteks kõik rahvad...“, aga kui paljud teavad, mida me jüngrite tegemise...

Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

26 Märts 2021
Avo Rosenvald töötab 300 inimesega maheaias

Märts 2021 Kerli Valk, Tartu Kolgata baptistikogudus Kuidas sai Tartu Maheaed alguse ja mis motiveerib Sind sellega jätkuvalt tegelema?Tosin aastat tagasi märkasin, et Tartu kortermajades elavatel inimestel pole võimalust endale ise...

Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

26 Märts 2021
Eksimine on inimlik, andeksandmine jumalik

Märts 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud Luuka evangeeliumi 17. peatükis on toodud Jeesuse ja tema jüngrite vaheline vestlus: „Jeesus ütles oma jüngritele: „On võimatu, et ei tuleks ahvatlusi patule, aga...

Teistmoodi lockdown

26 Märts 2021

Märts 2021Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Aasta on möödunud ja meil tuleb taas elada lukkupandud ühiskonnas. Kuid vähem teatakse ühest teistsugusest lockdownist. Monoteistlikele religioonidele omastest elu pausile paneku aegadest:...

Avan juubelialbumi Oleviste 70

26 Märts 2021
Avan juubelialbumi Oleviste 70

Märts 2021 Rait Tõnnori, Oleviste kogudusIlmunud on Oleviste 70. aastapäevale pühendatud album, mis annab ülevaate koguduse elust kõrge kirikutorni all nende aastakümnete kestel. Väärikatel verstapostidel on ikka olnud kombeks teha tagasivaateid...

Ühenduslülid ja keed

26 Märts 2021

Märts 2021Monika Lige, Toronto baptistikogudus Oleme lülidühenduslülidja keedja sillad olemeüle aegade veeja sambad olemesadamakaid oleme kaja kodusadama tuledmu isa- ning emamaasind ma tunnen

1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

26 Märts 2021
1700 aastat riikliku kaitse all olnud pühapäeva

Märts 2021 Joosep Tammo, emeriitpastor Pärnust 3. märtsil 321. aastal kuulutas keiser Konstantinus „päikese päeva“ (dies solis) „riiklikuks pühaks“. Edikt ütleb: „Kõik kohtumõistjad, linnaelanikud ja käsitöölised peavad austusväärsel päikese päeval puhkama.“...

Linke