09/2012
Argo Tallerma, Kohtla-Järve Saaroni Baptistikogudus
„Issand vastaku sulle kitsikuse ajal;
Jaakobi Jumala nimi varjaku sind!
Ta läkitagu sulle abi pühast paigast
ja toetagu sind Siionist!" (Ps 20:2-3)
Need on salmid, mida kasutatakse õnnitluskaartitel. Meile kõigile meeldib nii häid soove anda kui ka vastu võtta. Väga meeldiv on sünnipäevade puhul saada õnnitluskaarte, kus on kõige paremad sõnad, väga kaunilt seatud luuleread ja usklike puhul ka piiblisalm. Eriti veel on üllatus suur ja tõstab meeleolu see, kui kaart tuleb kelleltki kaugelt sõbralt, kellega pole võib-olla juba aastaid suhelnud. See on ju nii meeldiv, kui peetakse meeles ja meile pööratakse tähelepanu. Vahel on mõni südantsoojendav tervitus kui kaste põuasele ja janunevale maale.
Psalmist tervitab Issanda nimel. Inimeste tervitused on sageli abstraktset laadi ja mittemidagiütlevad. Soovid võivad olla näiteks sellised: palju õnne, tugevat tervist, edu, kordaminekuid, kõike head või head uut aastat jne. Aga kust see õnn, edu, tervis või kõik hea peaks tulema – selles osas jäetakse inimene teadmatusse. Sellisel juhul peaks küsima, aga kust ma selle õnne, edu, tervise ja kõike head leian või kuidas seda saavutada? Mis on õnne, edu, tervise ja kõige hea valem? Kuidas leida seda, mida igaüks tegelikult nii väga vajab ja mida iga inimhing igatseb? Pühakiri annab meile siin järgmise vastuse: „Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!" (Ii 22:21)
Piibel kutsub meid üles saama Jumalaga sõbraks. Alles siis järgneb meie õuele õnn. Lihtsalt niisama ei juhtu midagi, õnn ei kuku meile lihtsalt kuskilt sülle. Mõnikord loodetakse õnne leida lotovõidust, kuid siinkohal tasub taas tähele panna Pühakirja sõnu: „Sest mis kasu on inimesel sellest, kui ta võidaks terve maailma, aga teeks kahju oma hingele?" (Mk 8:36)
Nii on lood siis erinevate soovidega, soovitustega või tervitustega. Kuid lähme nüüd tagasi psalmisti nelja hea soovi juurde.
Issand vastaku sulle kitsikuse ajal!
Inimese elus võivad olla nii head kui ka halvad ajad. Ja siin räägitakse kitsikusest. Kitsikust võib mõista ka kui suurt ängistust, hingehäda või emotsionaalset ummikseisu. Iga inimene tahab siis, et keegi ulataks oma abistava käe ja aitaks sellisest seisust välja. Kas inimene tahab seda endale tunnistada või ei taha, kuid suures hingehädas ja ahistuses igatseb iga inimene, et keegi aitaks.
Psalmist soovib, et Issand vastaks kitsikuse ajal. Psalmi autor Taavet teab, mida ta räägib. Taavet on olnud mitmel korral rasketes olukordades, mõnikord on ta pidanud lausa kartma oma elu pärast. Näiteks kui kuningas Saul tahtis temalt elu võtta, pidi Taavet elama põgenikuelu ja ennast varjama. Kuid kõige selle keskel koges Taavet Jumala ligiolu ja juhtimist. Kuna Taavet koges ise Jumala vastuseid ka kitsikuse ajal, siis on see igati sobiv soovitus selle mehe suust. Jumal ei jäta kedagi hätta. Julgustav on kogeda Taaveti järgmist tunnistust: „Tänu olgu Issandale, et ta kitsikuses on minule imeliselt osutanud oma heldust!" (Ps 31:22) Jumal on sama ka tänapäeval, tema vastab samamoodi igale ühele, kes oma hingehädas pöördub tema poole.
Jaakobi Jumala nimi varjaku sind!
Kui Eesti sai NATO liikmeks, räägiti meedias, et nüüd oleme NATO kaitsevarju all. Mitte ükski vaenlane meid enam ei ohusta. Me elame nüüd palju turvalisemas maailmas kui iial varem. Siit võime järeldada, et inimesed otsivad seda, mis neid kaitseks kõikvõimalike ohtude eest ja annaks kindlustunde homse ees. Kuid tasub tähele panna Pühakirja sõnu, kus põrmustatakse kõik need inimlikud lootused näilisele turvalisusele ja näidatakse, et ilma Jumala kaitseta pole mõtet oma tulevikku ehitada: „Kui öeldakse: "Nüüd on rahu ja kindel olek", siis langeb äkiline hukatus nende peale nagu sünnitusvalud lapseootel naise peale, ja nad ei pääse pakku." (1Ts 5:3) Ilma Jumala kaitsva varjuta on inimeste enda tehtud kaitsekindlused kui õlekõrred, mis kokku kukuvad.
Ilma Jumala kaitsva varjuta on inimeste enda tehtud kaitsekindlused kui õlekõrred, mis kukuvad kokku.
Taavet pidi ennast varjama kuningas Sauli eest ning elama koobastes. Vanemad inimesed mäletavad neid aegu, kus iseseisvuse eest võitlejad põgenesid metsadesse ja tegid seal endale punkrid. Nad olid põgenikud omal maal. Samas olukorras oli ka Taavet. Taavetit innustas Jumala püha sõna. Nii ta deklareerib: „Kes Kõigekõrgema kaitse all elab ja alati Kõigeväelise varju all viibib, see ütleb Issandale: "Sina oled mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!" Sest tema kisub su välja linnupüüdja paelust, hukkava katku käest." (Ps 91:1-3)
Issand läkitagu sulle abi pühast paigast!
Vanasõna ütleb: „Kus häda kõige suurem, seal abi kõige ligemal". Usun, et paljud veel mäletavad neid aegu, mil Eesti taasiseseisvumisel üheksakümnendatel aastatel tulid suured abilaadungid teistest riikidest. See aitas paljusid peresid rasketes olukordades toime tulla ja iga abi oli siis väga kallis. Meiegi suurele perele tulid Kohtla-Järve sõpruslinnast Saksamaalt iga kolme kuu tagant pakid, mis olid täis pandud kõikvõimalikke asju. Kuid millises väärtuses need pakid olid – need olid kui taevakingitused. Suure kitsikuse ajal saabunud abi võib võrrelda taevakingitusega, mis on otse Jumalalt saadetud.
Üks lugu Piiblis räägib, kuidas üks 12 aastat vaevelnud veritsustõves naine puudutas Jeesust ja sai terveks. Võime vaid ette kujutada kui õnnetu oli selle naise elu – ta ei saanud käia templis, lisaks sellele üleüldine halvakspanu, mille tõttu pidi see naine ennast pidevalt varjama. Kuid see naine julges Jeesust puudutada ja mis kõige olulisem – ta tegi seda usus. Kui uskuda ja paluda, siis saabub ka abi otse Jumala käest. Õpetussõnades öeldakse: „Pikk ootus teeb südame haigeks, aga täideläinud igatsus on elupuu." (Õp 13:12)
Issand toetagu sind Siionist!
Inimesed pöörduvad tuge otsides psühholoogide, ellujäämisõpetuste, nõidade, horoskoopide ja ennustajate poole. Elame ühel suurel kriisiajal, kus ei puudu üksnes materiaalne tugi, vaid eelkõige emotsionaalne tugi. Usutakse seda, mis kasvõi veidikenegi toetaks ja annaks kindlustunnet. Rasketel aegadel oleme ehk meiegi kogenud seda, et kuidas tahaks, et keegi oleks kõrval ja paneks oma käe meie ümber ning lihtsalt kasvõi kallistaks. Nii me ise kui ka kaasinimesed meie ümber vajavad seda, et keegi lihtsalt oleks nende jaoks olemas. Ja kui inimene on tunda saanud tõelist ja rahuldust pakkuvat tuge, siis pole enam tarvis pöörduda aseainete poole.
Kui inimene on tunda saanud tõelist ja rahuldust pakkuvat tuge, siis pole enam tarvis pöörduda aseainete poole.
Seda kirjakohta võiks tõlgendada ka nii, et Issand toetagu sind Jeruusalemmast ehk otse taevast, kuna Piibel räägib ka taevasest Jeruusalemmast, kuhu pääsevad need, kes on koos Jumalaga siin maa peal elanud. Siion on üks mägedest, kuhu on ehitatud Jeruusalemm. Kui juudid teenisid Jumalat ja usaldasid teda, siis kogesid nad Jumala ligiolu ja kaitset. Jumala kaitsevarju all elamisel on konkreetne tulemus ja see on kirjas viiendas Moosese raamatus: „Õnnistatud oled sa tulles ja õnnistatud oled sa minnes." (5Ms 28:6) Jumal oli ligi oma rahvale ja seetõttu kogesid nad ka õnnistusi oma igapäevases elus. Vana Testamendi ajal oli Jeruusalemm selleks kohaks, kus oli tunda Jumala kohalolu; sellest annab meile tunnistust psalmist: „Laulge kiitust Issandale, kes elab Siionis; kuulutage rahvaste seas tema tegusid!" (Ps 9:12)
Jumala abi pühast paigast on võrreldav abiga taevast, Jumala abi Siionist aga abiga Jumala kogudusest, olgu see siis Vana Seaduse või Uue Seaduse kogudus. Kes meist ei tahaks abi ja tuge otse taevast? Või kes meist ütleks ära Jumala õnnistusest, mis saabub just õigel ajal? Issanda abi aga on kõige parem igale hädalisele. Ja kes usus pöördub Jumala poole, leiab ka tuge ja õnnistust temalt.
Kuid on veel üks oluline aspekt: nimelt saabus Jumala abi meile Jeesuse Kristuse läbi. Need psalmisti neli soovi ilmutavad meile ka, kuidas Jumal sirutas oma abistava käe kogu inimkonnale ja igale ühele meist Jeesuses Kristuses. Jeesus päästis oma ristisurma läbi inimkonna patu kitsikusest, Jeesus varjab meid patu meelituste ja rünnakute eest, Jeesus läkitab meile abi elu kõige raskematel perioodidel ja usus kasvamisel, Jeesus toetab meid igal päeval ja kord lõpuaegadel viimses kohtus.
Tahad sa kogeda Issandat kõigil oma teedel ja igal päeval, siis toimi järgmise pühakirja nõuande järgi: „Oota Issandat ja hoia kinni tema teest, siis ta ülendab sind". (Ps 37:34) Aamen.
