08/2013
Jaan Ugam, fotod Edmunds Glūdiņš.
Käisime Kuramaal külas vendadel-õdedel ja liivlaste aladel. Meie peatuspaigaks sai nelipühikirik Jelgavas, kunagise Poola vasallriigi – Kuramaa hertsogiriigi (1561–1795) – pealinnas. Seal kandis meie eest väga hästi hoolt nelipühikiriku piiskopi abikaasa Ausma Ozolinkeviča koos abilistega.
Läti baptismi häll. Läänemereäärne Jurkalne (kalju mere ääres) – on Läti baptismi häll, kuhu see ärkamine jõudis paar-kolmkümmend aastat enne Eestit, Saksamaalt. Vanima baptistikoguduse puumaja vanem osa oli algselt mereleminejate peatus- ja palvepaik. Selle lähedal on esimene ristimiskoht.
Liivlased. Käisime Kuramaa tipus Kolkas, kus peetakse liivlaste päevi. Sõja eel soomlaste, ungarlaste ja liivlaste rahaga ehitatud liivi rahvamajal lehvis liivlaste lipp: roheline triip sümboliseerib metsa merelt vaadatuna, valge rannaliiva ja sinine merd. Liivlasteks – livli – hakati end nimetama suhteliselt hilja. Möödusime läti koolist, kuhu toodi internaati liivi külade lapsed. Salatsi liivlased on oma alalt kadunud; keelepoliitika ja sõjad andsid hoobi ka Kuramaa liivlastele.
Liivi asjaga tegeleb täna rohkem eestlasi kui liivlasi. Venta jõe suudmes Ventspilsi ordulinnuse eestlannast muuseumitöötaja on hingega liivi ürituse toetaja – laulab koos poegadega 
liivikeelses ansambliski. Akadeemik Karl Pajusalu on Salatsi liivi keele nii ära õppinud, et tal ilmus hiljuti liivikeelne luulekogu. Liivi juurtega olid kirjanik August Gailit, ja Oleviste kauaaegne majandusjuhataja Valter Karp võib öelda, et ta ema oli liivlane Kuramaa rannalt.
Liivlaste muuseumis Kolkas jutustas Marite Zandberga, et alles 1989 juleti hakata end passides liivlaseks tunnistama. Muuseumis on kunstnik Zelma Belta töid, ajalooürikuid, eluoluesemeid ja trükiseid: Peterburis trükitud Lutheri „Piški Katekismus" (1880) ning Helsingis ilmunud Matteuse evangeelium (1936) ja Uus Testament (1942). Viimase tiraaž ootas okupatsiooniajal Soomes. Nii Kolka kui ka liivlaste külade asupaik Mazirbe kuuluvad Slitere rahvusparki.
Talsi, Jelgava, Ogre ja Riia. Talsi 137-aastasel baptistikogudusel on ainus kellatorniga kirik (1936). Iga kolmanda pühapäeva teenistuse korraldavad noored. Hea on koostöö luterlaste, katoliiklaste ja nelipühilastega. Pühapäeva veetsime Jelgavas. Ermitaaži arhitekt Rastrelli projekteeritud lossis tegutsevas Põllumajanduse Akadeemias on õppinud kaks Läti presidenti.
Ogre umbes 90-aastasel baptistikogudusel on uus kirik. Noor pastor Dainis Pandars jutustas meile oma jõudmisest uskmatust kodust Jumalani. Erilist tähelepanu pööratakse selles koguduses meeste kutsumisele Jumala riiki.
Riias tegi meile ekskursiooni Hiiumaa õde Evelin Apinis (Tamm), kes koos abikaasa Kasparsiga töötab puuetega inimestega.
Rohukülla jõudes oli süda täis tänu läti vastuvõtjatele, giididele, reisijuhile, bussijuhile, kaasreisijatele ning kodus palvetanutele. Kõige enam tänu Jumalale, kellelt pärineb kõik hea!
