01/2013 Märt Saar
Tartus on üks tänav, mis juba 19. sajandil sai kaupmees Wilhelm Pöpleri järgi nime. Selsamal Pepleri tänaval on KGB muuseum, üliõpilasküla ja ilma tornita Maarja kirik, aga ka kortermaja, kus elab Daniel Viinalass. Neljanda korruse kodus oma abikaasa Eleriga.
Tegelikult on ta nimi Daniel Levi Viinalass (25), kelle ühed esivanemad on pärit Eestist, teised Ameerikast. Ja Tartu on tema puhul linn, kus ta on suuresti üles kasvanud, Jumalat tundma õppinud ja teda teenima hakanud.
Daniel on noor, juba mitmeid aastaid noortejuht, aga nüüdseks ka EKB Liidu LNK noortetöö juht. Sel hetkel kui ta köögilaua taha maha istume, on väljas lumi ja ma saan juua teed.
Räägi, kes sa oled?Satun alati identiteedikriisi, kui seda küsitakse. Mitte, et ma ei taha seda täpselt määratleda, vaid piinlik on rääkida vaid ühest asjast, kui tegeled nii paljudega. Ei suuda valida, millest peaks rääkima esmalt. Aga minu jaoks on tähtis varieeruvus. Teha palju asju korraga, aga teada, mida teen.
.Aga suhetepõhiselt, kes sa oled?
Abikaasa. Poeg. Tulevane isa – kui ühel päeval Jumal lubab. Kogukonna liige. Ütleks, et suhted on paika loksunud ja olen nende eest väga tänulik. Aga tahaksin saada ja olla täiskasvanud laps.
Mida tähendab olla EKB Liidu noortejuht?
Ühel hetkel tundsin, et pean seda tegema. Ma tunnen, et mul on midagi öelda tänastele noortejuhtidele. Mis see on? Igapäevane jüngerlus. Ja mitte see, kuidas teha ideaalseid kirikuskäijaid. Neid, kes hästi kõnelevad, näevad hästi välja ja on haritud. Mitte seda. Ma ei taha teha endast kloone. Kristuse ihu on väga mitmekülgne.
Sel ajal kui Daniel räägib, vaatab ta tihti kuhugi kaugusse. Natuke unistavalt, natuke valulikult. Niimoodi otsib ta sõnu ja üldjuhul leiab üsna täpseid. Ta on tunnetaja. Mis puudutab kirikuskäimist, siis sel päeval on Risttee kogudus jätnud oma jaanuariteenistuse ära, et igapäevased jüngerdajad puhata saaksid.
Mis mõttes „igapäevast jüngerlust" edasi anda?
Ses mõttes, et noortejuhina sa otsid kogu aeg short-cut'e (eestik k. üritad lõigata). Mõtled, kuidas aidata teisel inimesel jõuda järgmisesse punkti. Aga mul on selle kohta üks lugu...
Tundub, et Danielil on see lugu juba tükk aega olnud hinge peal. Selle jutustamisel on ta veendunud ja selle rääkimist ta ootab.
Oli kord üks kodutu Maarek. Vist ühe a-ga. Tuli Risttee kogunemistele ja tervitas inimesi, alati pistis oma kolme sõrmega käe välja. Talle meeldis sosistada, aga ta ei osanud seda absoluutselt! Üle saali sosistas: „Kuule. Onjuuu?" Ja siis norskas, nii et see kostis igasse nurka. Teinekord oli vaja ta saalist välja tassida.
Nüüd ma mõtlen, et miks ma raiskasin aega? Miks ma raiskasin aega, et õpetada teda, kuidas olla vait. Selle asemel, et teda jüngerdada. Kuidas oli tal tegelikult suhe Jumalaga? Ja miks ma nägin vaeva, et aidata tal sulanduda massi?
Nüüd on Marek surnud. Ta leiti Lõunakeskuse kõrvalt, sest oli joonud liiga palju süütevedelikku. Ja ta ei ole ainuke.
Saan teada, et seesama kunstitudeng Daniel, kellele muidu meeldib joonistada ja laulda, oli mingi hetk võtnud vaevaks kinkida oma noortega ühele kodutule magamiskott. Sellest kasvasid välja teisedki projektid ja suhtlemisväli umbes 50-60 kodutuga. See on Tartu mõistes kümnendik. Danielile on eeskujuks Pauluse kiriku Taimi, kelle juures käib kodutuid hordide viisi, sõnakuulelikena ja teadlikuna, et kellel supiköögi kulp, sellel võim.
Tartus kasvasid sa üles. Mis sul meeles on?
Käisin Kivilinna koolis. Tulin 3. klassi, aga siis pandi mind klass allapoole. Aga see oli ainult hea, sest seal oli üks tüdruk nimega Eleri, kellest sai tulevikus minu naine.
Eleri on ka ise kodus. Pikutab rahulikult diivanil ja tegeleb arvutis. Tegelikult kuulab ta kindlasti pealt. No kuidas sa saad, kui oled õppinud psühholoogiat ja mees annab avameelselt intervjuud.
Kirikus käisin Salemis. Mäletan hästi, et oma poisihäälega laulsin Ave Mariat. Täiega igatsen seda häält! Salemi-aeg oli huvitav. Õppisin minust vanematelt. Nad olid mulle eeskujuks. Kuulutasid Jumala Sõna innovaatiliste vahenditega. Alati taheti areneda, teha paremini ja olla efektiivsed.
Kes sind siis jüngerdas?
No näiteks Chris Brock, kes võttis minu jaoks üks-ühele aega, õpetas Piiblit uurima. Ja Craig Hamer, kes tuli koolisööklasse sööma ja võttis sellega minult kahepalgelisuse. Ei saanud ju olla enam teine inimene, kui kirikuinimesed olid koolis. Jüngerlus ongi see, kui sa näitad teisele inimesele, kuidas jääda igas olukorras Kristuse-keskseks.
Salemist kasvas välja GoingUPi meeskond, kes hiljem kogudusest välja läks, et rajada Risttee kogudus. Sinu vanemad jäid aga Salemisse ja tõid teie üritustele küpsiseid. Mis sa sellest arvad?
No nii oligi õige. Nemad jäid sinna, kus nende süda. Minu jaoks on see iseenesest mõistetav, et nad nii toetavad on. See on õnnistus ja ma tahan teiste suhtes samasugune olla.
Milline on sinu tavaline päev?
Rutiini peale suvelaagrit ei ole olnud. Siis tegelesin praktikantidega ja lihtsalt pidi olema rutiinsem. Aga nüüd sügisel on olnud nii, et kella 10st üles ja siis sunnin end loominguga tegelema. Kirjutan muusikat. Ja lõuna ajal olen käinud Risttee kirikut ehitamas (Kaunase pst 9a), kust olen läinud edasi õhtusele üritusele, kus saan ka Eleriga kokku. Koos olles vaatame näiteks telekat, „Modern Familyt" või naabripoisi arvutis olevaid filme.
Kui sa eesti ühiskonda vaatad, miks sa arvad, et just noortega on vaja tegeleda?
Mind murrab pilt noortest, kes elavad oma elu täiesti tühjalt, aga kutsuvad seda täisväärtuslikuks eluks. Noored on väga avatud ja vastuvõtlikud ja nendega peab tegelema, et neist ei saaks süütevedeliku joojaid nagu Marekust. Nad on ju noored, kes tahavad olla osa liikumisest ja muuta maailma.
See tühi elu, mis neil on, karjub mulle näkku regulaarselt, iga päev. Jalutasime ühe tüdrukuga tänaval ja ta oli nii ebakindel. Ta teab, et elab vale elu, aga põikpäisuse pärast ei taha ka midagi muuta. Otsitakse positiivseid mehemudeleid, näiteks muusikaiidolitest, aga neist saavad ebajumalad! Minu küsimus on: „Kuidas tuua Jeesus vastuseks?"
Tartu on noorte linn, jääd sa siia?
Siin me oleme ja siia investeerime. Aga koht, kus elame, ei ole oluline. Koos me tuleviku pärast Eleriga väga ei palveta. Või beibi (hüüab ta abikaasale), mis sa arvad? Tegelikult vist oleme palvetanud küll. Mida Jumal tahab teha meiega tulevikus? Me ei tea, aga meil on veel aega, ja see polegi nii oluline. Palju olulisem on see, kas ma täna elan sellena, kelleks ta mind on loonud?
Beibiks-nimetatud Eleri töötab Werneri kohvikus ettekandjana ja sealsamas, Pepleri tänava Baby Spordis lastepsühholoogina. Aga tundub, et Eleri otsib oma kohta, kuhu panustada. Daniel hea meelega triiviks nelja-viie asja vahel.
Ristteel teed sa noortetööd? Kuidas see välja näeb?
Ristteel on meil kolm noortegruppi, kes on varsti-varsti paljunemas. Nad saavad nädalas mitu korda kokku. Aeg-ajalt suure grupina ka. Kaks korda kuus me võtame aega ka julgustamiseks, tähistamiseks ja pidutsemiseks. Nüüd ka uues hoones, kus oli väga hea tunne kokku saada. Ikka see „oma" tunne, aga Riia 11a oli ka hea.
Nüüd oled saanud pildi ette ka Liidu noortetöödest. Milline see on?
Esimene pilt on kirju. Noortetööd on noortejuhtide nägu. Minu töö olekski nendesse juhtidesse panustamine. Pean välja mõtlema, kuidas seda teha. Kokku on umbes 35 noortetööd, aga kogudusi 84.
Kujutan ette, et on hästi palju selliseid kohti, kuhu noortejuht üks kord nädalas sõidab ja siis tegeleb noortega. Miks nii? Ma arvan, et me lihtsalt ei ootagi enamat. Me oleme nõus leppima sellega, kui paar inimest tuleb juurde. Paljunemine on see, mis on oluline, sest selleks on Jumal meid kutsunud! Iga liige on kutsutud paljunema. Kogudused ka.
Esimene samm liidu noortetöödes?
Esimene prioriteet on panna toimima mentorlusvõrgustik. Sest liidul endal puudub ülevaade, kuidas noortejuhtidel läheb – kas on jüngrite tegemist? Kas on evangeeliumi jagamist?
Minu ja teiste poolt on vaja julgustamist. Vajatakse kedagi, kes tunneks huvi, kes tuleb ja ütleb: „Tahan sind aidata, varustada." Antud juhul teeb sellist tööd vaid Noorteühendus Koma. Aga meil on mentoritest puudus. Neid inimesi on vaja, kes küsiks lihtsaid küsimusi ja oleks kuulava kõrvaga.
Olen valinud välja 10-11 mentorit, kes minu enda elus on olnud julgustavad. Nende esialgne panus on helistada kord kuus ühele noortejuhtidest, saata paar sõnumit, võimalusel kokku saada. Kui ma ise olen helistanud noortejuhtidele, on nad olnud sellest väga sillas. Mõni on küsinud esimese asjana: „Millal see pihta hakkab?"
Sul on leping seda tööd teha 2013 sügiseni. Mis tulemusi sa selleks ajaks ootad?
Ma peaks vist midagi realistlikku ütlema, muidu on ootused liiga suured. Üks asi võiks olla see, et noortejuhid ise oskaksid sõnastada visiooni, oma nägemuse. Teisest küljest võiks olla olemas see, et suuremad noortetööd mõtlevad uute noortetööde algatamisele või aitavad mittetoimivaid. Tegelikult on meil ju nii palju teha: ei ole toimivat noortetööd Eesti suurtes linnades – Narva, Haapsalu, Paide jne.
Siis oleksid uhke noortejuhtide üle?
Ma olen juba praegu uhke nende töö üle! Aga võiks olla nii, et kõik noortetööd teevad jüngreid ja ei mõtle vaid sellele, kuidas oma kuningriiki laiendada, vaid kuidas just teisi teenida.
Aga liidu arengukavast või Meego juhtnööridest, mis sul meeles on?
Et toimiks jüngerlus, kogudusterajamine ja piirkondliku töö edendamine.
Daniel on palju reisinud. Viinud noori näiteks Slovakkiasse ja Valgevenesse. Video asjus on teda kutsutud Belgiasse ja ülistusmuusika asjus Saksamaale. Aga eriti on ta olnud seotud USAga, kus ta on nii elanud kui ka erinevate kaastöölistega aastaid koostööd teinud.
Kuidas näed USA kogudusi, kas on selliseid, mida esile tooksid?
Ma ei tooks ühtki kogudust esile. Erinevusi on küll. Üks suur erinevus Eesti ja USA koguduste vahel on see, et sealsed kogudused on kergemini mõjutatavad masside poolt. Eestis on nii, et kui massid midagi teevad, siis see ei pruugi kogudust absoluutselt mõjutada. Siin on palju isemõtlemist, tahetakse olla iseseisvamad. USA-s näeb sageli ka sellist asja, et lapsevanem toob oma lapse autoga noorteüritusele ja tuleb 2 tunni pärast järele. Eestis sellist asja ei ole.
Kui sul oleks 100 000 EUR ja sa saaksid selle ükskõik kuhu paigutada, siis kuhu?
Saadaksin osad noortejuhid kusagile konteksti jälgima. Olen kuulnud, et Rumeenias on paar head kogudust. Aga oleks ju tore kutsuda kasvõi Ristteele juhte vaatama-jälgima, kuidas me evangeeliumi välja elame.
Üks su põhivaldkondi on muusika, kas siin on midagi ka sel aastal oodata?
Võib-olla. Eks ma vaikselt kirjutan, aga mis sellest saab, ei tea. Kas hitt? Pigem mängida elulisi lugusid tavalistele inimestele. Albumit? Ei tea. Ei taha üheööliblikas olla. Pigem teha midagi korralikku.
Mille pärast saab lugeja palvetada?
Isiklikult on minu jaoks suurim patt ja võitlus isekus, aga tahaksin olla alandlik. Palvetada võiks sellepärast, et noortejuhte saaks toetada ja julgustada. Hoolida neist ja olla neile tänulik. See teeks minugi elu lihtsamaks.
Igal juhul olen tänulik kõigile, kes panustavad eesti noortesse. Kes hülgavad iseenda, oma vaba aja ja mugavustsooni selleks, et elada evangeeliumi välja koos noortega! Palvetame, et jõuaksime seda teha edaspidigi!
Selleks hetkeks olen teistkordselt oma teetassi tühjaks joonud ning nüüd on aeg minna. Vaatan veel korteris ringi. Imetlen mõnd Danieli tehtud käsitööd (näiteks vanadest kahvlitest painutatud nagid pähklipuul) ja võtan kaasa mõned pildid tema lapsepõlvest ning esimesest abieluaastast. Igal juhul olen saanud seeläbi tunduvalt rikkamaks ja olen rõõmus, et saan seda ka lugejatega jagada.
LNK noortesekretärid (alates 1990)
Erki Tamm
Ando Eelmaa
Helle Liht
Risto Tamm
Elari Tamm
Siilas Kask
Pille Havakats on olnud läbi aastate noortesekretäride vaheisikuks ja LNK juhatajaks
EKB Liidu arengukavast 2012-2017
„Liidu identiteeti kannab usutunnistus, et Jeesus on Issand, ja usueluline liikumine tema Vaimus, kellel on vägi muuta nii isiklikku kui ühist elu."
„Noorsootöö on suunatud ettevalmistamiseks eluks ja teenimiseks ning uute laste- ja noortejuhtide koolitamisele, mis üheskoos tagavad koguduste jätkusuutlikuse ja arvulise kasvamise."
LNK visioon
„Meie kuulutame teda, manitsedes iga inimest ja õpetades iga inimest kogu tarkuses, et seada iga inimest Jumala ette täiuslikuna Kristuses." (Kl 1:28)
EKB Liidu noorsootööjuhid 2012-2013
Lapsed (Pille Havakats) 2-11 a
Noored (Daniel Viinalass) 12-19 a
Noored täiskasvanud (Einike Pilli) 20+ a
