Misjonäride töövarjuna Kosovos
Juuni 2019
Tarmo Lige, Tallinna Kalju baptistikoguduse pastor
Kui tahad teada, mida üks amet päriselt tähendab, siis tuleb veeta aega koos sind huvitava ametikandjaga. Kaheksal EKB Liidu pastoril ja misjonisekretäril oli sarnane võimalus aprilli lõpus Kosovos Adamite misjoniperega.
Balkanil kerkis küsimus, miks 2008. aastal tekkinud Kosovo riiki üldse vaja on? Üle 90% elanikest on moslemitest albaanlased ja kõrval on Albaania riik, umbes 5% õigeusklike serblaste jaoks on piiri taga Serbia. Viimased peavad just Kosovo praegust territooriumi oma riigi hälliks. Albaanlased aga leiavad, et see kuulub neile. Kuigi verine kodusõda lõppes sajandivahetusel, püsivad pinged tänaseni. Kui NATO missioon sealt välja viia, oleks vaid aja küsimus, millal jälle arvete klaarimiseks läheks. See pani meid kõiki Jumalat tänama, et ta on taasiseseisvunud Eestit säästnud.
Kosovo on Eestist neli korda väiksem, elanikke aga 1,8 miljonit. Loodus on imeilus. Ometi on palju kontraste. Õigeusk ja moslemid. Lääs ja ida. Luksus ja vaesus. Ilu ja lõunamaine räpasus. Normaalne oli ärgata linnas kukelauluga. Pärast kodusõda on rikaste naftariikide rahadega ehitatud 800 mošeed. Ameerika kristlaste püstitatud uusi kirikuid nägime ka.
Iseenesest mõistetav on, et albaanlane on moslem ja serblane ortodoks. Albaanlastele tuleb siis selgitada, kuidas nende esiisad olid algselt kristlased. Arhiividest on kaevatud välja mõnigi sugupuu, mis näitab, et alles 15. sajandil tõi Ottomani impeerium regiooni islami.