Varajane jõulukink Wittenbergis

 12/2016
Tarmo Lige, Oleviste kogudus, tekst ja fotod

Tänavu sain jõulukingi varem kätte. Selleks oli kauaoodatud Wittenbergi külastus. Koos oma koguduse sõpradega jagatud rõõm oli suur ka siis, kui jõulud olid veel kaugel. Eestlane vaatab talvel suvest pilte ja elab talve üle suvemälestustele mõeldes. Niimoodi tõlgendades on põnev oma kinki taas paberist lahti harutada?
Mulle meeldib saksa Ordnung. Mind huvitavad ajalugu ja arhitektuur. Ka sellest ei jäänud ma ilma, aga valdavaks sai midagi hoopis suuremat.
Wittenberg on Berliinist sama pika autosõidu kaugusel nagu Rakvere Tallinnast. Selle väikelinna suure tähtsuse tõttu kirikuloos nimetatakse teda lausa Lutherstadt Wittenbergiks.
Järgmisel aastal möödub reformatsioonist 500 aastat. Selleks on Wittenberg hoolsasti valmistunud. Vanalinna on taas värskendatud. Kõik on juubeliks valmis. Ja turistid tulevad. Üle maailma. Ma arvan, et mitte ainult luterlased.

Loe edasi: Varajane jõulukink Wittenbergis

Maja ja pärand õppemaksuks: Seminari juhtkond Inglismaal

02/2016
Kerli Valk, KUS õppejuht

Inglismaa tervitas meid varakult saabunud kevadega – rohi haljendas, nartsissid ja kirsipuud õitsesid ning linnud laulsid. Kohalikud ütlesid, et esimesed õied olid puhkenud juba enne jõule, ja toonitasid, et tegelikult ei ole see tavapärane. Inglismaal on olnud erakordselt soe talv.

Enamik üliõpilasi on kaks-kolm päeva nädalas koolis ja kolm päeva kogudusetööl.

Inglismaa koguduste eluolust kuulsime, et lõunapiirkond on jõukam, kogudused suuremad ja elujõulisemad – seal on ka palgalised pastorid. Seevastu põhja pool on kogudused väikesed ja pigem vananevad ning karjasetööd tehakse argitöö kõrvalt, mis on meilegi väga tuttav.
Rohkem edeneb vaimulik elu Londoni piirkonnas. Seal kogudused ka kasvavad, kuid suuresti immigrantide arvelt. Palju on Aafrikast sisserännanud kristlasi, aga ka kohapeal pöördunuid. On eraldi mustade kogudusi, ent ka neid, mis on mitmerahvuselised.

Loe edasi: Maja ja pärand õppemaksuks: Seminari juhtkond Inglismaal

Minu Tõotatud maa teekond

05/2015 

Tiiu Sassiad, Tartu Pauluse kogudus

Maa, mis voolab piima ja mett, on vahemereäärne Iisrael. Neid paiku on vähe, kuhu paljud oma jala on tõstnud ja naasnud sealt vaid ülivõrdes muljetega. Tundes Jumalat ja Piiblit lugenuna, soovisin Püha Maad väisata just kristlastest reisikaaslastega. Kui juba minna, siis mitte tavalise turistina, vaid kui palverändur. Reaalsed paigad panevad Piibli tekstid elama ning annavad Pühakirjas kirjeldatule vormi ja värvi.

Üks esimesi paiku meie reisikavas oli Jeesuse esimese imeteo paik Galilea Kaanas (Jh 2). Rännaku algus oli seega tähenduslik – nii nagu Jeesus reaalses elus tegi imet, on ka inimese usutee algus märkimisväärne – inimene astub surmast ellu, Jumala vaenlaseks olemisest Jumala sõbraks – kõik see sünnib Jumala armu ja inimese usu läbi ning tema plaani kohaselt.

Loe edasi: Minu Tõotatud maa teekond

Koduigatsus kasvab

02/2015 
Jael Puusaag, misjonär Bosnia-Hertsegoviinas

„Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas" (2Kr 5:1).

Paar kuud tagasi tähistasime jõulupühi. Jõulud on eestlaste jaoks ikka olnud kodused pühad: pered saavad kokku ühise laua taga tuttavas köögis. Novembris oli surnutemälestuspüha ja meenutasime taevasesse koju jõudnuid. Mida tähendab kojutulek ja mis teeb selle nii eriliseks?

Tean, et mind oodatakse ja võetakse vastu just sellisena, nagu ma hetkel olen: väsinud, näljane, kortsus riietega.

 Palju reisinud inimesed teavad hästi seda tunnet, kui teekond hakkab lõppema ja kodu juba läheneb. Võib-olla tuleb istuda veel ühele lennukile või oodata viimast bussi, aga see ei tundu enam nii raske. Natuke veel ja olengi tagasi oma pere seltsis, saan uuesti oma voodis magada ja tuttavas elutoas lõõgastuda. Pole oluline, mis kell ma jõuan, kuidas välja näen või kas mul on kõik eluks vajalik kaasa võetud. Tean, et mind oodatakse ja võetakse vastu just sellisena, nagu ma hetkel olen: väsinud, näljane, kortsus riietega. Võib-olla kohver ei jõudnudki kohale, aga sellest pole hullu, küll ta millalgi tuleb.

Loe edasi: Koduigatsus kasvab

Roomas sajandite usukogemust avastamas

11/2014
Ulvi Põllu, Oleviste kogudus

„Veel mõni samm mööda Paulus VI tänavat, nüüd vasakule ümber nurga, ja seal see on – Vatikan. Peetruse väljak ja katedraal. Pilk sellele ja arusaam, et olen koju jõudnud," nii rääkis oma esimesest kohtumisest Vatikaniga meie reisijuht Ilmo Au. Jah, vähemal või suuremal määral oli seekordne reis meie kõigi jaoks teatud mõttes kojujõudmine. Aga kõigest sellest edaspidi.

Rooma lugematud kirikud – varahommikust õhtuni avatud – ei ole kunagi tühjad.

Olime jõudnud maailma viie kõige enam külastatava turismimaa ühte pealinna. Siin on säilinud seletamatu ajalooline hõng ja romantiline õhkkond. Rooma kaunis arhitektuur, värvikas ajalugu ja uhked vaatamisväärsused tõmbavad turiste magnetina. See linn on täis kultuuri ja kunsti. Siin on küllaga legende, müüte ja saladusi, mis omakorda teevad Roomast lummava paiga. Tegemist ei ole lihtsalt ühe kaunima, vaid ka ühe müstilisema linnaga maailmas, kus ajalugu kõnetab meid sõna otseses mõttes igal sammul.

Õhtune jalutuskäik tuledesäras tänavatel ja väljakutel, imeilus Trevi purskkaev, Pantheon, Vatikani muuseum koos Sixtuse kabeliga, Michelangelo Moosese kuju, jesuiitide peakirik Basilica del Gesu sealse võrratu laemaalinguga – neid lihtsalt peab kordki elus nägema ja nende ilu ning võimsust ise kogema. Rooma on rõõmus ja nooruslik, ent samas ka väga usklik (!) linn. Lugematud kirikud – varahommikust õhtuni avatud – ei ole kunagi tühjad. Ja siinkohal ei pea ma uudistavaid turiste silmas, vaid harduses põlvedel olevaid kristlasi.

Loe edasi: Roomas sajandite usukogemust avastamas