Aastavahetusel

12/2015
Meeli Tankler. Kalju sõnumid 4/34 (1997), 39.

Läinudaastase sammuga
uude ei astuda tihka.
Pikema sammu ja sirgema sihiga
kõndida tahaks
algava aasta teedel.
Julgema pilguga vaadates taeva poole,
kus sina, mu Issand,
avad taevased rikkused.

Läinudaastaste murede-valude ikkes
uude ei astuda tihka.
Vaba ja avatud hingega
kõndida tahaks algava aasta teedel,
uusi muresid-rõõme kohates
tänuliku meele ja alandliku südamega.

Läinudaastase usuga
uude ei astuda tihka.
Uue tulega südames elada ihkan.
Uue valuga kadunute pärast,
uue tunnetusega sinu pühadusest,
mu Issand.
Uue rõõmuga lunastusest ja lapseõigusest
kõndida tahaks
algava aasta teedel.

Jumalas ei värise ma(a)

11/2015 23 poola
Joel Markus Antson

Kristlikul luuletajal Joel Markus Antsonil ilmus möödunud kuudel kaks uut luulevideot, mis on valminud taas kord pereliikmete abil ja milles sarnaselt „Metanoiale“ on kasutatud drooniga üles võetud aerokaadreid. Videote võttepaigad on ka omaette põnevad ja nende luuletuste sõnumid on evangeelsed.

Jumalas ei värise ma(a)
Joeli teine luulevideo „Jumalas ei värise ma(a)“ on filmitud Pirita kloostri varemetes ja ta avaldas selle juba kesksuvel. Video on üleval YouTube'is ja leitav luuletuse pealkirjaga. See edastab sügavat sõnumit Jumala armust ja väest ning video ületab oma tehniliselt teostuselt ehk isegi „Metanoiat“.

Loe edasi: Jumalas ei värise ma(a)

Emale

05/2015
Tütar Aili-Maire Hainilt emadepäeval

On uinund vaikselt valgel padjal armas pea
ja lina servast kinni hoidmas väike käsi.
Kus unes rändad, mida teed, ei seda tea,
mul tundub, et Sa uneski ei väsi.

Sul kiires töös jääb aega hirmus väheks,
et jõuaks kõike teha nagu soov.
Kui jooksul haarata Sa ilma tahaks,
Nii oled igavesti arenev ja noor.

Loe edasi: Emale

Isale

03/2015 21 arvo kajaste
Heldur Kajaste, Oleviste kogudus

Sa kasvasid viletsalt, orvuna
Kõrgelt hinnates sugulasperet
Kellest naine ja lapsed said parima
Mu isa, mu armastav isa

Usu pärast sa sõjaväes käisid
Mõõk ka hiljem ei kogunud roostet
Sirge seljaga sõna sul alles jäi
Mu isa, mu ustav isa

Su naeratus pakatas siirusest
Oma sõpru ei reetnud sa iial
Nii Nõmme kui Liit olid südames
Mu isa, mu karjasest isa

Loe edasi: Isale

Homme

01/2015

Nii mõtleme sageli:
Homme me oleme hoolsad,
suuri armastustegusid täis.
täna oleme halvad, kuid homme oleme õrnad.
Homme haavu sidumas käin.

Homme me läheme patuste juurde
päästmisesõnumit viima.
homme jagame toitu ja riideid,
tunneme võõrast häda.

Loe edasi: Homme

Joel Markus Antson – evangelist läbi luule

01/2015 20 droonivideo
Anete Palmik, 3D Tallinna kogudus

Joel Markus Antson on Vanalinna Hariduskolleegiumi abiturent. Noor mees on tegelnud palju luuletuste kirjutamisega ja eelmise aasta lõpus sai teoks tema kauaaegne unistus, salvestada üks oma luuletus ka video kujul.

Mida tähendab luuletuse pealkiri „Metanoia" ja mis on selle luuletuse keskne mõte?

„Metanoia" tähendab kreeka keeles „mõistuse muutumist". Luuletuse algus on hästi raske ja kannab edasi seisundit, mis oli mind enne kirjutamist rõhunud. Lõpus tekib aga märgatav muutus nii sisus kui ka emotsioonis, millega luuletuse lõpp on ette kantud ja see lõppebki hoopis vastupidiselt kui algas: selginenud meele, rahunenud ja rõõmsa südamega. Selle keskne mõte ongi see, kuidas Kristuse poole pöördudes pöörab ta olukorrad ümber ja muudab meid enda sarnasemaks.

Kust said inspiratsiooni antud luuletuse kirjutamiseks?

Tihti tulevad mul parimad luuletused kas pärast rasket aega või väga tugevaid vaimseid kogemusi. „Metanoia" kirjutamisele eelnesid paar pingelist ja kiiret päeva, kus tundsin end vaimselt väga madalal olevat. Lisaks sellele ärritasid mind mitmed pisikesed ja täiesti mõttetud asjad. See aga, et need mind häirisid, ärritas mind veelgi rohkem, sest ma ei tahtnud teistele oma halva tujuga kahju teha.

Loe edasi: Joel Markus Antson – evangelist läbi luule