Otsing

11/2018 19 billy graham
Billy Grahami kahe ja poole kuu pikkune krusaad Londonis, 1954.

Olime planeerinud teisipäeval, 25. mail lahkuda lühikeseks puhkuseks Šotimaale. Tol hommikul sain ootamatu kõne peaminister Winston Churchilli sekretär Jock Colville'ilt.
Ta küsis: „Kas teil on võimalik tulla homme Mr Churchilliga lõunatama?“
„Mulle oleks see au,“ vastasin, „aga see pole võimalik. Lahkume täna õhtul Šotimaale.“ Lükata tagasi Winston Churchilli kutse – see näitas, kui kurnatud ma olin!
Pool tundi hiljem helises taas telefon. „Kas teil oleks võimalik tulla täna Mr Churchilliga kohtuma? Tal on planeeritud lõuna poole üheks Windsori hertsogiga, aga ta kohtuks teiega enne seda.“
Mul polnud aega närveerimiseks. Aastaid hiljem sain Colville'i kirjutistest teada, et Churchill ise oli olnud närvis minuga kohtumise pärast. Ta olla kiirustanud ruumi, küsides: „Noh, mida evangelist ütleb?“
Saabunud majja Downing Street 10, tuletas Colville diskreetselt meelde, et peaministril on minu jaoks aega täpselt 20 minutit. Kui mind oli esitletud, nägin enda ees suurt hämaralt valgustatud kabinetti. Mr Churchill tõusis toolilt ja surus mu kätt. Ma ei olnud varem märganudki, kui lühikest kasvu mees ta oli; kõrgusin nagu torn tema kohal. Ta viipas käes olnud kustunud sigariga, et istuksin tema kõrvale. Ilmselt olime ainult kahekesi. Panin tähele, et kõrvallaual lebasid kolm Londoni pealelõunast ajalehte.
„Kõigepealt,” alustas ta vestlust imelise häälega, mida olin nii palju kordi kuulnud raadiost, „tahaksin teid õnnitleda selle tohutu rahvahulga puhul, keda te kokku tõmbasite.“
„See on Jumala töö, uskuge mind,“ vastasin mina.

„Võib-olla,“ vastas ta, „aga julgen väita, et kui ma tooksin Marilyn Monroe siia ja me koos astuksime Wembleys üles, ei suudaks me seda täis tuua.“ (Lõpujumalateenistus oli 100 000 inimest mahutaval Wembley staadionil.)
Ma naersin, püüdes seda vaatepilti ette kujutada.
„Öelge mulle, pastor Graham, mis see oli, mis täitis Harringay areeni õhtu õhtu järel?“
„Ma arvan, et see oli Kristuse evangeelium,“ vastasin kõhkluseta. „Inimesed janunevad kuulata sõnumit otse Piiblist. Peaaegu kogu selle maa vaimulikkond on harjunud ustavalt jutlustama, aga ma usun, et nad on Piiblist eemaldunud.“ (Ma olin kuulnud, et kui Churchill oli Lõuna-Aafrikas reporter, oli ta kirjutanud raamatu, kus märkis, et ta usub, et Piibel on Jumalast inspireeritud.)
„Jah,“ ütles ta ohates, „olukord on tohutult muutunud. Vaadake neid ajalehti – need on täis mõrva, sõja- ja kommunismiohu teemasid.“
Olin temaga nõus, aga ma ei tundnud, et minu osa oleks poliitikas kaasa rääkida. Ma lihtsalt noogutasin ja ta jätkas: „Ma ütlen teile, et mul pole lootust. Ma ei näe lootust maailmale.“
„Asjad näivad halvad,“ nõustusin mina. Ma kõhklesin, et mitte korrata prohmakat, mis mul juhtus president Trumaniga mõne aasta eest, kui olin meie vestluses usu osas liiga otsekohene. Me rääkisime pikalt maailma olukorrast ja siis tõstis peaminister pilgu ning vaatas mulle silma. „Ma olen mees ilma lootuseta,” ütles ta karmilt, „kas teil on tõelist lootust?“
Ta oleks võinud rääkida üldistavalt, aga see kõlas isikliku väitena. Peale kohtumist tehtud märkmetesse olin kirjutanud, et ta nimetas lootusetust vähemalt üheksal korral.
„Kas teil pole lootust oma hinge pääsemisse?“
„Frankly, ma pean seda väga tähtsaks,“ vastas tema. Mul oli Uus Testament kaasas. Teades, et meil on aega ainult mõned minutid, hakkasin kohe päästmise teed selgitama. Jälgisin hoolega, kas mu jutt toob esile ärritatust või pahameelt. Aga ta näis vastuvõtlik, isegi entusiastlik. Ma rääkisin ka Jumala tulevikuplaanist, sealhulgas Kristuse tagasitulekust. Tundus, et ta silmis süttis tuleviku valgus.
Täpselt kell 12.30 koputas Colville. „Sir Winston, Windsori hertsog on valmis teiega lõunatama.“
„Las ta ootab!“ urahtas Churchill ja pöördus minu poole. „Jätkake.“
Ma rääkisin veel pea veerand tundi ja siis küsisin, kas ma võiksin palvetada.
„Kohe kindlasti,“ ütles ta püsti tõustes. „Ma hindan seda väga.“
Ma palvetasin nende raskete olukordade pärast, millega peaminister peab silmitsi seisma iga päev ja et Jumal on ainuke lootus maailma ja meie igaühe jaoks.
Mr Churchill tänas ja juhatas mind välja. Kui me kätt surusime, kummardus ta minu poole:„Meie jutuajamine oli isiklik, oli ju?“
„Jah, sir,“ vastasin mina. Pärast Trumani fiaskot tegin otsuse, et ma mitte kunagi enam ei tsiteeri inimese sõnu tema eluajal.

Tõlgitud Franklin Grahami raamatust „Just as I am“ (Nii nagu ma olen).

Uudised

2021-5-august

03 September 2021
2021-5-august

SISUKORD „Kahevõitluse“ päevad Nuutsakul Miikael Johan Tamm 3D Kogudus sai Maailma Baptistiliidu tunnustuse Helle Liht EKNi vaie Vabariigi Valitsuse korralduse peale TK Jeesus on alati kohal Ermo Jürma Peeter Tamme kutsumus...

Eesti Kirikute Nõukogu läkitus taasiseseisvumispäeva kolmekümnendaks aastapäevaks

03 September 2021
Eesti Kirikute Nõukogu läkitus taasiseseisvumispäeva kolmekümnendaks aastapäevaks

August 2021  „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!“ (Gl 5:1). Käesoleva aasta 20. augustil möödub 30 aastat, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu...

Mustvee Betaania Kogudus 100

03 September 2021
Mustvee Betaania Kogudus 100

August 2021 Paul Gill, Betaania pastorFotod: Reet Pappe Hea kaasteeline, meist igaüks tähistab juubeleid, et tänus vaadata tagasi ja mõelda sellele, mis veel ees seisab. Seda tegi ka Mustvee Betaania Kogudus,...

Tõrva Immaanueli Kogudus sai 100-aastaseks

03 September 2021
Tõrva Immaanueli Kogudus sai 100-aastaseks

August 2021 Monika Aavistu, Valga Betaania kogudus Eriliselt kuumal pühapäeval, 4. juulil Tõrvas pidutseti – Immaanueli kogudusel täitus 100 ja Pigilinnal endal 95 aastat. Abivallavanem Lauri Drubinš nimetas koguduse rolli kohaliku...

Pastor Siilas Kase ordineerimine

03 September 2021
Pastor Siilas Kase ordineerimine

August 2021  Kohila Baptistikoguduse 112. aastapäeval 8. augustil ordineeriti pastor Siilas Kask (38), kes teenib kogudust juba neli aastat ja on Kohila Mõisakooli poisteklassi õpetaja. Koos abikaasa Kärdiga kasvatavad nad...

Väikesest isamaast ja taevasest kodumaast

03 September 2021
Väikesest isamaast ja taevasest kodumaast

August 2021 Erki Tamm, EKB Liidu president Eesti taasiseseisvumise ajal õppisin Usuteadusliku Seminari teisel kursusel. Olin 23 – noored mehed selles eas päevikut ei pea. Elu on liiga kiire ja põnev...

Interneti väljakutse koputab uksele

03 September 2021
Interneti väljakutse koputab uksele

August 2021 Timo Lige, Toronto Eesti Baptistikoguduse pastor Elame ajas, kus internetimaailma väljakutsed koputavad aina intensiivsemalt koguduse uksele ja meil on valik. Kas me nuriseme taustamüra üle või avame ukse?Torontos oleme...

Kui digitaalseks muutub kogudus?

03 September 2021
Kui digitaalseks muutub kogudus?

August 2021 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Koroonaepideemia ei muutnud mitte ainult meie era-, vaid ka koguduste elu. Uus olukord on nõudnud koguduseliikmete ja kaasinimesteni jõudmiseks uute teede leidmist. Rekordilise...

Külluslik ja mitmekesine kõhutäis vabakiriklikku vaimulikku rooga

03 September 2021
Külluslik ja mitmekesine kõhutäis vabakiriklikku vaimulikku rooga

August 2021 Urmas Viilma, EELK peapiiskop Kui Erki Tamm minuga ühendust võttis ja palus, et kirjutaksin Teekäijale väikese arvamusavalduse „kõrvaltvaataja“ pilguga Akadeemilise Teoloogia Seltsi Usuteadusliku Ajakirja erinumbrile „Vabakiriklik identiteet ja kogudused...

Püha õhtusöömaaja talitus EKB Liidu kogudustes

03 September 2021
Püha õhtusöömaaja talitus EKB Liidu kogudustes

August 2021 Rait Tõnnori, Oleviste koguduse diakoni kokkuvõte oma KUSi lõputööst Mida püha õhtusöömaaeg tähendab? Miks Jeesus selle korralduse andis? Kellel on koguduses õigus seda seada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele...

Linke