06/2014 
Argo Buinevitš, eetika õppejõud
Piibli järgi Jumal ei loonud kurjust ega kannatust. Tema loodud maailm oli täiuslikult hea, kaasa arvatud inimene. Suur osa kannatustest tuleneb aga inimeste valikutest.
Kõik sõjad, mis kunagi toimunud, on algatatud inimeste poolt. Miks? Inimesed on otsustanud nii käituda.
Tegelikult on inimene algusest peale otsustanud kasutada oma vaba valiku võimet kurjasti, olles Jumalale sõnakuulmatu ja toimides tema tahte vastu. Juba esimesed inimesed langesid pattu, alludes saatana ahvatlevale kiusatusele. Igaüks meist on isiklikult selle sõnakuulmatuse „ratifitseerinud", astudes sama rada. Võõrandudes heast Jumalast on inimene kodunenud kurjusega. Maailm on aga sedavõrd terviklik, et kurjusega kaasneb kannatus.
Milline on Jumala reaktsioon kõige selle suhtes? Piiblis väljendub Jumala sügav kurbus inimese valikute ja eluviisi suhtes. Mõistagi oli see Looja poolt riskantne, et ta andis inimsoole vabaduse teha otsuseid oma voli järgi. Kuid võttes inimestelt võimaluse valikuid teha, teinuks Jumal meist robotid. Kui Jumal otsustakski hävitada kogu kurjuse maa pealt, siis poleks homme meist keegi enam siin. Me kõik oleme kurjuse poolt nakatunud ja mõjutatud. Pidi olema parem lahendus.
Kurjuse probleemi lahendamiseks tuli teha midagi kardinaalset. Jumal saatis oma Poja elama inimmaailma, kus ta koges viletsust, janu, kannatas peksu ja piina. Jeesus mitte ainult ei kogenud kurjust, vaid võttis enda peale inimkonna karistuse, surres ennastohverdavalt inimeste eest. Nüüd on inimesel võimalus pääseda vältimatust kohtust patu ja kurjuse üle, astudes isiklikku ühendusse Jeesuse Kristusega.
