Otsing

2/2009 Ain Riistan, Uue Testamendi õppejõud

Piibli väljendid eesti keeles

Silmahimu

Sõna „silmahimu" tuleb Piiblist. „Sest kõik, mis on maailmas – lihahimu, silmahimu ja elukõrkus –, ei ole Isast, vaid maailmast" (1Jh 2:16). Tavapäraselt mõistame me seda nõnda, et meie ümber on igasuguseid ilusaid asju, mis meile meeldivad ja mida meil on kiusatus osta. Või mõni inimene on nii veetlev, et me „lausa õgime teda silmadega". Aga need käsitluse rakendused on Piibli seisukohalt pisut problemaatilised. See justkui eeldaks, et kõik ilus ja siin elus vastandub Jumalale. Ehk nagu tuntud kõnekäänd ütleb: „Kõik head asjad on kas keelatud või teevad paksuks."

Kuidas seda siis Piibli plaanis mõista?

Me peame alustama sellest, et küsime endalt: mida silm teeb? Meie koolis õpitud arusaam on, et silm on lihtsalt kanal, mis võtab välismaailmast infot ja vahendab seda siis meie ajusse. Ta pole otseselt seotud ei välismaailmaga ega me mõtlemisega. Piibli aegadel valitses aga nägemise ja mõtlemise vahel tihe seos. Silm ei olnud mitte lihtsalt meeleorgan, silm oli ka suhestumise vahend. Ma näen midagi ja ma otsustan, et nähtu meeldib mulle. Mina ja minu meeldimised on üks ja seesma asi. Asjad, mis mulle meeldivad, teevad minust selle, kes ma sisimas olen, nad määratlevad minu individuaalsuse. Meie tänapäevases maailmas on säärasele mõtteviisile kõige lähedasem analoog ehk noorte enesemääratlemine muusikamaitse kaudu: mina olen hevimees, sina oled punkar, tema on räppar. Need määratlused väljendavad rohkemat kui vaid maitse-eelistusi, nad seovad inimese teatud sotsiaalse grupiga ja väljendavad tema maailmavaadet. Analoogselt seostati ka antiigis vaatamise-eelistused tema personaalsusega. See, kellele meeldivad jumalate kujud, ei saa olla tõelise elava Jumala teenija. See, kes ihaledes vaatab kullasära, ei saa pühenduda vaimulikele asjadele. Ja siin ei sõltu asjad mitte välisilma ilust, vaid inimesest endast. Inimese silm võib koguni olla kuri ja säärasena teisigi aktiivselt mõjustada.

Kuidas võib silm olla kuri?

Jeesus ütleb mäejutluses: silm on ihu lamp. "Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis. Kui su silm aga on kuri, siis on kogu su ihu pimeduses. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?" (Mt 6:22-23) Meie tänapäevastes tõlgetes on siin silm ka „rikkis" (Piibel 1968) või „vigane" (Piibel 1997). Vanas piiblitõlkes on siin adekvaatsem „paha silm". Veel tänini usutakse näiteks araabiamaades, et kadeda inimese silm võib ohvri ära kaetada, tuua talle halba õnne. Kuri silm kaetab, inimese seesmine kurjus mõjub silmavaate kaudu ohvrilegi. Just siit ka amuletid kaetamise vastu. Silm vahendab välismaailmale vaataja isiksust, see on aktiivne mitte ainult sissepoole, vaid ka väljapoole. Niisiis kokkuvõtteks: kui Johannes ütleb, et silmahimu ei ole Jumalast, siis peab ta siin silmas ahnust, kadedust, egoismi ja muud säärast, mitte aga seda, et näiteks vitriinišoppamine või kunstinautimine oleksid taunimisväärsed asjad.

 

Epistlit lugema

Mis on epistel? Epistel on otsesõnu kiri, see tuletub kreeka sõnast epistolê, mis tähendabki kirja. Uues Testamendis on 21 kirja. Siin teevad teoloogid veel vahet nn „päriskirjade" ja „epistlite" vahel. Nn „päriskirjad" on siis ehtsad kirjad, kirjutatud ühe isiku või isikute grupi poolt adressaadile nii, nagu meiegi kirju saadame. „Epistel" on aga pigem ringkiri, mis on mõeldud paljudele lugejatele. Aga see vahe pole antud juhul siiski suunaandev, nii või teisiti on kõik kirjad kreeka keeles epistlid.

Mida tähendab väljend „epistlit lugema"?

Meie keelepruugis tähendab see manitsemist, isegi noomimist. Algselt on selle väljendi tähendus aga avaram. Nimelt loetakse jumalateenistuse käigus kogudusele alati ette Piiblit. Piiblilugemine jaguneb kahte ossa: lugemine kas Vanast Testamendist või Uue Testamendi kirjadest ja lugemine evangeeliumitest. Uue Testamendi kirjade lektsioonid on aga vanades piiblitrükkides (kõige esimesest Wastse Testamendi 1686. aasta trükist peale) piibliraamatusse sisse märgitud.

Kust siis see manitsemise noot?

See tuleb nüüd neist kirjadest enestest. Kirjad kirjutati koguduse praktilistest vajadustest lähtuvalt ja nende juhendamiseks. Kuna Uue Testamendi kirjad on kirjutatud ajal, kui kristlus oli alles verinoor ja seejuures rebis ta end kohati lahti ka tavapärastest juudi ning kreeka käitumisnormidest, siis oli kogudusliku elu reeglite temaatika neis üsna oluliselt esiplaanil. Traditsiooni ju veel ei olnud, seda alles loodi. Ja nii on need kirjad täis mitmesuguseid juhendeid, nõuandeid, üleskutseid ning manitsusi. Ja et just neid tekste meie maal pühapäevast pühapäeva kirikus ette loeti ja need epistlite nime all ka Piiblis kirjas olid, siis siit see maitsemise teema. Huvitav on siiski märkida, et piiblitekstides enestes ei ole mitte kõik epistlina märgitud tekstid manitseva iseloomuga – näiteks ka Pauluse imekaunis armastuse kiituse tekst 1. Korintose 13. peatükis on „epistel".

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke