06/2017 
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor
Eesti vabakogudustes on ikka olnud jutlustajaid, diakone ja juhte nii meeste kui naiste hulgast. Meelde tulevad nimed, nagu Olga Glovatskaja, Ilse Katvel, Emilie Bertelson, Marta Aunbaum ja teised. Nende teenimistöö tunnustamine tulenes koguduse veendumusest, et Jumala Vaim annab ande, „...nõnda nagu tema tahab” (1Kr 12:11). Meie ülesanne on neid ande tunnustada ja austada (Rm 12:3–11). Jumala kogudus vajab igaüht misjoniülesande täitmiseks. Kui me vahepeal oleme hakanud seda unustama, siis on aeg avatud ja alandliku meelega taas Pühakirja poole pöörduda.
Uus osaduskond, Kristuse hoone, ehitatakse apostlite ja prohvetite alusele. Nende hulgas on nii mehi kui naisi.
Piibli tõlgendamise tähtsusest
Muidugi mõjutavad koguduse käitumismustreid ja teoloogilisi seisukohti välised tegurid. Nõukogude ajal levis slaavi baptistide hoiak, mis andis naistele piiratuma rolli, kui oldi harjunud Eestis.
Viimasel ajal on Eestisse jõudnud anglo-ameerika uuskalvinistlikud seisukohad. Nende järgi kiputakse tsiteerima Pauluse sõnu „...olgu naised koguduses vait” (1Kr 14:34), unustades, et seesama Paulus tunnustas naiste avalikku prohveteerimist ja palvetamist. Ta soovis siiski, et naised kataksid nõnda kõneldes pea, nagu tollases kultuuris oli sünnis (1Kr 11:4–5).
Nii meeste kui naiste prohvetlikku ülesannet tunnustati algkoguduses. Paulus kinnitab, et uus vaimulik osaduskond, Kristuse hoone, ehitatakse apostlite ja prohvetite alusele (Ef 2:20). Ja prohvetite hulgas on nii naisi kui mehi.
Piibli terviksõnumi otsimine ja üksikute kohtade tõlgendamine selle valguses on tähtis!
Jeesus ja algkogudus
Vana Testamendi ajal oli Deboora rahvale vaimulikuks ja poliitiliseks juhiks (Km 4–5). Tema kõrval oli võimekas organisaator Baarak, aga Deboorale andis Jumal võtmerolli. Uues Testamendis näeme, et Jeesuse jüngrite laiemas ringis olid Johanna ja Susanna, Marta ja Maarja.
Me ei taju tänapäeval enam Jeesuse kui õpetaja vastandumist üldlevinud tavadele. Jeesus ütles Maarjale, kes tema jalgade juures istus: „Maarja on valinud hea osa, mida ei võeta temalt ära” (Lk 10:39, 42). Istuda õpetaja jalgade juures oli termin rabi õpilaseks olemise kohta. Jeesus sisuliselt ütles: „Maarja on minu õpilane, ta kannab edasi seda, mida mina õpetan.” Jeesus tunnustas Maarjat teoloogina, vaimuliku teenäitajana.
Jeesuse eeskuju järgisid esimesed kogudused. Rooma kirja 16. peatükk sisaldab tervitusi Pauluse kaastöölistele, kelle hulgas on rida naisi, näiteks Foibe, „...kes on Kenkrea koguduse teenistuses” (Rm 16:1). New International Version ütleb: „...kes on Kenkrea koguduse diakon” (kr „diakonos” viitab ametlikule positsioonile). Calvin kirjutas, et Foibel oli „auväärne ja püha amet koguduses”.
Abielupaar Priska ja Akvila töötasid vaimulikes ülesannetes koos, kuid Priskat ehk Priskillat nimetatakse esimesena tema kaalukama rolli tõttu (Rm 16:3). Priskilla ja Akvila õpetasid Apollosele usuõpetuse aluseid (Ap 18:24–28).
Ülesanded on koguduses andidepõhised, mitte soopõhised. Vaim jagab ande, „nõnda nagu tema tahab”.
Naised, kes külvavad korratust –, vaikigu!
Uues Testamendis on kaks teksti, mis manitsevad ja lausa keelavad naistel avalikult kõnelda. 1Kr 14:26–36, ja muidugi juba 11. peatükis, rõhutab apostel korra tähtsust jumalateenistusel. Ta selgitab, et keeltes rääkima ja prohveteerima peab järjekorras, mitte läbisegi, ning lisab: „...olgu naised koguduses vait, sest neil ei ole lubatud rääkida...” (1Kr 14:34). Kuidas seda mõista?
Korintose koguduses hakkasid mõned naised jumalateenistuse ajal vahele segama, sest nad ei saanud kreeka keelest hästi aru. Nad kaotasid sõnakuulutuse vastu huvi ja hakkasid omavahel jutustama. Need naised olgu koguduses vait ja käitugu viisakalt, ütleb Paulus. Me ootame lugupidavat käitumist ju kõigilt jumalateenistusel olijatelt. Antud juhul tuli manitseda mõningaid naisi.
Paulus manitseb õigusega: „Kui te tahate midagi õppida, siis kuulake hoolega nais- ja meesprohveteid, kes teid õpetavad. Ärge häirige jumalateenistust! Kui te millestki aru ei saa, siis küsige kodus oma meestelt, kes kreeka keelt paremini mõistavad.” Konkreetne nõuanne konkreetses olukorras.
Peatükke 11–14 tuleb vaadelda koos; apostel rõhutab erinevaid ande, armastust, ühtsust ja korrastatust koguduse elus Kristuse pärast. Kui keegi hakkaks pühapäevast jumalateenistust segama, siis meiegi kutsuksime teda korrale. Olgu ta mees või naine.
Naised, kes võimutsevad ja külvavad valeõpetust –, vaikigu!
Teine tekst on 1Tm 2:11–12, kus apostel ütleb: „Naine õppigu vaikselt täielikus alistumises; ma ei luba naisel õpetada ega mehe üle valitseda, vaid ta olgu vaikne.” Kuidas seda mõista?
Efesose kogudus elas linnas, kus asus Artemise tempel. Seal olid neitsitest mõjukad preestrid. Nad lubasid templis kaasa tegutseda ainult kastreeritud meestel. Naiste ülemvõim, millega käis kaasas valeõpetus mitte abielluda, mitte sünnitada, ja hoiduda teatud toitudest, tungis ka kogudusse. Sellele reageeribki apostel.
Vaimne segadus oli nii suur, et kõigepealt vaigistab Paulus häälekad valeõpetajad. Nagu pedagoog, kes käratsevasse klassi tulles nõuab: „Vaikust!” Alles siis saab edasi rääkida. Paulus tunnustab Korintose naisprohveteid, samuti Foibet ja Priskillat. Aga siin on ta radikaalne, nagu raiuks läbi Gordoni sõlme.
Ei ole põhjust väita, et naine ei võiks olla koguduse juht – nimetatagu teda siis diakoniks või pastoriks või presbüteriks.
Ma „ei luba valitseda mehe üle” on viide spetsiifilisele võimu kuritarvitamisele. „Ma ei luba naistel, kellel on endal õpetusest vähe aimu, mehi põlata ja võimutseda nende üle. Nad rahunegu, õppigu kõigepealt,” ütleb Paulus. Muidugi, võimutseda ei tohi ka mehed. Galaatia kirjas on Paulus väga karm mees-valeõpetajatega, siin toimib ta otsustavalt nais-valeõpetajatega.
Samas ütleb apostel, et naine õppigu. Ja tehku seda vaikse meelega. Kes tahab kõiki paika panna ja muudkui seletab või manipuleerib, see ei suuda midagi õppida. Alistumine tähendab siin alistumist mitte meestele, vaid Kristuse õpetusele, mida tuleb kõigepealt õppida, enne kui hakata teisi õpetama.
Mida arvata naiste pastoriülesandest?
Ülesanded on koguduses andidepõhised, mitte soopõhised. Muidugi on kirikutel oma traditsioonid, kuid vabakogudustena kinnitame, et Pühakiri on peamine juhis – ja mitte üksikute kontekstist välja rebitud salmide näol, vaid terviksõnumi valguses.
Kui toetuda Jeesuse ja algkoguduse eeskujule, siis ei ole mingit põhjust väita, et naine ei võiks olla koguduse juht. Nimetatagu teda siis diakoniks, pastoriks või presbüteriks, nii nagu samades ülesannetes olevaid mehigi.
EKB Liidus valib kohalik kogudus endale ise juhid. Kui kogudus on veendunud, et ühel vennal või õel on Vaimust antud annid teenimiseks, tal on hea maine ja ta elab evangeeliumi kohaselt, hoides korras oma suhted ja puhtana oma südame, siis on koguduse ülesanne neid ande tunnustada ja aidata neil esile tulla.
1Tm 3:1–13 loetletakse omadusi, mis „ülevaatajal” peavad olema. Oleks aga kontekstiväline siit välja lugeda, et väljend „ühenaisemees” (1Tm 3:2) tähendab, et juht saab olla ainult mees. Sest sel juhul ei tohiks vaimulikku juhirolli võtta ka vallaline ega lastetu. Siin on ju juttu ülevaataja lastest (1Tm 3:4). Teksti mõte on siiski: vaimulikud juhid olgu hea eluviisiga ja tunnustatud.
Olen kuulnud küsitavat: aga mis siis, kui kõigepealt anname naistele pastori nimetuse – ja järgmiseks hakatakse valima juhtideks ebamoraalseid ja vaimulikult teelt hälbinud inimesi? Nende kahe teema üksteisega sidumine ei ole aus ega õiglane. Need on kaks erinevat asja. Koguduse vaimulik tunnetus on juhtide valikul alati tähtis. Ebamoraalsuse ja Kristuse järgimise teelt hälbimise puhul peab kogudus loomulikult tunnustamisest loobuma. Aga naine olla ei ole patt! See on Jumala kingitus!
Apostel ütleb koguduse kohta: „Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses” (Gl 3:28). See ei tähenda, et ei oleks rikkamaid ja vaesemaid, või erinevaid rahvusi koguduses, või et kaoksid bioloogilises mõttes mehed ja naised. See salm ütleb, et Kristuse koguduses ei võeta neid kriteeriume juhiseks kutsumuse teostamisel ega tunnustamisel. Mis on siis kriteeriumiks? 1Kr 12:11 ütleb selgelt, et selleks on Jumala Vaimu annid, mida tema jagab, „nõnda nagu tema tahab”. Issanda ees ei ole „mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi” (1Kr 11:11).
