04/2018 
Jaan Bärenson, EPSi peasekretär
Käsikäes keele arenguga küpseb igal rahval ikka ja jälle vajadus uue piiblitõlke järele. „Suured rahvad” revideerivad olemasolevaid tõlkeid tavaliselt iga paarikümne aasta järel.
Tänavu möödub 1968. aasta piiblitõlke ilmumisest 50 aastat. See väljaanne on kõige suurema tiraažiga eestikeelne Piibel. Uus Testament Harald Põllu tõlkes ilmus 80 aastat tagasi.
Mullu täitus praegusel, 1997. aasta Piiblil, 20 aastat. See väljaanne oli kompromiss võimaluste ja vahendite osas. Tõlketoimkond tegeles siis vaid lugejate poolt saadetud küsimuste ja ettepanekutega, mis olid valdavalt üksiksõnade ja -salmide kohta. Toona oli Vana Testamendi osas aluseks 1968. aasta tõlge (ilmus Läänes Briti ja Välismaa Piibliseltsi ning pagulaskiriku toetusel) ja Endel Kõpu tõlgitud apokrüüfid (1988). Uue Testamendi lähtetekst oli Toomas Pauli tõlge. Need erinevad osad sobitati ühtsemasse vormi.
EPSi nõukogu leidis juba 1997. aastal, et kuna Vana Testamendi tõlge on sisuliselt ja vormiliselt vananenud, pole mõtet edaspidi seda enam revideerida. Nüüd on vajadus teha uus tõlge. Juba alanud tõlkeprojektiga jätkame eestikeelse Piibli tõlkimise mitme sajandi pikkust traditsiooni.
Seni on meie tõlkimistööd rahastatud Ühinenud Piibliseltside poolt. Projekt on siiski nii mahukas, et EPS ise ei ole veel võimeline isegi kohalike annetajate ja EKNi liikmeskirikute toetusel seda normaalse ajaga teostama. Seetõttu on vajadus saada toetust ka riigilt. Emakeelne Pühakiri ei ole ju oluline ainult kristlastele, vaid ta on kogu meie kultuuri üks tüvitekstidest. Euroopas (Rootsis, Saksamaal, Maltal jne) toetatakse piiblitõlkeprojekte riiklikult mitmel viisil.
Ühiselt kokku pandud eelarve aitab kaasa, et töö kvaliteet tuleb parem ja lüheneb tõlkimiseks kuluv aeg. Mida kauem see protsess kestab, seda kulukamaks ta läheb. Projektis osalejad võivad muutuda (seda juhtub ka lühema ajakava korral). Pikema töö lõppfaasis tuleb teksti ühtlustamisele kulutada lisaaega ja -vahendeid.
EPSi ja EKNi koostöös on kaardistatud kirikute soovid Piibli tõlke osas: kellele on uus väljaanne orienteeritud, millist algteksti kasutada. Projekti lõppeesmärgiks on saada uus Piibel ühtses stiilis ja kaasaegses eesti keeles. Oluline on ka kogu teksti ühilduvus erinevate interaktiivsete ja virtuaalsete platvormidega.
Ühinenud Piibliseltsidel on aastakümnete pikkune kogemus Piibli tõlkimistöös. Tänaseks on Uus Testament 1515 keeles ja Piibel 674 keeles. See kõik on saanud teoks tänu paljude piibliseltside ühistööle ja suure hulga koguduste ja inimeste toetusele. Koostööd tehakse maailma paljude ülikoolide ja uurimisasutustega. Koostatud on vastavad juhendid, mis on abiks rahvuslikele piibliseltsidele. EPS on teinud nendega viljakat koostööd nii 1997. a kui ka 1999. a väljaannete puhul. Samuti olid kaasatud mitmed kohalikud institutsioonid (teoloogilised õppeasutused, Tartu Ülikool, Eesti Keele Instituut, Entsüklopeedia Kirjastus jt).
Uut piiblitõlget on kavandatud juba paar viimast aastat. Mullu ilmus 1. ja 2. Moosese raamatu prooviväljaanne (vt Teekäija 11/2017). See on toimunud tihedas koostöös EKNi liikmeskirikute esindajatega. Ettevalmistustöösse on olnud haaratud ka Tartu Ülikooli usuteaduskond ja EELK Usuteaduse Instituut ning mitmed erinevad spetsialistid.
Maikuu esimesel pühapäeval on piiblipüha – piibliseltside palvepäev Eestis. Oleme seda tähistanud juba üle kahekümne aasta. Seekordsel piiblipühal kutsume üles kõiki kogudusi toetama uue piiblitõlke väljaandmist. Kui iga kogudus Eestimaal annetaks 100 eurot, siis saaksime kokku 50 000 eurot. Ja see oleks juba 1/3 iga-aastasest piiblitõlke eelarvest. Iga kogudus saab toetada vastavalt oma võimalustele. Alustagem juba sellel piiblipühal, et kümne aasta pärast võiks meie lugejatel olla käes uues tõlkes Piibel.
Raamatute raamat kaasaegses eesti keeles on väärikas tähis emakeelse Piibli 300. aastapäeva künnisel (2039).
