Otsing

02/2019 18 meelis allsalu
Meelis Allsalu kokkuvõte oma KUSi lõputööst

Minu mullu KUSis kaitstud diplomitöö käsitleb inimelu mõtet, nii nagu seda võiks mõista, lähtudes Piiblist. Teemavaliku üks põhjusi oli ammune huvi niinimetatud eksistentsiaalsete küsimuste vastu. Samuti kõnetas mind tõsiasi, et filosoofia suunab elu mõttele kui meie eksistentsi põhiküsimusele vastust otsima religioonist. See on ka igati loogiline, sest kes võiks veel paremini teada inimelu mõtet kui inimese loonud Jumal.

Kristlikus teoloogias puudub konkreetne ja kõikehõlmav õpetus elu mõttest.

Samas on kristlik religioon elu mõtte defineerimisel tagasihoidlik. Ollakse küll nõus, et inimelu mõte on seotud Jumalaga, elu mõtte sõnastamisega aga toime ei tulda. Selle kinnituseks võiks tsiteerida jesuiidist religioonipsühholoog Bernhard Grom sj-i, kelle sõnade kohaselt puudub kristlikus teoloogias konkreetne ja kõikehõlmav õpetus elu mõttest.
Minu poolt kasutatud meetod elu mõtte küsimusele lähenemiseks on lihtne. Lähtusin eeldusest, et inimelu mõtet ehk Jumala poolt inimkonnale antud ülesannet väljendab kõige otsesemalt põhjus, miks Jumal inimese lõi. Seega tuleks inimelu mõtte mõistmiseks uurida, millise inimese loomise põhjuse Piibel esitab.
Selle küsimusega mu diplomitöö tegelebki, pakkudes välja kolm võimalikku inimese loomise põhjust. Tegu on kolme hüpoteesiga, mis on püstitatud lähtuvalt mu enda vestlustest ja tähelepanekutest antud teemal, samuti antud küsimust puudutavatest vihjetest teoloogilises kirjanduses. Töö käigus analüüsin nimetatud hüpoteese Piibli valgel, võrdlen neid omavahel ja püüan välja tuua nende tugevad ja nõrgemad küljed.

Hüpoteesid inimese loomise põhjuse kohta
Hüpotees A kohaselt oli inimese loomise põhjuseks Jumala soov eneseteostuseks, mõningate arvamuste kohaselt lausa Jumala igavus või uudishimu.
Hüpotees B järgi lõi Jumal inimese soovist omada temaga isiklikku armastussuhet.
Hüpotees C kohaselt loodi inimene osalema protsessis, mille lõppeesmärgiks on kurjuse kõrvaldamine.
Minu uurimuse lähtekirjakohaks oli 1Ms 1:26, 28, kus Piibel mainib inimese loomise põhjust-eesmärki enne inimese loomist ja seejärel kohe esimese käsuna Aadamale: „...et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad“ (1Ms 1:26). Salmis 28 lisandub antud tekstile tegusõna „alistage“, mis nagu ka „valitsege“, väljendab heebrea keeles agressiivset allutamist.
Lisaks nimetatud lähtekirjakohale olid vaadeldavateks piiblitekstideks Iiobi raamatu lõpuosa ning valiktekstid Uuest Testamendist, kus kasutati samu tegusõnu, mis lähtekirjakohas (valitsema, alistama). Keskendusin ka Uue Testamendi peateema – Jeesuse ristisurma – seosele antud küsimusega.

Uuringu tulemused 19 teod
Ilmnes, et kõigil kolmel hüpoteesil on Piibli valgel oma tugevamad ja nõrgemad küljed. Teistest nõrgemaks osutus ettearvatult hüpotees A. Seda kinnitab ka lähtekirjakoht, kus ei leidu mingit vihjet, nagu võiks inimese loomise põhjuseks olla Jumala soov kuidagi iseennast teostada, areneda või igavust peletada.
Hüpotees B puhul pole keeruline märgata, et läbi kogu Piibli suhtleb Jumal inimesega ning kutsub üles seda suhet taastama, hoidma ja parandama. Küsida võiks, miks see suhe läbi ajaloo nii visalt on edenenud? Ka ei leia me lähtekirjakohast 1Ms 1:26, 28, et Jumal inimese loomise põhjusest-eesmärgist rääkides seda iseenda ja inimese suhtega seoks.
Hüpotees C keskendub vaimse kurjuse kõrvaldamisele, mis teatavasti on samuti Piibli üks olulisi teemasid. Teame ka, et kurjuse kõrvaldamisel on oluline koht Kristusel ja kogudusel. Eelkõige on see nähtav Uues Testamendis. Samuti, kui mu kasutatud lähtekirjakohas räägitakse kellegi agressiivsest valitsemisest ja alistamisest, on valitsemise-alistamise objektina loogiline näha vaimset kurjust, sest inimesed selleks objektiks olla ei saa ning meid ümbritsev loodus seda ei vaja. Seega on põhjust arvestada võimalusega, et 1Ms 1:26, 28 mainitud loomariik (kalad, linnud, loomad, roomajad) sümboliseerib meist kõrgemat inglite „sfääri“ (kus asub ka vaimse kurjuse allikas).

Inimese jumalasuhe on osa vaimse kurjuse kõrvaldamise protsessist.

Nii võib öelda, et inimelu mõtet väljendava inimese loomise põhjuse osas omavad kaalu nii hüpotees B kui hüpotees C. Mõlemad väljendavad piibellikult aktsepteeritavat mõtet, küsimus vaid, kumb neist väljendab inimese eksistentsi põhjust algsemalt ja sügavamalt. Laskumata siinkohal diplomitöö detailidesse, möönan, et minu hinnangul osutus tugevamaks ja piibellikumaks hüpotees C. Seda eriti seoses lähtekirjakohaga, kus inimese loomise põhjus paigutub selgelt väljapoole inimest ja tema jumalasuhet. Samas sisaldab hüpotees B vägagi piibellikku mõtet Jumala armastusest inimese suhtes.
Diplomitöö ilmselt olulisemaks tulemuseks oli nii-öelda kompromissvariandi väljapakkumine, mis tähendab hüpotees C eelistamist ja hüpoteesi B nägemist osana hüpoteesist C. See tähendab, et inimese jumalasuhe on üks osa ajaloos toimuvast vaimse kurjuse kõrvaldamise protsessist. Selliselt esitatuna võimenduvad hüpoteesi B ja C tugevad küljed, nõrkused muutuvad aga praktiliselt olematuks.
Nagu mainitud, tähendab lähtekirjakohas 1Ms 1:26, 28 mainitud loomariigi ja maa alistamine hüpotees C kohaselt vaimse kurjuse ehk saatana ja tema inglite kõrvaldamist (võitmist). Kui Vana Testamendi kontekstis võib selline sümbolism olla küsitav, siis Uus Testament ei jäta siin teistsuguseks lähenemiseks palju ruumi. Seda eriti seoses kirjakohtadega, kus Kristust ja kogudust kirjeldatakse vaimse kurjuseriigi alistajana.

Retsensendi kriitilised märkused
Mitmed asjakohased küsimused esitas seoses nimetatud tulemuseni jõudmisega retsensent dr Ain Riistan. Eelkõige puudutasid need eksegeetilist lähenemist lähtekirjakohale. Näiteks küsimus, et üldjuhul valitseb kõrgem madalamat, mitte vastupidi. Seega jääb arusaamatuks, et inimesele antud käsk loomariiki valitseda võiks tähendada endast kõrgemal olemistasandil olevate inglite valitsemist (eelkõige langenud ingleid silmas pidades)?
Vastuseks sellele tasub meenutada, et Uus Testament räägib siiski korduvalt tulevikus teostuvast Kristuse ja koguduse valitsusest kõigi taevaste vägede ja võimude üle. Selles väljendub sõnaselgelt inimese (täpsemalt koguduse) kõrgem positsioon inglite omast, ehkki praegu meil seda veel ei ole. Samuti ei saa jätta märkamata läbi Piibli korduvat mustrit, kus madalam võidab Jumala kutset järgides kõrgema ja nõrgem tugevama. Nii on see alates Taaveti ja Koljati loost ning lõpetades Jeesuse tähendamissõnadega, kus auväärsete pulmakülaliste asemel istuvad lauas „aiaäärsed“ ja Kuningriigi laste asemel „inimesed idast ja läänest“.
Üsna ilmselt on tegu vaimuliku printsiibiga, kus kellegi kõrvaldamine (alistamine) saab toimuda vaid nii-öelda alt üles. Nii alistas inimese Eedeni aias mitte saatan, kui inimesest kõrgem, vaid madu (inimesest madalam). Kuradi alistamise omakorda teostas inimeseks saanud Jumala Poeg Jeesus (mitte Jumal Isa). Sellest lähtuvalt tuleks 1Ms 1:28 inimesele antud valitsemise ja alistamise käsku võtta eluülesandena, mille puhul inimene alles saab (koos Kristusega) kõrgema positsiooni inglitest. Nimetatud käsu saamise ajal tal seda veel ei olnud. Sama põhimõtet järgib ka 1Kr 6:3 mainitud koguduse poolt toimetatav kohtumõistmine inglite üle.
Eelnevat arvestades on võimalik mõista, miks Jumal üldse lõi inimese madalamaks kõigist enne teda eksisteerinud vaimolevustest (inglitest). Samuti leiab hüpotees C puhul kooskõlalisema lahendi niinimetatud teodiike-probleem, sest kui kurjuse kõrvaldamine eeldab kurjuse tagajärgedest osasaamist madalamal (füüsilisel) tasandil, saab mõistetavaks, miks Jumal kurjust lubab.

Lõpetuseks
Inimese osalemine vaimse kurjuse kõrvaldamise protsessis on väljaspool inimsust olevaks eksistentsiaalseks taustaks evangeeliumile. See tähendab, et usuküsimustes pole viimseks mõõdupuuks inimese (vaimulik) heaolu, vaid üleüldine õiguseriigi saabumine. Selline lähenemine soodustab usu kvaliteedile keskendumist kvantiteedi asemel, mis peab esmatähtsaks usklike arvu.
Mil moel ja mis rollides inimkond kurjuse kõrvaldamises osaleb, seda mu uurimuse piiratud maht kahjuks käsitleda ei võimaldanud.
Täispikka versiooni „Kolm hüpoteesi inimese eksistentsiaalsest identiteedist Piibli valgel“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.tartu.ee), valides „vilistlased“.

Uudised

2021-1-jaanuar

01 Veebruar 2021
2021-1-jaanuar

SISUKORD Toome rõõmu ja lootust Merle KotiesenÕpilasest saab õpetaja, õpetajatest õpilased Joosep TammoHiinas vangistatud blogija on tunnistav kristlane IDEAJärgmine põlvkond Kristusele! Erki TammÜllas Linder toimetas 32 aastakäiku Kuulutajat Ermo JürmaKuidas sa...

Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

01 Veebruar 2021
Koroonahaiguses oli Ülo lootus Jumalal

Jaanuar 2021 Annely Veevo, Palade priikogudus Ülo Kikas haigestus paar kuud tagasi raskekujulisse COVID-19 haigusesse. Tänaseks on ta tervis taastumas. Ülo töötab juba osakoormusega, mõõdetavad tervisenäitajad on korras, kuid täieliku taastumiseni...

In memoriam Jüri Jürgenson

01 Veebruar 2021
In memoriam Jüri Jürgenson

Jaanuar 2021 26.10.1937–21.12.2020 Tartu Salemi baptistikoguduse emeriitpastor Jüri Jürgenson lahkus igavikku jõulude eel, 21. detsembril 2020. Teda iseloomustab töökas ja tasakaalukas elu. Õnnistuseks paljudele.Jüri Jürgenson oli pärit Pärnu lähedalt Tahkurannast, 5-lapselisest...

Tõeliselt lähedaseks saamisest

01 Veebruar 2021
Tõeliselt lähedaseks saamisest

Jaanuar 2021 Krista Esta, Allika kirjastus Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski...

Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

01 Veebruar 2021
Eesti Kirikute Nõukogu aastalõpu kontsert-palvus

Jaanuar 2021 Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) andis 16. detsembril Rootsi-Mihkli kirikus toimunud kontsert-palvusel vaimulik ja teoloog Arne Hiobile (fotol) üle 2020. aasta oikumeenilise aastapreemia. Hiobi tegevus vaimuliku, õppejõu, püha maa ja...

Palivere koguduse pastor Peeter Padu

01 Veebruar 2021
Palivere koguduse pastor Peeter Padu

Jaanuar 2021  Läänemaal Palivere Evangeeliumi Kristlaste Vabakoguduses oli 3. advendil, 13. detsembril rõõmus päev – EKB Liidu president Erki Tamm seadis ametisse uue pastori Peeter Padu (61). Peeter on sündinud...

Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

01 Veebruar 2021
Haapsalu koguduse pastor Mihkel Nõlvak

Jaanuar 2021  Haapsalu Baptistikoguduse vaimulikku tööd juhib kogudusevanema kt-na oma koguduse vend Mihkel Nõlvak (43).Mihkel on pärit usklikust kodust, kus kõik kolm last on tulnud usule ja kogudusse teismeeas. Isa...

Teoloogia koroonatest

01 Veebruar 2021

Jaanuar 2021 Einike Pilli, KUSi rektor Aasta 2020 on selja taha jäänud. Kui palju reaktsioone sellesse on jäänud! Kerget üleolekut ja hoolimatust, et mind ja mu armsaid see kriis ju ei...

Koguduste juhtide küsitlus

01 Veebruar 2021
Koguduste juhtide küsitlus

Jaanuar 2021  Erki Tamm: Pastorite hulgas on EKB Liidu juhatuse poolt küsitlusi läbi viidud ka varem. Ennekõike selleks, et mõista, millised kitsaskohad neile töös ja elus muret valmistavad, et siis...

Teistmoodi läheduse lugu Torontost

01 Veebruar 2021
Teistmoodi läheduse lugu Torontost

Jaanuar 2021 Timo Lige, Toronto baptistikoguduse pastor Et 2020. aasta jõulud tulid teisiti, pole uudis, vaid juba ajalugu. Jõulud on aeg, kui traditsioonidel ja harjumuspärasel on suurem tähendus kui mingil muul...

Linke