02/2019 
Meelis Allsalu kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Minu mullu KUSis kaitstud diplomitöö käsitleb inimelu mõtet, nii nagu seda võiks mõista, lähtudes Piiblist. Teemavaliku üks põhjusi oli ammune huvi niinimetatud eksistentsiaalsete küsimuste vastu. Samuti kõnetas mind tõsiasi, et filosoofia suunab elu mõttele kui meie eksistentsi põhiküsimusele vastust otsima religioonist. See on ka igati loogiline, sest kes võiks veel paremini teada inimelu mõtet kui inimese loonud Jumal.
Kristlikus teoloogias puudub konkreetne ja kõikehõlmav õpetus elu mõttest.
Samas on kristlik religioon elu mõtte defineerimisel tagasihoidlik. Ollakse küll nõus, et inimelu mõte on seotud Jumalaga, elu mõtte sõnastamisega aga toime ei tulda. Selle kinnituseks võiks tsiteerida jesuiidist religioonipsühholoog Bernhard Grom sj-i, kelle sõnade kohaselt puudub kristlikus teoloogias konkreetne ja kõikehõlmav õpetus elu mõttest.
Minu poolt kasutatud meetod elu mõtte küsimusele lähenemiseks on lihtne. Lähtusin eeldusest, et inimelu mõtet ehk Jumala poolt inimkonnale antud ülesannet väljendab kõige otsesemalt põhjus, miks Jumal inimese lõi. Seega tuleks inimelu mõtte mõistmiseks uurida, millise inimese loomise põhjuse Piibel esitab.
Selle küsimusega mu diplomitöö tegelebki, pakkudes välja kolm võimalikku inimese loomise põhjust. Tegu on kolme hüpoteesiga, mis on püstitatud lähtuvalt mu enda vestlustest ja tähelepanekutest antud teemal, samuti antud küsimust puudutavatest vihjetest teoloogilises kirjanduses. Töö käigus analüüsin nimetatud hüpoteese Piibli valgel, võrdlen neid omavahel ja püüan välja tuua nende tugevad ja nõrgemad küljed.
Hüpoteesid inimese loomise põhjuse kohta
Hüpotees A kohaselt oli inimese loomise põhjuseks Jumala soov eneseteostuseks, mõningate arvamuste kohaselt lausa Jumala igavus või uudishimu.
Hüpotees B järgi lõi Jumal inimese soovist omada temaga isiklikku armastussuhet.
Hüpotees C kohaselt loodi inimene osalema protsessis, mille lõppeesmärgiks on kurjuse kõrvaldamine.
Minu uurimuse lähtekirjakohaks oli 1Ms 1:26, 28, kus Piibel mainib inimese loomise põhjust-eesmärki enne inimese loomist ja seejärel kohe esimese käsuna Aadamale: „...et nad valitseksid kalade üle meres, lindude üle taeva all, loomade üle ja kogu maa üle ja kõigi roomajate üle, kes maa peal roomavad“ (1Ms 1:26). Salmis 28 lisandub antud tekstile tegusõna „alistage“, mis nagu ka „valitsege“, väljendab heebrea keeles agressiivset allutamist.
Lisaks nimetatud lähtekirjakohale olid vaadeldavateks piiblitekstideks Iiobi raamatu lõpuosa ning valiktekstid Uuest Testamendist, kus kasutati samu tegusõnu, mis lähtekirjakohas (valitsema, alistama). Keskendusin ka Uue Testamendi peateema – Jeesuse ristisurma – seosele antud küsimusega.
Uuringu tulemused 
Ilmnes, et kõigil kolmel hüpoteesil on Piibli valgel oma tugevamad ja nõrgemad küljed. Teistest nõrgemaks osutus ettearvatult hüpotees A. Seda kinnitab ka lähtekirjakoht, kus ei leidu mingit vihjet, nagu võiks inimese loomise põhjuseks olla Jumala soov kuidagi iseennast teostada, areneda või igavust peletada.
Hüpotees B puhul pole keeruline märgata, et läbi kogu Piibli suhtleb Jumal inimesega ning kutsub üles seda suhet taastama, hoidma ja parandama. Küsida võiks, miks see suhe läbi ajaloo nii visalt on edenenud? Ka ei leia me lähtekirjakohast 1Ms 1:26, 28, et Jumal inimese loomise põhjusest-eesmärgist rääkides seda iseenda ja inimese suhtega seoks.
Hüpotees C keskendub vaimse kurjuse kõrvaldamisele, mis teatavasti on samuti Piibli üks olulisi teemasid. Teame ka, et kurjuse kõrvaldamisel on oluline koht Kristusel ja kogudusel. Eelkõige on see nähtav Uues Testamendis. Samuti, kui mu kasutatud lähtekirjakohas räägitakse kellegi agressiivsest valitsemisest ja alistamisest, on valitsemise-alistamise objektina loogiline näha vaimset kurjust, sest inimesed selleks objektiks olla ei saa ning meid ümbritsev loodus seda ei vaja. Seega on põhjust arvestada võimalusega, et 1Ms 1:26, 28 mainitud loomariik (kalad, linnud, loomad, roomajad) sümboliseerib meist kõrgemat inglite „sfääri“ (kus asub ka vaimse kurjuse allikas).
Inimese jumalasuhe on osa vaimse kurjuse kõrvaldamise protsessist.
Nii võib öelda, et inimelu mõtet väljendava inimese loomise põhjuse osas omavad kaalu nii hüpotees B kui hüpotees C. Mõlemad väljendavad piibellikult aktsepteeritavat mõtet, küsimus vaid, kumb neist väljendab inimese eksistentsi põhjust algsemalt ja sügavamalt. Laskumata siinkohal diplomitöö detailidesse, möönan, et minu hinnangul osutus tugevamaks ja piibellikumaks hüpotees C. Seda eriti seoses lähtekirjakohaga, kus inimese loomise põhjus paigutub selgelt väljapoole inimest ja tema jumalasuhet. Samas sisaldab hüpotees B vägagi piibellikku mõtet Jumala armastusest inimese suhtes.
Diplomitöö ilmselt olulisemaks tulemuseks oli nii-öelda kompromissvariandi väljapakkumine, mis tähendab hüpotees C eelistamist ja hüpoteesi B nägemist osana hüpoteesist C. See tähendab, et inimese jumalasuhe on üks osa ajaloos toimuvast vaimse kurjuse kõrvaldamise protsessist. Selliselt esitatuna võimenduvad hüpoteesi B ja C tugevad küljed, nõrkused muutuvad aga praktiliselt olematuks.
Nagu mainitud, tähendab lähtekirjakohas 1Ms 1:26, 28 mainitud loomariigi ja maa alistamine hüpotees C kohaselt vaimse kurjuse ehk saatana ja tema inglite kõrvaldamist (võitmist). Kui Vana Testamendi kontekstis võib selline sümbolism olla küsitav, siis Uus Testament ei jäta siin teistsuguseks lähenemiseks palju ruumi. Seda eriti seoses kirjakohtadega, kus Kristust ja kogudust kirjeldatakse vaimse kurjuseriigi alistajana.
Retsensendi kriitilised märkused
Mitmed asjakohased küsimused esitas seoses nimetatud tulemuseni jõudmisega retsensent dr Ain Riistan. Eelkõige puudutasid need eksegeetilist lähenemist lähtekirjakohale. Näiteks küsimus, et üldjuhul valitseb kõrgem madalamat, mitte vastupidi. Seega jääb arusaamatuks, et inimesele antud käsk loomariiki valitseda võiks tähendada endast kõrgemal olemistasandil olevate inglite valitsemist (eelkõige langenud ingleid silmas pidades)?
Vastuseks sellele tasub meenutada, et Uus Testament räägib siiski korduvalt tulevikus teostuvast Kristuse ja koguduse valitsusest kõigi taevaste vägede ja võimude üle. Selles väljendub sõnaselgelt inimese (täpsemalt koguduse) kõrgem positsioon inglite omast, ehkki praegu meil seda veel ei ole. Samuti ei saa jätta märkamata läbi Piibli korduvat mustrit, kus madalam võidab Jumala kutset järgides kõrgema ja nõrgem tugevama. Nii on see alates Taaveti ja Koljati loost ning lõpetades Jeesuse tähendamissõnadega, kus auväärsete pulmakülaliste asemel istuvad lauas „aiaäärsed“ ja Kuningriigi laste asemel „inimesed idast ja läänest“.
Üsna ilmselt on tegu vaimuliku printsiibiga, kus kellegi kõrvaldamine (alistamine) saab toimuda vaid nii-öelda alt üles. Nii alistas inimese Eedeni aias mitte saatan, kui inimesest kõrgem, vaid madu (inimesest madalam). Kuradi alistamise omakorda teostas inimeseks saanud Jumala Poeg Jeesus (mitte Jumal Isa). Sellest lähtuvalt tuleks 1Ms 1:28 inimesele antud valitsemise ja alistamise käsku võtta eluülesandena, mille puhul inimene alles saab (koos Kristusega) kõrgema positsiooni inglitest. Nimetatud käsu saamise ajal tal seda veel ei olnud. Sama põhimõtet järgib ka 1Kr 6:3 mainitud koguduse poolt toimetatav kohtumõistmine inglite üle.
Eelnevat arvestades on võimalik mõista, miks Jumal üldse lõi inimese madalamaks kõigist enne teda eksisteerinud vaimolevustest (inglitest). Samuti leiab hüpotees C puhul kooskõlalisema lahendi niinimetatud teodiike-probleem, sest kui kurjuse kõrvaldamine eeldab kurjuse tagajärgedest osasaamist madalamal (füüsilisel) tasandil, saab mõistetavaks, miks Jumal kurjust lubab.
Lõpetuseks
Inimese osalemine vaimse kurjuse kõrvaldamise protsessis on väljaspool inimsust olevaks eksistentsiaalseks taustaks evangeeliumile. See tähendab, et usuküsimustes pole viimseks mõõdupuuks inimese (vaimulik) heaolu, vaid üleüldine õiguseriigi saabumine. Selline lähenemine soodustab usu kvaliteedile keskendumist kvantiteedi asemel, mis peab esmatähtsaks usklike arvu.
Mil moel ja mis rollides inimkond kurjuse kõrvaldamises osaleb, seda mu uurimuse piiratud maht kahjuks käsitleda ei võimaldanud.
Täispikka versiooni „Kolm hüpoteesi inimese eksistentsiaalsest identiteedist Piibli valgel“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.tartu.ee), valides „vilistlased“.
