Otsing

Juuni 2021
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

algus aprilli Teekäijas

Erinevate õiguskordade omavahelisi suhteid ilmestab alljärgnev skeem.

24 skeem

Jumala poolt ilmutatud õiguskorra aluseks on Jumala püha tahe. Põhiliselt jääb Jumala tahe inimese tunnetushorisondi taha. Jumala tahet võib tunda ilmutuse alusel, aga selle kohta võib teha järeldusi ka religioossete kogemuste põhjal. Piiblis väljendatu alusel võib Jumala tahtes eristada üldist õiguskorda inimestele, esimest ja teist lepingut. Oma ajastu kontekstis on need mõistetavad kui adamiitlik seadus, Siinai leping ja Kolgata leping.

Selles Jumala ilmutuses võib eristada üldist seadust inimestele ja kaht suurt lepingut.

Adamiitlik seadus on kõigi inimeste jaoks. Siinai leping on leping Iisraelile, seda kirjeldab Toora ja uurib Vana Testamendi teoloogia. Kolgata leping on mõeldud kõigile; lepingut kirjeldab Evangeelium ja seda uurib Uue Testamendi teoloogia.
Nimetatud õiguskorraldustes kajastuvad nii elu üldised kui ka religioossed suhted. See, kuidas inimene neid õiguskordi mõistab ja kirjeldab, ei kata nende kogu olemust ja sisu.
Nad vajavad jätkuvat lahtimõtestamist. Sellega tegelemine on teoloogia üks oluline ülesanne. Õiguskorralduse mõistmine ja sõnastamine toimub ajaloolises kontekstis, seetõttu on sõnastuste sarnasus ja sõnastuse vähemalt osaline ülevõtmine ümbritsevast elust (nt kodukorrad) täiesti mõistetav. Seejuures tuleks kindlasti eristada lepingust tulenevaid õigussätteid ühiskonna tavadest, inimeste pärimustest või nende muudest otsustest tulenevatest otsustest. Neil on erinev õiguslik tähendus. Kuna nii adamiitlik seadus kui ka mõlemad lepingud väljendavad Jumala tahet, on loomulik, et neis on omavahelist kattuvust. Kuid see ei tähenda vastava õiguskorra ülevõtmist. Adamiitliku seaduse ja esimese lepingu ajutine iseloom ei tähenda, et Jumal neid mingil ajal tühistaks (vt Jeesuse ütlust Mt 5:17j), vaid et need kehtivad ainult kuni inimese surmani.
Piiblist on näha, et Jumala kaugem eesmärk oli teine leping, st et nii adamiitlik seadus kui ka esimene leping olid antud, silmas pidades teist lepingut, mis haarab endasse kogu inimkonna ja mille kehtivus ületab surma piirid. Piibli olulised prohveteeringud suunduvad sellesse. „Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu“ (Jr 31:31jj). Seda toetab Jumala tõotus Aabramile (1Ms 12:1–3). Sellele viitab ka Paulus (Gl 3:17j). Ta ütleb lausa: „Milleks siis Seadus? See on üleastumiste pärast juurde lisatud, kuni tuleb sugu, kelle kohta oli antud tõotus, ja see on seatud inglite kaudu vahendaja käe läbi“ (Gl 3:19).
Nagu öeldud, toob ka uus leping endaga kaasa korrastatud suhted ja õiguskorra. Kuna see haarab endasse kõikide aegade kõik rahvad oma erinevate kultuuride ja olukordadega, on mõistetav, et paljude konkreetsete sätete asemel – nagu see oli Siiani lepingu puhul – esitab evangeelium üksnes üldised printsiibid. Ühtlasi võib öelda, et evangeelium on jumaliku autoriteediga sõnum uuest ehk Kolgata lepingust ja lepingu osaks olevast seadusandlusest.

 

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke