Otsing

September 2021 24 peeter roosimaa
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Kui Markuse evangeeliumi 1. peatükk tutvustab Kristus Jeesuse Jumala Poja meelevalda sõnas ja teos, siis Mk 2. peatüki algus näitab tema meelevalda patu üle. Nii haaratakse Jeesuse tegevusse kogu inimelu. Tavaliselt pealkirjastatakse esimest lugu Jeesus tervendab halvatu. Kuid selle sündmuse põhiline rõhk ei ole tervendamisel, vaid pattude andestamisel.
Galileas rännates jõudis Jeesus mingil ajal tagasi Kapernauma. Tema juurde kogunes palju rahvast. Jeesus kõneles neile Jumala sõna. Ja neli meest tulevad tema juurde, kandes halvatut. Et loo tegelik mõte paremini esile tuleks, kasutab Markus siinkohal olevikku, ka salmis 10 (eesti tõlkes on küll minevik). Haige ise oli täiesti abitu ja liikumisvõimetu. Teda pidid kandma neli meest. Kuid oh häda, rahvasumma pärast ei pääse nad majja Jeesuse juurde. Nüüd võtsid kandjad katuse sealt kohalt lahti, kus Jeesus oli.

Juutide arusaama kohaselt seisis Jumala andestus tulevikus, Jeesus aga tõi selle olevikku.

Palestiina majad olid tavaliselt ühekorruselised lameda katusega ehitised, mille katus oli ühtlasi ka laeks. Väljast viis üles trepp. Katuse tegemisel pandi maja seintele puutüvede peale oksi, pilliroogu ja ohakaid, selle peale umbes 30 cm savi ja laastusegu, mis kõvaks kuivas. Sellisesse savikatusesse auk tehtigi. Kui ava oli küllalt suur, lasid mehed haige koos oma madratsiga alla.
Ja nende usku nähes ütles Jeesus halvatule: „Poeg, sinu patud antakse sulle andeks!”


Vaadates kandjaid, kuidas nad halvatu toomisega raskusi ületasid, mõistis Jeesus nende usku. Halvatu kohta aga ei öelda midagi. Kuskil pole näha, et ta oleks soovinud katusele viimist. Tema oli täiesti passiivne.
Esimene vajadus, mida Jeesus inimese juures nägi, ei olnud mitte tema füüsiline puue, vaid suhe Jumalaga. Et Jeesus nüüd korraga patust räägib, see vaevalt kandjaid ja kirjatundjaid üllatas. Juutide jaoks kuulusid kannatused ja süü vahetult kokku. Haigus oli kui patu karistus. Üldiselt lükkas Jeesus sellise haiguse ja patu seose tagasi (Jh 9:3; Lk 13:2). Üksnes selle inimese puhul tõstis ta enne tervendamist süüküsimuse üles. Teine kord oli Jh 5:14. Nii pidi see olukord tähendama suurt hingehoidlikku vastutust.
Saladuslikus passiivi vormis – antakse – kõneleb Jeesus Jumala tegevusest. Sellist kõnetust leidub ka teiste andestuse-ütluste puhul (Mk 3:28; 4:12). Juutide arusaama kohaselt seisis Jumala andestus tulevikus (vt nt Mk 1:4). Jeesus aga tõi selle olevikku. Seepärast etendab ka pealtvaatajate poolses Jumala ülistuses „täna“ otsustavat rolli: Ja kõiki valdas hämmastus ja nad ülistasid Jumalat ja said täis kartust, öeldes: „Me oleme täna kummalisi asju näinud!“ (Lk 5:26).
Kuid oli ka teistsugust suhtumist. Tähelepanuväärse väärikusega istusid seal mõned kirjatundjad. Nende juudi õpetajate tähtsaim ülesanne oli Vana Testamendi seletamine. Rahvas armastas neid, kuna nad olid enamikul juhtudel moraalireeglite ja hoolsuse eeskujuks. Kirjatundjad arvasid, et just nemad on kutsutud ja seatud Seaduse alusel juudi kogukonna iga liikme elu ja tegevust kõigil võimalikel juhtudel suunama. Sellest põhimõttest lähtudes töötasid nad välja suure hulga üksikasjalikke seadusesätteid, mis aga rahvale talumatuks ikkeks osutusid. Käsuõpetuse erinev tõlgendamine põhjustas Jeesuse ja kirjatundjate vahel ägedaid vaidlusi.
Selle asemel et inimese nime kasutada, mõtlesid kirjatundjad oma südames: „Mida see räägib?“ See oli halvustav suhtumine. Jeesuse sõnu mõisteti kui Jumala teotust. „Kes muu võib patte andeks anda kui Jumal üksi?“ Paistis, et Jeesus eksis selle usulause vastu. Ta seadis end teisena Jumala kõrvale. Kuid ega Jeesus ei öelnud „Mina annan sulle patud andeks“, vaid ta rääkis pasiivum divinum vormis Jumala andestusest.
Kumb on kergem, kas öelda halvatule: „Sinu patud on andeks antud!“ või öelda talle: „Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja kõnni!“? Pattude andestus ei olnud nähtav, küll aga inimese tervenemine. See pidi kinnitama Jeesuse sõnade õigsust. „Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,“ – ta ütleb halvatule – „sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!“
Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: „Sellist asja pole me eluilmaski näinud!“

Uudised

2022-1-jaanuar

24 Jaanuar 2022
2022-1-jaanuar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale tõi jõulurõõmu! Miikael Johan Tamm Kus Püha Vaim on võimsalt kohal, seal on soov armastada. Erki Tamm Lause, millega alustada ja milles püsida Peeter Tamm Karl Tõnne...

Kelle ülesanne on loodu(s)hoid?

24 Jaanuar 2022

Jaanuar 2022Helina Voogne, KUSi haridustehnoloog Selle talve elektrihindade ja taevasse kerkinud kulude valguses võivad sõnad „rohepööre“ ja „loodushoid“ paljudel „harja punaseks“ ajada. Siiski, vähesed vaidlevad vastu asjaolule, et peaksime hoolt...

LNK uus töötaja Ave Aviste

24 Jaanuar 2022
LNK uus töötaja Ave Aviste

Jaanuar 2022 Sven-Joonatan Siibak, LNK juhataja Aasta algus on toonud häid uuendusi Liidu Noorsootöö Keskuse töösse. Meeskonnaga on liitunud Ave Aviste, kes vastutab lastetöö projektide ja koolituste eest. Lisaks oma peresse...

EKB Kogudustel on nüüd oma e-pood!

24 Jaanuar 2022
EKB Kogudustel on nüüd oma e-pood!

Jaanuar 2022  Alates detsembrist on EKB Liidu kodulehel leitav e-pood, kus on müügil nii Liidu kui selle allasutuste (KUS, LNK) väljaantud raamatud ja muud materjalid. Rubriigid: Lastetöö, Noortetöö, Riided, Töövihikud,...

75 aastat EKB Liidu Kalendrit

24 Jaanuar 2022
75 aastat EKB Liidu Kalendrit

Jaanuar 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu lauakalender on ilmunud 75 aastat.Paljud on kogenud selle järgi Piiblist päeva kirjakohta lugedes Püha Vaimu erilist puudutust ja juhtimist oma konkreetses olukorras. Perikoopide...

Sander Tulgi ordineerimine

24 Jaanuar 2022
Sander Tulgi ordineerimine

Jaanuar 2022 Leho Paldre, Tartu Kolgata baptistikoguduse pastor Jagan teiega rõõmu sellest, mida Jumal teeb: 9. jaanuaril sai Tartu Kolgata koguduses diakoniks ordineeritud meie koguduse noortejuht ja pastori abi Sander Tulk....

Eluringikeskusest huvituvad nii omad kui ka võõrad

24 Jaanuar 2022
Eluringikeskusest huvituvad nii omad kui ka võõrad

Jaanuar 2022 Laura Maide, 3D Kogudus Septembris avatav Eluringikeskus on asunud koguma töö- ja elukohtade sooviavaldusi. Esimesed inimesed on endast juba märku andnud. Juhataja Ines Kerikmäe, kes näeb Eluringikeskust kui EKB...

Magistriga või magistrita?

24 Jaanuar 2022

Jaanuar 2022Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Liidu vanematekogu tegi Kõrgema Usuteadusliku Seminari arendamise osas kaks otsust. Esiteks, avada KUSi magistriõppe kava ja esitada vajalikud dokumendid Eesti Vabariigi Haridusministeeriumile. Teiseks,...

Liidu muusikatöö arendamine

24 Jaanuar 2022

Jaanuar 2022Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees EKB Liidu 2021. aasta konverentsil tõstatas grupp muusikuid meie koguduste muusikatöö arengusuundade küsimuse. Septembrikuu vanematekogus otsustati paluda Taimi Koplil teha samateemaline ettekande. Detsembri...

Kuidas muusika meid Liidus liidab

24 Jaanuar 2022
Kuidas muusika meid Liidus liidab

Jaanuar 2022 Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus Muusikal ja laulul on jumalateenistusel suur osatähtsus. See ühendab ja ülendab hingi, teeb südamed lahti Jumala sõnale, võib tuua inimese meeleparandusele ja teda sisemiselt uuendada....

Linke