Otsing

Jaanuar 2022 12 peeter roosimaa
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud

Siinai lepingu üheks oluliseks punktiks on korraldus pühitseda hingamispäeva (2Ms 20:8). See pidi olema lepingu tähiseks Jumala ja Iisraeli rahva vahel (2Ms 31:13). Ajapikku oli välja kujunenud hulgaliselt määrusi, mida tohtis ja mida ei tohtinud hingamispäeval teha. Selle taustal puhkes rida vaidlusi põhimõtteliste küsimuste üle, millistes Jeesus tõmbab selge piiri enda ja traditsiooniliste käsitluste vahele.

Jeesus ja hingamispäev
Markuse evangeelium toob lugejate silme ette pildi, kus Jeesus läheb oma jüngritega arvatavasti sünagoogi jumalateenistusele (Mk 2:23–28). Sellel hingamispäeva hommikul olid jüngrid ööbimispaigast lahkunud söömata või väga vähese einega. Nende tee viis läbi lõikusvalmis viljapõllu. Viljast läbi minnes hakkasid jüngrid viljapäid katkuma ja siis teri sööma. Variserid, kes seda nägid, ütlesid Jeesusele: Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei tohi! Siin ei olnud eksimus mitte võõra vara kasutamises. Ütles ju Mooses: Kui sa tuled oma ligimese lõikamata vilja juurde, siis võid oma käega katkuda viljapäid, aga sa ei tohi panna sirpi oma ligimese vilja külge (5Ms 23:26).
Viga nähti siin hingamispäeva mittepühitsemises. Seadus ütles: Kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka! Ka künni- ja lõikusajal pea puhkust! (2Ms 34:21). Jüngrite tegevuse juures võib hea tahtmise juures leida kolme sorti tööd: viljapeade katkumine tähendas lõikust, peade hõõrumine oli rehepeks ja aganate puhumine oli tuulamine. Viljapeadest terade väljapoetamist võis tõlgendada ka toidu ettevalmistamisena, mis samuti oli hingamispäeval rangelt keelatud. Igal juhul oli variseride otsuse kohaselt jüngrite tegevus hingamispäeva rikkumine. Näis, et neil on käes fakt, mille alusel Jeesust süüdistada.

Hingamispäeva kehtestades mõtles Jumal inimesele, et me leiaksime aega puhkamiseks ja oma vaimulike vajaduste rahuldamiseks.

Oma vastuses ei hakanud Jeesus variseridega vaidlema, vaid andis süüdistusele vastulöögi ajaloost ja käsuseadusest. Jeesus põhjendas jüngrite tegevust näljatundega. Esimene vastuväide, mida Pühakirja tundvad variserid kahtlemata teadsid, oli võetud ajaloost, kuningas Taaveti põgenemise kirjeldusest (1Sm 21:7). Sellele osutabki Jeesus: Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ning tema ja ta mehed olid näljas? Kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ning sõi ära ohvrileivad, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite, ja andis ka oma meestele? Juutide suurmehe Taaveti elus oli vastav pretsedent olemas.


Kahtteist leiba, mis preester tõi hingamispäeval seadusetelgi pühasse paika, nimetati vaateleibadeks või ka ohvrileibadeks. Need leivad jäeti kuldsele lauale kuni järgmise hingamispäevani, mil preester asetas sinna värsked leivad. Pühast paigast toodud leibu võis süüa ainult preester. Seega ei olnud Taavetil ega tema meestel luba neid süüa. Taavetil ja tema kaaslastel oli aga nälg ja see muutis olukorra. Ta sai preestrilt vaateleivad.
Jeesuse näite õigeks mõistmiseks tasub teada, et sealse pärimuse kohaselt toimus sündmus Taavetiga hingamispäeval. Ka on oluline arvestada, et juutlik traditsioon käsitleb Taavetit mitte ainult musterkuningana, vaid ka messialiku kuninga võrdkujuna.
Oma kokkuvõttes ütles Jeesus: Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks (s 27). Hingamispäeva kehtestades mõtles Jumal inimesele, et me leiaksime aega puhkamiseks ja oma vaimulike vajaduste rahuldamiseks. Üks päev nädalas võimaldab ülendada oma mõtted igapäevasusest kõrgemale. Siis on aega mõelda Jumalale, õigele elule, omastele, sõpradele, tulevasele elule. Just seda ei mõistnud variserid. Nad täitsid täpselt rabide seletused, aga unustasid hingamispäeva eesmärgi.
Loo lõpus on järeldus: …nõnda on Inimese Poeg ka hingamispäeva isand. Jeesusel on õigus päevade pühitsemise kohta korraldusi anda.

Jeesus parandab hingamispäeval 13 puhkus
Hingamispäeva pühitsemise küsimus tõuseb esile ka järgmises loos (Mk 3:1–6), mis kinnitab selle teema tõsidust.
Oma harjumust mööda läks Jeesus taas sünagoogi. Seal oli inimene, kellel oli kuivanud käsi. Ilmselt oli tema üks käsi halvatud, seega liikumis- ja töövõimetu.
Jeesuse vastased otsisid põhjust, et Jeesuse peale kaevata hingamispäeva käsu rikkumise pärast. Just see käsk andis võimalusi oma loendamatute määrustega rikkumise tuvastamiseks. Evangelist ütleb, et Jeesust varitseti, kas ta peaks tervendama hingamispäeval, et saaks tema peale kaevata. Jeesuselt küsiti: „Kas hingamispäeval tohib teha terveks?“ – et nad võiksid tema peale kaevata (Mt 12:10). Ilmselt arvestasid küsijad sellega, et Jeesus hädalist kindlasti aitab. Haige abistamine, see tähendab igasugune arstlik tegevus, oli hingamispäeval lubatud üksnes juhul, kui haige elu oli ohus. Kui aga sellist ohtu ei olnud, oli ükskõik milline abistamine keelatud. Muidugi ei kujutanud halvatud käsi endast mingit eluohtu. Selle tervendamist mõisteti hingamispäeva käsu rikkumisena, mille eest rikkuja pidi langema kohtu alla.
Markuse evangeeliumi järgi võtab Jeesus ise algatuse enda kätte. Ta kutsub inimese rahva keskele ja küsib kuulajatelt: Kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või tappa? Sellega oli inimeste ees küsimus: kes pühitseb hingamispäeva paremini, kas see, kes teeb head, või see, kes teeb kurja? Variserid olid sünagoogis kurja kavatsusega. Nad ei püüdnud takistada mitte üksnes heategu, vaid nad kavatsesid teha ka Jeesusele kurja. See oli juba tõeline hingamispäeva rikkumine. Inimesed ei vastanud Jeesusele, vaid jäid vait.
Nüüd vaatas Jeesus neid vihaga ja tundis meelehärmi nende südamekanguse pärast (s 5). Ilmselt oli Jeesuse selline pilk jutustaja mällu sööbinud.

Hingamispäeval võib küll teisele head teha, aga argitööst tasub siiski hoiduda.

Viha on tugev sõna. Kuid ka viha peab mahtuma meie kujutlusse Jeesusest. Piibel räägib korduvalt Jumala vihast. Kuid sellega on kooskõlas ka Talle viha (Ilm 6:16).
Jeesuse viha oli sihitud nende vastu, kes takistasid Jumala teed (Mk 10:14; Jh 2:17). Jeesuse viha näitas tema suhtumist pattu. Mis puutub meisse, siis on oluline jälgida, et me vihastades ei teeks pattu (Ef 4:26).
Jah, Jeesus vaatas neid vihaga ja tundis meelehärmi nende südamekanguse pärast. Jeesust vihastas variseride käitumine, mis tõstis traditsioonid heast inimlikkusest kõrgemale. Samal ajal oli ta kurb nendesamade inimeste südamekanguse pärast, sest kõik vajasid Jumala armu ja abi, ka variserid ja kirjatundjad. Pärast Jeesuse selgitust ei tegutsenud variserid enam rumalusest, vaid kangusest.
Mehe puue oli tõsine. Tema üks käsi oli halvatud. Ta polnud ei patune ega tölner, aga ta käsi oli halvatud. Kui teised tõstsid palve ajal kombekohaselt oma käed taeva poole, rippus tema üks käsi elutult all. Ka tema töötegemine oli piiratud. Pärast seda, kui Jeesus oli heitnud rahvale vihase, aga samas kurva pilgu, ütles ta haigele: „Siruta käsi!“ Ja too sirutas, ja ta käsi sai jälle terveks (s 5). Jeesuse sõnade peale tema käsi liikus. Mees proovis ikka ja jälle ning käsi liikus tõepoolest.
Variserid olid mõelnud, et Jeesust saab süüdistada hingamispäeva seaduse rikkumises. Kuid Jeesus ei olnud rikkunud ühtki seadust. Oma kätt tõsta tohtis inimene ka hingamispäeval. Jeesus ei teinud ainsatki liigutust, isegi sõnades ei öelnud ta, et „ole terve“.
Jeesuse tegu ajas variseride plaanid segamini. Ootamata ära jumalateenistuse lõppu, variserid läksid kohe välja ning langetasid koos Heroodese meestega Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb hukata (s 6). Teatavasti valitses Heroodese erakonna ja variseride vahel põline vaen. Kuid hingamispäeva küsimus oli varisere nii vihastanud, et nad olid valmis heroodeslastega Jeesuse-vastaseks koostööks. Markus annab selge pildi, millisel alusel tegutses vaen, mis viis Jeesuse hukkamisele.
Kuivanud käega mees aga astus Jumala kojast lahkudes tervete inimeste ridadesse. Nüüd võis ta oma tööga leiba teenida nii endale kui ka oma perele.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et hingamispäeval võib küll teisele head teha, aga argitööst tasub siiski hoiduda. Muidugi on ameteid, kus ka puhkepäeval töötamine on paratamatu.

Uudised

2022-3-aprill

08 Mai 2022
2022-3-aprill

SISUKORD  Viru vangla kutsub tööleEluringikeskus pidas sarikapidu Laura Maide Kui sa sööd ja su kõht saab täis Margus Kask Kes on tark ja arusaaja? Ermo Jürma Helle Liht – eesmineja...

Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

08 Mai 2022
Misjonireis Ukraina-Slovakkia piirile

Aprill 2022 Maria Metsamaa, KUSi tudeng Oma ülempreesterlikus palves ütleb Jeesus: Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma (Jh 17:18). 13.–19. märtsil juhtis Jumal meid kuueliikmelise tiimiga...

EKB Liidu muusikapäev

08 Mai 2022
EKB Liidu muusikapäev

Aprill 2022 Taimi Kopli, Haapsalu baptistikogudus Kui Jumal lubab ja me elame – saame kokku EKB Liidu koguduste muusikutega 7. mail Tallinnas keskuse ruumides, Koskla 18, kell 10.00–16.30.Laulul ja muusikal on...

Soome kohus tühistas endise siseministri homofoobia süüdistuse

08 Mai 2022

Aprill 2022 Soome kohus leidis, et homoseksuaalsust taunivate ja Pühakirja tsiteerivate kirjutiste ning postituste tõttu sotsiaalmeedias vihakõnes süüdistatatud endine siseminister Päivi Räsänen ei ole süüdi. „Oleksin olnud šokeeritud, kui otsus...

Aga paberkandjal Teekäijat loen huviga

08 Mai 2022

Aprill 2022 Möödunud aasta lõpust jäi meelde üks vestlus infotarbimisest. Doktorikraadini jõudnud toimekas vend ütles, et kuna kutsetöö nõuab temalt piisavalt palju arvutitunde, ei vaata ta isegi oma koguduse veebikanaleid,...

Jeesus, Sa tuled varsti

08 Mai 2022

Aprill 2022Aime Järv, Tartu Salemi kogudus Ma tunnen veel vaid üht igatsusepiina,mil tuled Sa mind enda juurde viima.Seal igavesti kummardun Su jalge ette maha,kõik maiselt murelik jään'd kaugel seljataha. Sa...

Õpetaja kirjutas

08 Mai 2022

Aprill 2022Ülle Uibo-Lanto, Tartu Salemi kogudus, 2001 kõik see aeg Õpetaja rääkis mõistukõnedes õpilased kuulasid suuremat suurem osa ei mõist küll mõni sai hapra selguse üksik kes asetas kuuldu kui...

Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

08 Mai 2022
Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus panustab vaimsesse tervisesse

Aprill 2022 Merle Kotiesen, Sõbralt Sõbrale turundusjuhtFotod: Ave Aviste Sõbralt Sõbrale Nõustamiskeskus tegutseb uues asukohas, aadressil Lai 23, Tartu. Kristlastest pereterapeut ja kaplan Maire Latvala ning psühholoog ja pereterapeut Karita Kibuspuu...

Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

08 Mai 2022
Evangeeliumiga linnalikus keskkonnas

Aprill 2022 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni (Ap 1:8).Mina olen üles kasvanud möödunud sajandi viiekümnendate aastate...

Kuidas Ukraina tuli minu juurde

08 Mai 2022
Kuidas Ukraina tuli minu juurde

Aprill 2022 Hele-Maria Kangro, 3D kogudus Ma ei ole kunagi Ukrainas käinud, aga tänavu tuli Ukraina minu juurde.Esiti paistis, et minu põlvkonnal ei õnnestugi Eestisse saabunud ukrainlastega suhelda, sest vabatahtlikelt nõuti...

Linke