Oktoober 2022
Valve Filing, kokkuvõte KUSi lõputööst
Oma Seminari lõputöös uurisin ettevalmistuse ja valvamise teemat Jeesuse poolt jutustatud kümne neitsi tähendamissõna (Mt 25:1–13) põhjal. Kes on „arukad“ neitsid? Kes on „rumalad“ neitsid? Kas uuestisündimata, käsumeelsed, nimekristlased või hoopis altruistid? Keda pidas Jeesus silmas seda tähendamissõna jutustades?
Töö esimeses peatükis käsitlen tähendamissõnade uurimist teoloogide (O. Tärk, R. Võsu, P. Roosimaa, E. Salumaa, R. T. France, P. T. Bruner jt) pilgu läbi. Samuti kasutan meile kõigile kättesaadavaid eestikeelseid teatmeteoseid (Suur Piiblileksikon, Piiblientsüklopeedia, G. Kroll „Jeesuse jälgedes“).
Teises peatükis vaatlen Palestiina tollaseid pulmakombeid. Aga ka siin esineb juba tõlgendusi, millele kolmas peatükk „Tõlgenduse paradigmad“ on täielikult pühendatud.
Teema valiku osas kogesin vahetut jumalikku juhtimist, kui lugesin 2021. aasta sügisel Matteuse evangeeliumi lõpuajastust kõnelevaid peatükke. Seal puudutasid mind Jeesuse sõnad ...ja kes olid valmis… (Mt 25:10). Tekkis küsimusi: „Kas oled valmis? Kas on saabunud aeg olla valvas üksnes temal või peab terve maailm valvsaks saama?” Sellest ja veel teistestki asjaoludest ajendatuna sündis minu lõputöö.
„Kauge-ootus“ teeb meid ilmalikuks, aga „lähi-ootus“ võib teha meid kas erksaks või rumalaks – ootus olgu balansseeritud!
Tähendamissõnadest teoloogide pilgu läbi
Uurimustes tähendamissõnadest tulid vaatluse alla üldised printsiibid: mis lood siin on, kuidas ja mis eesmärgiga Jeesus neid kasutas, mida tuleb nende õigel mõistmisel silmas pidada ja millised on tõlgendamise ohud?
Tähendamissõna on mõistukõne, kus üks nähe või asi asetatakse teise kõrvale võrdluse mõttes; ja tõde väljendatakse hästi tuttava pildi varal inimelu valdkonnast või loodusest. Seejuures ei lange pearõhk mitte pildile, vaid otstarbele, milleks antud pilti kasutatakse, mida tahetakse pildi kaudu selgitada. Iga mõistukõne eesmärgiks on anda selgitust Jumala riigist varjatud viisil, et äratada südametunnistust ja usku. Kui mõni võiski külma südamega kuulata Jeesuse Mäejutluse selgeid teese, siis näiteks „kadunud poja“ lugu ei jäta kedagi ükskõikseks – selliselt pidi mõjuma ka iga teine tähendamissõna.
Tähendamissõnade tõlgendamisel tuleb mõista välist sündmustikku, loo keskset mõtet ja tõlgendaja südames elagu Püha Vaim. Teoloogid hoiatavad, et siin on ka suuri ohte kõrvalekaldumisteks, sest vahel ei mõisteta, kus lõpeb pilt ja algab seletus. Nii mõnigi isehakanud teoloog on lugenud tähendamissõnasse sisse oma seisukohti, tõlgendanud seda nagu allegooriat ja on selle tõttu eksiteele sattunud.
Ohuks on ka asjaolu, kui tähendamissõnad on võetud dogmaatiliste vaidluste aluseks. Jeesuse eesmärk ei olnud teoloogiliste küsimuste lahendamine, vaid oluliste vaimulike tõdede selgitamine ja kinnitamine.
Kümme neitsit, Mt 25:1–13
Nii nagu Jeesuse tähendamissõnadele omane, pärineb ka kümne neitsi pildistik tema kaasaja elu tegelikkusest, olles seal igaühele arusaadav ja kergesti meeldejääv. Meie lugu puudutab rõõmsat sündmust – abiellumist. Siin on juttu Idamaa pulmadest oma pidulikkusega, kus eriliselt on esile toodud kümme neitsit, nende ülesanded ja pulmapeo toimetulek. Neid neitseid tähtsustatakse lausa nii, et öeldakse: taevariik on kümne neitsi sarnane.
Tähendamissõna pruutneitsitest esitab üleskutse olla alatasa valmis peigmehe tulekuks, mis toimub ajal, mida ükski inimene ei oska ennustada. Ühed, kes on valmis, eraldatakse siis teistest, kes ei ole. Siin tuuakse see esile „arukate ja rumalate” vastandlikes saatustes. Võrdum käsitleb kohast käitumist, et sündmused ei tabaks meid ettevalmistamatult. Kui need ootamatult tulevad, on juba liiga hilja tegutsema hakata, sest siis suletakse uks. Ustavatele on see õnnistuse aeg, aga ebaustavatele tähendab see väljajäämist ja pimedusse heitmist.
Töös annan lähema ülevaate Palestiina pulmakommetest. Paraku ei ole meil ühest vastust pruutneitsite vanuse, ootamise koha ega ka valgusallikate osas. Roosimaa ütleb: „Pulmakombed olidki erinevad. Paljud inimgrupid omavahel üldse kokku ei puutunudki, nii et rituaalid oleksid saanud ühtlustuda. Erinevused sõltusid ka majanduslikust olukorrast.”
Bruner esitab oma Matteuse evangeeliumi kommentaaris mõtlemapaneva idee „lähi- ja kaugootusest“. Rumalad ei võtnud endiga kaasa tagavara õli. Selline käitumine oleks end õigustanud siis, kui peigmees oleks tulnud varem, sest lambis olevast vähesest õlist oleks piisanud, aga peigmees ei tulnud niipea. Üllataval kombel on unelm, et peigmees tuleb kohe-kohe, üks ideedest, mida selles tähendamissõnas kritiseeritakse. Vale lähiootus on siin täpselt vastupidine tähendamissõnas „arukast ja arutust sulasest“ (Mt 24:45–51) esinevast valest kaugootusest, kus „rumal“ ütles: Mu isand viibib tulles! Selline „kauge-ootus“ teeb meid ilmalikuks; aga „lähi-ootus“ võib meid teha kas erksaks või rumalaks – ootus olgu balansseeritud! (Bruner 2007).
Kümne neitsi tähendamissõna oma värvikate detailidega on hoiatus ‒ mitte lasta end ettevalmistamatut tabada.
Tõlgenduse paradigmad
Kolmandas peatükis süvenesin kümne neitsi loo tuuma – sellesse, mis teises peatükis vaid vihjamisi kajastust leidis või hoopis kõrvale jäi. Siin vaatan lähemalt, mida tähendavad „siis“, „taevariik“, „neitsid“ jt võtmesõnad nii selles loos kui laiemalt.
Tähendamissõna kümnest neitsist asub tähendamissõnade raamistikus, mille ühine nimetaja Roosimaa järgi on „ustavus“. Võsu paigutab need „Jumalariigi“ tähendamissõnade alla. France käsitleb neid rubriigis „Inimese Poja ootamatu parousia“. Bruneri järgi on siin „kohtujutlus“.
Seoses viimse kohtupäevaga rõhutatakse uustestamentlikus pärimuses üksmeelselt kahte asja. Esiteks, ajastu lõpul toimuvas kohtus langetatav otsus on ühtviisi õiglane ja lõplik, mille suhtes pole enam võimalik edasi kaevata ega hukkamõistva otsuse korral armu paluda. Teiseks, otsuse tegemisel on kriteeriumiks see eluviis ja suhtumine, mis meie elus on olnud Kristusesse ja Jumalasse. Samuti ütleb Jeesus sedasama oma kõnedes: Kes teid vastu võtab, võtab vastu minu, ja kes minu vastu võtab, võtab vastu minu Läkitaja (Mt 10:40 jt). Jeesus ootab uskumist Jumalasse ja mitte ainult usku, vaid usku, mida kinnitatakse usutegudega. Kokkuvõttes kerkib esile algne, Jumalast seatud nõue usukuulekuse ja elu vahel. Olla koos Jumalaga tähendab elu, olla Jumala vastu aga surma. „Kristus on püha Jumala ilmutus, kes oma tahte lõpliku teostumisega lõpu teeb kõigile kuulekuse ja vastupanu segunemistele“ (Salumaa).
Sissejuhatuses püstitatud hüpotees „rumalate“ käsumeelsusest, nende uuestisündimata loomusest või nimekristlusest leidis kinnitust, aga ei lükanud ka ümber teist oletust, et kunagi võisid nad õnnistatud olla. Isegi uuestisündinud eksivad ja muutuvad hooletuks, sest vastasel korral poleks Jumal pidanud andma esimest käsku: Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! (2Ms 20:3).
Altruistid võivad „rumalaiks“ osutuda asjaoluga, et nad on liiga agarad. See kurnab neid ja võtab kogu energia, nii et nad ei suuda otsustaval ajal enam paluda ega valvata.
Jeesuse viimsed õpetused, sealhulgas kõnealune tähendamissõna, olid suunatud mitte ainult jüngritele, vaid kõigile, kel kõrvad on kuulmiseks.
Kümne neitsi lugu oma värvikate detailidega on sisuliselt hoiatus, mitte lasta end ettevalmistamatult tabada, hoiatus, mis võib eri aegadel käia erinevate gruppide kohta. Jeesus tahab öelda, et koguduseliikmete omavahelisest sidemest ei tohi kasvada kindlus, nagu oleks juba kogudusse kuulumine õndsuse tagatis. Pääs Jumala riiki on sõltuv iga inimese enda usust. Siin ei saa olla mingit koguduse usku, mis asendaks üksiku usu. Igaüks peab ennast ette valmistama Kristuse päevaks. Kriisiolukord lahutab valmisolijad valmisolematutest.
Peigmehe tervitus arukatele neitsitele kõlab: „Ma tunnen teid! Te olete mu sõbrad! Te ootasite mind! Te olite kohal, kui ma tulin!“ Lõpusalm 13 heliseb refräänina läbi Piibli: Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi! Me peame alaliselt muutuvas maailmas valvama koos arukatega ja tähele panema ajamärke“ (Jürma, Teekäija 8/2017).
Täispikka versiooni „Tõlgendusi valmisoleku teemal kümne neitsi tähendamissõna valgel“ saab lugeda KUSi kodulehelt, valides menüü „Vilistlased ja lõputööd“.