Detsember 2023 
Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu (Jh 3:16).
Mida aasta edasi, seda suurema imetlusega mõtlen ma jõulusündmusele. Lapsepõlvemälestused toovad silme ette jõulude idüllilise pildi. Jõulukuuse küünlasära, isa loeb Piiblist jõululugu: Aga see sündis, kui keiser Augustus... Tekivad kujutlused Petlemmast ja karjastest ning tarkadest. Nüüd imetlen üha enam ja enam Jumala suurt kinki tema Pojas Jeesuses.
Siis Jumal tagab, et inimene ei hukku, vaid tal on igavene elu.
Jumal andis oma Poja inimmaailma ‒ maiste ja kaduvikujõudude meelevalda. Ja Sõna sai lihaks (Jh 1:14). Jeesus loobus oma taevasest olust ja sai surelikuks inimeseks. Ta sündis naisest siia ohtude maailma. Seal olid ema Maarja armastavad käed ja Joosepi hoolitsus, kuid seal oli ka sugulaste vaenulikkus. Maarja tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta. Sellele lapsele ei olnud kohta ei Joosepi suguvõsas ega osa pärandi saajate hulgas.
Karjased, kes tulid ingli kuulutuse peale lapsukest vaatama, imestasid Jumala armu üle. Mida pidid küll Petlemma inimesed mõtlema, kuuldes karjaste juttu inglitest?
Jumal andis oma ainusündinud, inimeseks sündinud Poja, et inimesed võiksid teda vastu võtta, teda armastada ja usaldada või hüljata ja vihata.
Apostel Paulus ütleb Kristusest: ...kes, olles Jumala kuju, ei arvanud osaks olla Jumalaga võrdne, vaid loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena. Ta alandas iseennast, saades kuulekaks surmani, pealegi ristisurmani (Fl 1:6–8).
See on imetlusväärne ja lausa mõistetamatu, kuidas maailma Looja ja kõikvõimas Jumal astus oma Pojas inimmaailma ning usaldas inimeste valikuid. Jah, teatud piirides on inimesele antud tegelik valikuvabadus.
Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. See on tingimuslik sõnum. Arvestades kreeka keele eripära, võiks seda tõlkida ka nii: Sest nõnda on Jumal maailma üks kord armastanud, et ta kord on oma ainusündinud Poja andnud, et ükski, kes temasse püsivalt usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
Siit on näha, et Jumala päästva armastuse kogemine sõltub Jumala ajaloolisest pakkumisest, Jumala Poja vastuvõtmisest ja tema püsivast usaldamisest. See on sinu otsus: anda oma elu Jumala Poja kätte, tema sõna uskuda, tema tahet täita. Siis tagab Jumal, et inimene ei hukku, vaid tal on igavene elu.
Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks (Jh 3:17). Põhjust inimesi hukka mõista oleks küll ja küll. Kuid neile, kes Jumala Pojasse usuvad, oma elu tema kätte annavad, saab osaks Jumala andestav arm ja uue inimesena elamise abi.
Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha (Jh 3:36). Üldiselt on inimesed Jumala vihaalused. Võttes vastu Jumala pakkumise Kristuses, kogeb inimene Jumala armu ja armastust.
Võimumeeste valik viis Jeesuse ristisurma, kuid Jumal äratas ta surnuist üles. Nüüd on Jeesus taevases aus, Jumala poolt õigeks mõistetud. Meil on valida, kas tunnustada surnuist ülestõusnud Kristus Jeesust või mitte. Kas usaldada oma elu tema valitsuse alla või mitte.
Oma nooruspäevadel ei saanud ma sellest kuigi palju aru. Taevase valitseja mõte käis mul lihtsalt üle pea. Ka praegu on palju Jeesusega toimunust ja tema olemusest mulle ikka veel haaramatu, mõistetamatu. Kuid küll on hea, et võime oma valikud teha juba selle järgi, kuidas Jeesus siin maa peal elas ja mida õpetas, kuidas ta inimeste rõõmudest ja muredest osa võttis, neile kaasa tundis, haigeid tervendas, inimesi kurjadest vaimudest vabastas.
Juba Jumala poolt oma Poja andmine siia maailma, ka tema sünd väikese poisina, on mulle suureks sõnumiks ja kutseks teda enam tundma õppida ja järgida. Jõuluime ‒ väike Jeesuslaps sõimes. Selles tajun nüüdki Jumala armastuse erilist kogetavust. Samuti taipan seda tema maiste elupäevade teedest. Jumal on andnud oma Poja! Soovin käia tema teedel.
