07-08/2015 
Helen Haas, Kehra koguduse liige
Eelmisel talvel teatas pastor Indrek Luide, et jaanipäeval tähistab kogudus juba oma 125. aastapäeva. See oli üllatus, sest tavapärase kronoloogia kohaselt oleks aastapäeva number pidanud olema 115. Üleskutse tekitas elevust ja võib-olla ka küsimusi, aga keegi vastu vaidlema ei hakanud. 125. aastapäeva tähistamise eelõhtul leidis Saara Tooming oma kodusest arhiivist väärtusliku dokumendi – 1940. aastal trükitud koguduse 50. aastapäeva kava. Seega oli ajalooline järjepidevus taastatud.
Vaimulik töö algas Jüri talus Raasikul 24. juunil 1889, mil Hans Krabi ristis Tallinna lähedal meres neli inimest. Sama aasta oktoobris ristiti veel kaheksa. 12-liikmelise priikoguduse juhiks valiti kohalik mees Mart Roop. 1890. aastast siirdus töö üle Kehrasse, kus teiste seas kuulutasid evangeeliumi Manfred von Glehn ja Woldemar von Üksküll.
Kuna uus vaimulik liikumine ei olnud ametlikult kogudusena registreeritud, tuli tihti kannatada tagakiusu nii riigivõimude kui ka kohalike inimeste poolt. Mitmeid jutlustajaid karistati korduvalt arestiga, kooskäimised keelati, kirjutati trahve ja tuldi muul viisil segama. Raskustele vaatamata usklike arv kasvas. 1900. aastal registreeriti kogudus Hans Krabi ja Andres Tetermanni juhendamisel baptistikoguduseks ja astuti Eesti Baptistide Ühendusse. Sellega lõppes ka tagakius ja esmatähtsaks küsimuseks sai palvela ehitamine.
Ajast aega, majast majja
Vaimuliku ärkamise alguses käidi koos mööda kodasid – Raasiku ja Kehra ümbruskonna taludes. Usklike arvu kasvades tekkis vajadus suurema koosolekusaali järele. Esimene palvela eJägala jõe kaldale, endise Karjaküla kõrtsi kohale. Ehituseks vajamineva maa annetas Matsi talu peremees Jaan Schmeidt. Ka palgid ja muu ehitusmaterjal tuli enamasti annetusena koguduseliikmete ja sõprade poolt. Palvela valmis vabatahtliku töö kaasabil väga kiiresti ja õnnistati sisse 1900. aasta suvel. Tööd alustasid pühapäevakool, kristlik tütarlasteselts, noorsooselts, laulu- ja mängukoorid ning keelpilliansambel.
Teine maailmasõda tõi liikmete seas kaasa sundmobiliseerimisi ja küüditamisi. 1944. aastal süttis teadmata põhjusel palvela ja põles rusuhunnikuks. Taas koguneti taludes. Kogudus seisis valiku ees – kas põlenud palvela laiali lükata või taastada? Taastamise otsusele aitas kaasa Heino Tuulik, kes annetas palgid ja asus ehitust juhtima. Samas taastati ka laulukoorid ja laste- ning noortetöö. Palvela taastamise aastapäevast sai omaette sündmus, mida tänumeeles tähistati justkui koguduse teist sünnipäeva.
Taasiseseisvumise esimestel aastatel puhkes Kehras ja selle ümbruskonnas suur vaimulik ärkamine. Paberitehasetagune vana palvemaja jäi uutele suundadele kitsaks. Samal ajal tekkis võimalus endise sovhoosikontori ostmiseks ja alevi keskele kolimiseks, millele aitasid kaasa Alland Parman ja Ingmar Kurg. Suurem maja lõi uued võimalused – aastatel 1996–1999 ja 2002–2004 võõrustati siin rahvusvahelise misjoniorganisatsiooni Operation Mobilisationi suvekonverentse ja 1996–1999 tegutses Kehras koostöös KUSiga misjonikool.
Misjonimeelsus on kogudust saatnud alates algusaastatest. 1905. aastal läkitati Kehrast Peipsi äärde Johannes Roodemann, kelle töö tulemusena rajati Sadala ja Mustvee kogudus. 1930. aastatel läkitas kogudus välja Karl Märtmaa, kes oli Narvas mitu aastat pastoriks ja koorijuhiks. 1958. aastal sai kogudusest lähetuse Heldur Tooming, kes teenis 8 aastat karjasena Järva-Jaanis. Kehrast on misjonituule tiibadesse saanud Jana ja Kenno Leier (Soome) ning õed Tiina Lamberth ja Kristi Praakle (Rootsi). Meie inimeste misjonisihtkohtadeks on olnud veel Venemaa, Türgi ja Iisrael.
Tänased tegemised
Tänapäeval peetakse kogudusehoone suures saalis lisaks jumalateenistustele ka kauni muusika kontserte, vaimulikke seminare ja noortekogunemisi. Samas on see tänu permanentsele (püsiv – toim) helisüsteemile hea koht bändiproovideks. Koguduse majas on spetsiaalne beebituba väikelaste vanematele jumalateenistustest osasaamiseks, pühapäevakoolituba, noorteruumid, kohvik-köök, humanitaarabiladu ja raamatukogu. Kord nädalas avab uksed heategevuslik pood „Võta ja jäta".
2015. aasta algas rõõmsa elevusega jaanipäeva-aegsele juubelile mõeldes. Pastor Indrek Luide ärgitas kõiki koguduse eesmärgi ja sisu peale mõtlema ning seda ühte lausesse ehk motosse formuleerima. Ideid tuli seinast seina, aga midagi sellist, mis värskelt ja tabavalt meie koguduse hetkeseisu esindaks, ei ole veel esile tõstetud. Ühtäkki tabas meid mõte, et vana palvemaja kooriseinal seisev puidust voolitud „Jumal on armastus" tuleks värskelt üle värvida ja kasutusele võtta. Nüüdseks kaunistab see sõnum sissepääsugaleriid ja tervitab kõiki saabujaid.
Vahetult enne juubelit käis maja juures suur sigin-sagin, sest oodata oli palju külalisi. Soome kristlike ärimeeste kingitud uus kogudusesilt tuli seinale monteerida ja lipuvarras üle värvida. Saali eesruumi pandi üles koguduse ajalugu ja tänapäeva tutvustavad stendid ja sissepääsuuksed said uued kuued.
Juubelile eelneval laupäeval toimus ka ristimistalitus, mispuhuks pastor sai remondimehe tunked lumivalge ristimisrüü vastu välja vahetada. Vaatamata jahedale ilmale soovisid mõlemad ristitavad, Aili Kulp ja Rebeka Pikkel, saada ristitud Kehra alevist läbi voolavas Jägala jões. Nii muutus talitus avalikuks kogukonnasündmuseks, millest paljud möödakäijadki osa said.
125. aastapäeval tervitas kogudust Anija valla volikogu esimees Jaanus Kalev ning jutluse pidasid kahasse viis koguduse endist ja praegust pastorit – Ingmar Kurg, Alland Parman, Elari Tamm, Eenok Palm ja Indrek Luide. Muusikaga astus üles „Mr Luide family singers". Kogudusse õnnistati kolm uut liiget.
Suvesse on jätkunud muudki põnevat – noortelaager SOS (soov olla Sinuga) koostöös Mähe baptistikoguduse noortega ja juba 14. korda peetav kogudustevaheline võrkpallivõistlus. Sügisel ootab meid taas ees sõit Soome – külla kauaaegsele sõpruskogudusele Hämeenlinnas.
Mis on hetkel koguduse suurim väljakutse? 
Vastab juhatuse esimees Hannes Pikkel:
Suurim väljakutse on toimida Kristuse ihuna ja jagada sõnumit sellest, et Jeesus päästab ja muudab jätkuvalt inimeste elusid. Tänasel materialismi ajastul peab Jeesus võistlema materialismiga ka koguduse sees. Peame säilitama elava usuelu.
Ka koguduse hoone majandamine on suur väljakutse – pea 20 aastat peale maja omandamist oleme jõudnud küll palju ära teha, aga pikk tee on veel ees. Minu nägemuses on meie maja multifunktsionaalse kasutusega. Siia mahuks toimiv kauplus, kohvik, majutusasutus ja palju muud.
Kui Jumal tahab, olen valmis ka uue kirikuhoone ehitust algatama. See saab juhtuma siis, kui Jeesuse Kristuse elumuutev vägi suuremal arvul Kehra inimesi puudutab ja kogudus oma kunagise 250-liikmeni või suuremaks kasvab.
Millised on Kehra koguduse vaimulikud väljakutsed?
Vastab pastor Indrek Luide:
Minu pilk Kehra koguduse vaimulikule elule on mitmetasandiline. Jumal on kinkinud siin suurt äratust ja toonud maailmast välja innustunud inimesi.
Esimeseks väljakutseks on tuua omal ajal ristimisvees Jumalale ustavust tõotanud, kuid vahepeal kaugemale jäänud inimesed kogudusse tagasi, et nad saavutaksid taas hea osaduse Kristusega.
Soovin, et võiksime olla ressursikogudus, kus pühendutakse Jumala tundmisele ja kus ei keskenduta oma inimlikele nõrkustele, vaid Kristuse suurusele.
Igatsen, et kogudusemajast võiks saada rahvusvaheline õppekeskus ja erinevate vaimulike kvaliteetide (vaimuannid, palvetöö, ülistus jne) n-ö vaimulik varustuskeskus.
Soovin, et Kehra kogudus elaks vaimuliku eesmärgiga „Kodu kõigile!"
