Otsing

07-08/2015 20 ristimine kehras-2
Helen Haas, Kehra koguduse liige

Eelmisel talvel teatas pastor Indrek Luide, et jaanipäeval tähistab kogudus juba oma 125. aastapäeva. See oli üllatus, sest tavapärase kronoloogia kohaselt oleks aastapäeva number pidanud olema 115. Üleskutse tekitas elevust ja võib-olla ka küsimusi, aga keegi vastu vaidlema ei hakanud. 125. aastapäeva tähistamise eelõhtul leidis Saara Tooming oma kodusest arhiivist väärtusliku dokumendi – 1940. aastal trükitud koguduse 50. aastapäeva kava. Seega oli ajalooline järjepidevus taastatud.

Vaimulik töö algas Jüri talus Raasikul 24. juunil 1889, mil Hans Krabi ristis Tallinna lähedal meres neli inimest. Sama aasta oktoobris ristiti veel kaheksa. 12-liikmelise priikoguduse juhiks valiti kohalik mees Mart Roop. 1890. aastast siirdus töö üle Kehrasse, kus teiste seas kuulutasid evangeeliumi Manfred von Glehn ja Woldemar von Üksküll.

Kuna uus vaimulik liikumine ei olnud ametlikult kogudusena registreeritud, tuli tihti kannatada tagakiusu nii riigivõimude kui ka kohalike inimeste poolt. Mitmeid jutlustajaid karistati korduvalt arestiga, kooskäimised keelati, kirjutati trahve ja tuldi muul viisil segama. Raskustele vaatamata usklike arv kasvas. 1900. aastal registreeriti kogudus Hans Krabi ja Andres Tetermanni juhendamisel baptistikoguduseks ja astuti Eesti Baptistide Ühendusse. Sellega lõppes ka tagakius ja esmatähtsaks küsimuseks sai palvela ehitamine.

Ajast aega, majast majja

Vaimuliku ärkamise alguses käidi koos mööda kodasid – Raasiku ja Kehra ümbruskonna taludes. Usklike arvu kasvades tekkis vajadus suurema koosolekusaali järele. Esimene palvela eJägala jõe kaldale, endise Karjaküla kõrtsi kohale. Ehituseks vajamineva maa annetas Matsi talu peremees Jaan Schmeidt. Ka palgid ja muu ehitusmaterjal tuli enamasti annetusena koguduseliikmete ja sõprade poolt. Palvela valmis vabatahtliku töö kaasabil väga kiiresti ja õnnistati sisse 1900. aasta suvel. Tööd alustasid pühapäevakool, kristlik tütarlasteselts, noorsooselts, laulu- ja mängukoorid ning keelpilliansambel.

Teine maailmasõda tõi liikmete seas kaasa sundmobiliseerimisi ja küüditamisi. 1944. aastal süttis teadmata põhjusel palvela ja põles rusuhunnikuks. Taas koguneti taludes. Kogudus seisis valiku ees – kas põlenud palvela laiali lükata või taastada? Taastamise otsusele aitas kaasa Heino Tuulik, kes annetas palgid ja asus ehitust juhtima. Samas taastati ka laulukoorid ja laste- ning noortetöö. Palvela taastamise aastapäevast sai omaette sündmus, mida tänumeeles tähistati justkui koguduse teist sünnipäeva.

Taasiseseisvumise esimestel aastatel puhkes Kehras ja selle ümbruskonnas suur vaimulik ärkamine. Paberitehasetagune vana palvemaja jäi uutele suundadele kitsaks. Samal ajal tekkis võimalus endise sovhoosikontori ostmiseks ja alevi keskele kolimiseks, millele aitasid kaasa Alland Parman ja Ingmar Kurg. Suurem maja lõi uued võimalused – aastatel 1996–1999 ja 2002–2004 võõrustati siin rahvusvahelise misjoniorganisatsiooni Operation Mobilisationi suvekonverentse ja 1996–1999 tegutses Kehras koostöös KUSiga misjonikool.

Misjonimeelsus on kogudust saatnud alates algusaastatest. 1905. aastal läkitati Kehrast Peipsi äärde Johannes Roodemann, kelle töö tulemusena rajati Sadala ja Mustvee kogudus. 1930. aastatel läkitas kogudus välja Karl Märtmaa, kes oli Narvas mitu aastat pastoriks ja koorijuhiks. 1958. aastal sai kogudusest lähetuse Heldur Tooming, kes teenis 8 aastat karjasena Järva-Jaanis. Kehrast on misjonituule tiibadesse saanud Jana ja Kenno Leier (Soome) ning õed Tiina Lamberth ja Kristi Praakle (Rootsi). Meie inimeste misjonisihtkohtadeks on olnud veel Venemaa, Türgi ja Iisrael.

Tänased tegemised

Tänapäeval peetakse kogudusehoone suures saalis lisaks jumalateenistustele ka kauni muusika kontserte, vaimulikke seminare ja noortekogunemisi. Samas on see tänu permanentsele (püsiv – toim) helisüsteemile hea koht bändiproovideks. Koguduse majas on spetsiaalne beebituba väikelaste vanematele jumalateenistustest osasaamiseks, pühapäevakoolituba, noorteruumid, kohvik-köök, humanitaarabiladu ja raamatukogu. Kord nädalas avab uksed heategevuslik pood „Võta ja jäta".

2015. aasta algas rõõmsa elevusega jaanipäeva-aegsele juubelile mõeldes. Pastor Indrek Luide ärgitas kõiki koguduse eesmärgi ja sisu peale mõtlema ning seda ühte lausesse ehk motosse formuleerima. Ideid tuli seinast seina, aga midagi sellist, mis värskelt ja tabavalt meie koguduse hetkeseisu esindaks, ei ole veel esile tõstetud. Ühtäkki tabas meid mõte, et vana palvemaja kooriseinal seisev puidust voolitud „Jumal on armastus" tuleks värskelt üle värvida ja kasutusele võtta. Nüüdseks kaunistab see sõnum sissepääsugaleriid ja tervitab kõiki saabujaid.

Vahetult enne juubelit käis maja juures suur sigin-sagin, sest oodata oli palju külalisi. Soome kristlike ärimeeste kingitud uus kogudusesilt tuli seinale monteerida ja lipuvarras üle värvida. Saali eesruumi pandi üles koguduse ajalugu ja tänapäeva tutvustavad stendid ja sissepääsuuksed said uued kuued.

Juubelile eelneval laupäeval toimus ka ristimistalitus, mispuhuks pastor sai remondimehe tunked lumivalge ristimisrüü vastu välja vahetada. Vaatamata jahedale ilmale soovisid mõlemad ristitavad, Aili Kulp ja Rebeka Pikkel, saada ristitud Kehra alevist läbi voolavas Jägala jões. Nii muutus talitus avalikuks kogukonnasündmuseks, millest paljud möödakäijadki osa said.

125. aastapäeval tervitas kogudust Anija valla volikogu esimees Jaanus Kalev ning jutluse pidasid kahasse viis koguduse endist ja praegust pastorit – Ingmar Kurg, Alland Parman, Elari Tamm, Eenok Palm ja Indrek Luide. Muusikaga astus üles „Mr Luide family singers". Kogudusse õnnistati kolm uut liiget.

Suvesse on jätkunud muudki põnevat – noortelaager SOS (soov olla Sinuga) koostöös Mähe baptistikoguduse noortega ja juba 14. korda peetav kogudustevaheline võrkpallivõistlus. Sügisel ootab meid taas ees sõit Soome – külla kauaaegsele sõpruskogudusele Hämeenlinnas.

 

Mis on hetkel koguduse suurim väljakutse? 21  pikkel hannes

Vastab juhatuse esimees Hannes Pikkel:
Suurim väljakutse on toimida Kristuse ihuna ja jagada sõnumit sellest, et Jeesus päästab ja muudab jätkuvalt inimeste elusid. Tänasel materialismi ajastul peab Jeesus võistlema materialismiga ka koguduse sees. Peame säilitama elava usuelu.

Ka koguduse hoone majandamine on suur väljakutse – pea 20 aastat peale maja omandamist oleme jõudnud küll palju ära teha, aga pikk tee on veel ees. Minu nägemuses on meie maja multifunktsionaalse kasutusega. Siia mahuks toimiv kauplus, kohvik, majutusasutus ja palju muud.

Kui Jumal tahab, olen valmis ka uue kirikuhoone ehitust algatama. See saab juhtuma siis, kui Jeesuse Kristuse elumuutev vägi suuremal arvul Kehra inimesi puudutab ja kogudus oma kunagise 250-liikmeni või suuremaks kasvab.

 

Millised on Kehra koguduse vaimulikud väljakutsed?

Vastab pastor Indrek Luide:21 indrek luide
Minu pilk Kehra koguduse vaimulikule elule on mitmetasandiline. Jumal on kinkinud siin suurt äratust ja toonud maailmast välja innustunud inimesi.

Esimeseks väljakutseks on tuua omal ajal ristimisvees Jumalale ustavust tõotanud, kuid vahepeal kaugemale jäänud inimesed kogudusse tagasi, et nad saavutaksid taas hea osaduse Kristusega.

Soovin, et võiksime olla ressursikogudus, kus pühendutakse Jumala tundmisele ja kus ei keskenduta oma inimlikele nõrkustele, vaid Kristuse suurusele.

Igatsen, et kogudusemajast võiks saada rahvusvaheline õppekeskus ja erinevate vaimulike kvaliteetide (vaimuannid, palvetöö, ülistus jne) n-ö vaimulik varustuskeskus.

Soovin, et Kehra kogudus elaks vaimuliku eesmärgiga „Kodu kõigile!"

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke