09/2018 
Priidu Ellami kokkuvõte oma KUSi lõputööst
Kogudusest eemale jäänud inimeste lood jäävad enamasti koguduste endi keskel ja kristlikus meedias kuulmata. Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) tudengina otsustasin oma lõputöö kirjutada just sellistele lugudele toetudes. Uurimistöö pealkirjaks sai „Kogudusest eemale jäänud koguduseliikmed Eesti EKB Koguduste Liidus“.
Üks põhjus oli see, et mõned sõbrad ei käinud ka enam seal koguduses, ja kuidagi vaikselt see läks.
Töö eesmärgiks oli saada teada EKB Liidu koguduste elust eemalejäämise põhjuseid ja leida potentsiaalseid võimalusi, kuidas kogudused saaks neid tagasi võita. Intervjueerisin 20 inimest, kes olid oma kogudusest eemale jäänud, ja sain 48 erinevat eemalejäämise põhjendust. Järgnevalt olen eemalejäänutest loonud koondportree, nn keskmise eemalejäänu, kellele panin nimeks Kaid ning kes vastab küsimustele, mida esitasin ka oma intervjueeritavatele EKB Liidu 10 erinevast kogudusest. Intervjueeritavad leidsin enda, oma pere ja sõprade ning kaastudengite tutvusringkonnast.
Enam ei ole sellist tunnet, et olen asjas sees, vaid vaatan pigem nagu kõrvalt.
1. Kuidas Sinust sai kristlane?
Üks lähedane inimene kutsus mind koguduse üritusele. Mulle meeldis ja ma hakkasin käima. Ühel hetkel tegin päästepalve, hiljem mind ka ristiti ja sain koguduse liikmeks.
2. Kas kristlaseks saamine ja kogudusse minek olid ajaliselt samal ajal?
Jah, enam-vähem küll.
3. Kas Sa usud, et Jumal on olemas?
Usun ja ei usu ka, võib-olla umbes 80% usun ta olemasolusse. Ma ei saa kindlalt väita üht ega teist. Kui ka usun, siis mitte enam päris nii, nagu usuti minu koguduses. Mul on tekkinud Jumalast oma pilt, ma ei usu, et see on täpselt selline, nagu Piiblis kirjutatakse ja kirikus räägitakse.
4. Kes on Sinu arvates Jumal?
Ta on Looja, armastav Isa, kõiksus, mingi energia, kõikvõimas olend.
5. Kas Sul on olnud Jumalaga erilisi, üleloomulikke kogemusi? Kirjelda!
Ei ütleks. Või noh, oleneb, mida üleloomulikuks või eriliseks pidada. Mingit väga suurt imet ma kogenud ei ole, aga mingid tunded on ikka olnud. Näiteks, kui päästepalve tegin, siis kogesin soojust ja rõõmu. Aga ma pole päris kindel, kui üleloomulik see on. Palvevastuseid on ka olnud ja olen kogenud Jumala hoidmist.
6. Kas kirikus käimise ajal oli Sul aktiivne isiklik osadus ja usuelu?
Ma ütleks küll. Olid mingid perioodid, kui lugesin Piiblit ja palvetasin igal päeval, mõnikord isegi mitu korda päevas. Vahepeal jäi osadus harvemaks ka, aga pärast seda olid siis jälle aktiivsemad ajad. Aga see kirikus käimine hoidis isiklikku osadust kuidagi järje peal.
7. Mismoodi on Sinu suhe Jumalaga muutunud? 
Piiblilugemine ja palvetamine on muutunud vähem regulaarseks. Usk on nüüd ka rohkem minu sees, ei ole soovi seda teistega jagada. Samas on usk muutunud isiklikumaks ega sõltu nii palju teistest inimestest.
8. Mis teeb Sinu arvates kristlasest kristlase?
Usk Jumalasse ning isiklik osadus ja suhe Jumalaga. Piibli järgi elamine ja käskudest kinnipidamine, ka teatud suhtumine ellu ja inimestesse. Ka see, et inimene ise peab end kristlaseks.
9. Miks Sa valisid just selle koguduse, kus käima hakkasid?
Sinna mind kutsuti ja sinna ma jäin, ei uurinudki otseselt teiste koguduste kohta. Oli ka enam-vähem kodu lähedal.
10. Kas ja kuidas olid Sa kogudusetöösse kaasatud?
Jaa, ikka olin. Olin mingil perioodil isegi väga aktiivne ja lõin kaasa erinevates tööharudes: laste- ja noortetöös, laulsin kooris, näitasin laulusõnu seinale, käisin palvegrupis. Kindlasti oli midagi veel. Aa, laste- ja noortelaagris aitasin ka kaasa.
11. Millised olid Sinu suhted kogudusekaaslastega?
Sain kõigiga hästi läbi. Võiks öelda, et suhted on siiani head, kuigi suhtlemine on harvemaks jäänud. Mul olid ka mõned väga head sõbrad, aga nüüd ei ole enam ühiseid teemasid, millest rääkida. Tollal suhtlesimegi põhiliselt usuteemadel ja eriti muudest külgedest üksteist ei tundnudki.
12. Kas mõne kogudusekaaslase käitumine pani Sind usus kahtlema?
Ma ei tea, kas just usus kahtlema, kuid küsimusi tekitas küll. Mõned kristlased olid natukene silmakirjalikud, näiteks rääkisid üht, aga tegid teisiti. Vahel oli tagarääkimist. Mind häiris ka kristlaste hukkamõistev suhtumine mõnede inimeste, näiteks homoseksuaalide suhtes.
13. Kas Sul tekkis küsimusi, mis panid usus kahtlema? Kas otsisid neile vastuseid ja kust?
Ikka tekkis. Näiteks see, miks on maailmas nii palju kurja ja miks Jumal lubab süütutel inimestel kannatada. Vastuseid otsisin küll, aga rohkem omaette, teistega arutasin vähe. Ega väga ammendavaid vastuseid ei saanudki, ausalt öeldes.
14. Kas Sinu kogudusest eemalejäämiseks oli mingi tõukav põhjus? Milline?
Eks neid põhjuseid oli mitu. Ühte suurt ei oskagi välja tuua. Eemalejäämine toimus kuidagi järk-järgult. Mul olid endal tekkinud usulised kahtlused, kindlasti mingil määral mõjutas ka teiste kristlaste käitumine mingil hetkel. Üks põhjus oli ka see, et mõned sõbrad ei käinud ka enam seal koguduses, ja kuidagi vaikselt see läks. Ühel pühapäeval ei saanud minna, kas töö pärast või oli mingi muu põhjus, ja järgmisel pühapäeval oli juba natuke raskem minna, eriti kuna oli muid põhjuseid ka.
15. Milline on Sinu arvates ideaalne kogudus ja kui sarnane on Sinu kogudus sellele?
Ühtehoidev, aus ja siiras, avatud ja sõbraliku suhtumisega, koht, kus on eri vanuses inimesi ja kus kõiki inimesi märgatakse ja nende mõtteid aktsepteeritakse ning kus inimestel on omavahel lähedased suhted. Teenistused võiksid olla vaheldusrikkad ja köitvad. Ühiskondlikus plaanis võiks olla aktiivne, märgata abivajajaid.
16. Mis on kõige suuremad puudused Sinu kogudusel või kristlastel üldiselt?
Jutlused on mõnikord ebapraktilised, kohati on palju rangust ja rõhutatud vastandumist mittekristlastele, ennast peetakse heaks ja teisi halvaks. Ollakse kinni mingites asjades, ei ole avatud ja kriitilist mõtlemist. Mõnikord ollakse koguduses kriitilised väljapoole, aga enda suhtes mitte. Kohati on ka silmakirjalikkust ja näivat hoolimist. Mulle tundub, et kristlased on väga hõivatud, mõnikord isegi kogudusetööga üle koormatud, nii et inimeste jaoks neil päriselt ei olegi aega.
17. Juhul, kui Sa oma suhteid kogudusega uuendaksid, siis mis põhjusel?
Ei oskagi öelda. Võib-olla kui elus tuleb raske hetk või kui tekib äkki sisemine soov või vajadus.
18. Mida kogudus saaks teha, et Sind kogudusse tagasi võita?
Ega väga ei saagi, ma pean ise endas selgusele jõudma ja ise selle otsuse tegema. Noh, võib-olla kui oleks mõni huvitav üritus või kui oleks koguduses häid sõpru, siis suurema tõenäosusega käiksin seal. Abiks võiks olla see, kui kogudus korraldaks ürituse väljaspool kirikut, oleks lihtsam minna.
19. Kas Sa oled sattunud hiljaaegu mõnda kirikusse? Kui jah, siis mis asjaoludel ja kuidas end seal tundsid?
Olen küll. Turistina ja hiljuti ka ühele üritusele. Halb tunne otseselt ei olnud, aga mingil määral teistsugune. Enam ei ole sellist tunnet, et olen asjas sees, vaid vaatan pigem nagu kõrvalt.
Täispikka versiooni „intervjuust“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.tartu.ee), valides „vilistlased“.
