10/2018
Allan Saukas, Mustamäe vabakoguduse pastor
Sellel kalendriaastal on EKB Liidu palve- ja osadusvõrgustiku üheks tandemiks Mooste Baptistikogudus ja Tallinna Mustamäe Kristlik Vabakogudus.
Mooste asub maalilises Kagu-Eestis Põlva maakonnas Põlva vallas, kus elab 14 000 elanikku. Kogudus käib koos keset ilusaid viljapõlde 1929. aastal ehitatud palvelas. Mustamäe vabakogudus tegutseb Tallinnas Kristiine linnaosas Marja asumis. Meie teenistused toimuvad „ülemises toas“, mida rendime Talleks Eestilt. Linnaosas, mis on justkui meie sihtgrupp, elab 68 000 elanikku. Seega on mõlema koguduse põllud suured.
1. jaanuaril saabus pastor Ermo Jürma tervitav e-kiri Mustamäele. Kiiresti järgnesid mõned telefonivestlused. Esimene, mõlema koguduse juhtide kohtumine leidis aset liidu aastakonverentsil. Seal ütles Gunnar Kotiesen oma jutluses delegaatidele, et on aeg võtta kohvitass ja minna ning teha juttu inimesega, kellega sa tahad rohkem tuttavaks saada.
Maikuus käisime Mustamäe esindusega Moostes. Külastasime oma uusi sõpru nende aastapäeval, mis langes ka nelipühale. Me jõudsime Lõuna-Eestisse juba laupäeval, käisime imekaunis Taevaskojas ja Mooste restaureeritud mõisakompleksis.
Palvelas saime väga sooja vastuvõtu osalisteks. Järgmisel päeval oli suurepärane jumalateenistus, kus võisime ühiselt üksteist ja Jumalat teenida. Tänulikult kuulati meie ansamblilaulu, tunnistusi ja jutlust. Meil oli võimalik jätta nende klaverile ka ühe uue laulu noot. Loomulikult järgnes vabas õhus rikkalik pidusöömaaeg koos arvukate lauavestlustega. Pealinnast võtsime kingituseks kaasa elupuu, mis pärastlõunal palvela ette istutati. Kuuldavasti elas see kuuma suve üle ja kasvab jõudsalt edasi.
Augustis toimus vastukülastus. Ermo jagas sõna, vend Allar tunnistas ja Mooste koor Siiri juhatusel laulis ilusaid laule. Kuna meil ei ole kirikuaeda, kingiti meile ilus küünlajalg koos küünlaga. Peale lauaosadust toimus ühine soovilaulude laulmine – usurahvas valis nii Võidu-, ülistus- kui ka vaimulikke rahvalaule. Tundus, et hoogu saadi aina juurde. Ja siis tuli lahkumishetk, kus palusime üksteisele õnnistust ja saatsime Mooste rahva teele. Nendel oli veel kauaaegne kava külastada loomaaeda, kuhu 250 kilomeetri kauguselt ju sageli ei satu.
Järgmine tore kohtumine Ermoga oli Nuutsakul pastoriperede laagris. Seal selgus kindel otsus, et meie koguduste koostööst tuleb kirjutada Teekäijasse artikkel.
Nii hea, et meil on olnud selline vahva aasta täis erinevaid kohtumisi ja üksteise püsivat palves kandmist. Tegelikult ei ole see aasta ju veel läbi.
On oluline teada, kes on need õed-vennad, kellega me käime ühist teed. Kristuse ihu liikmed ei ela igaüks oma mätta otsas, mida nad peavad parimaks ja õigemaks (eestlasele väga omane mõtteviis), vaid Issand on kutsunud meid koos toimivaks ihuks. Nii kasvame ja areneme armastuses ning Püha Vaimu rahusideme läbi.
Ja viimaks: „Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat“ (Hb 10:25).