Otsing

Aprill 2020 12 toivo koneleb
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor

Mida teha siis, kui kogudusel ei ole võimalik silmast silma füüsiliselt kokku tulla, et pühaõhtusöömaaega jagada? See on ju Issanda Jeesuse seadmine! Kogudus on taas nähtavalt kogudus, kogunedes leiba ja karikat jagama. Sellega „kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb“ (1Kr 11:26), kinnitas apostel. Kas ja kuidas seda teha virtuaalselt?

Pühaõhtusöömaaja ärajätmine ei saa olla jätkusuutlik kristlik praktika.

Praeguses eriolukorras, kus COVID-19 viiruse pandeemia on toonud ranged tervisekaitsereeglid ja kogunemiskeelud, on mõni kogudus teinud üleskutse paastuda ka pühaõhtusöömaajast. See võib olla sisukas soovitus, eriti kannatusajal, mida mitmed kirikud traditsiooniliselt tähistavadki paastumisega. Kuid siis järgneb ju ülestõusmise rõõm ja sõnum uuendatud osadusest Kristusega. Pühaõhtusöömaaja ärajätmine ei saa olla jätkusuutlik kristlik praktika.
Keerukaks võib osutuda ka individuaalse hingehoidliku pühaõhtusöömaaja sisseseadmine, mil koguduse liikmed ükshaaval käivad leiba ja karikat vastu võtmas ja vaimulikuga koos palvetamas. Muidugi, kui seda teha, tuleb järgida hügieenireegleid. Eriti suuremates kogudustes ei ole aga selline individuaalne talitus väga kergesti teostatav. Eriti veel siis, kui kaasinimeste hoidmise ja tervise huvides soovitatakse võimalikult vähe kodust väljas liikuda.
Vabakogudustes – ja protestantismis laiemalt – omaks võetud kõigi kristlaste preesterluse põhimõte, mille järgi on ristimises antud igaühele õigus vaimulikult teenida, annab veel ühe võimaluse. Nimelt, et koduses olukorras, kristlikus peres, ja koguduse juhtide volitusega, võib üks pereliige katta osaduse laua, öelda seadmissõnad ning üheskoos mälestatakse Kristuse surma ja ülestõusmist. Koguduse juhid annavad täpsemad suunised, kuidas seda teha. Olgu öeldud, et eriolukorras, mis kehtib praegu, kui ma seda teksti kirjutan, ei saa kodust pühaõhtusöömaaega laiendada ususõpradele või kodugrupile. See on mõeldav vaid ühe leibkonna koos elavatele liikmetele.

Näib, et kõige realistlikum on luua videosild koguduse liikmete kodudesse, kui see on võimalik. Paljud kogudused on viinud jumalateenistused internetti nagunii. Nähtav osadus on sel puhul olemas, kuigi kaamera ja ekraani abil. Pühaõhtusöömaaja läbiviija, tavaliselt pastor, ütleb kaamera ees seadmissõnad, lisab vaimuliku mõtte ja annab vajalikud juhised. Usurahvas osaleb ja palvetab ning tänab kodudes.
Hea, kui koguduse liikmed on juba varem sellises vormis toimuvaks vaimulikuks talituseks ette valmistatud. Nad on kodus katnud lihtsa ja väärika pühaõhtusöömaaja laua. Pannud taldrikule valmis tüki leiba. Valanud väikesesse karikasse või klaasi veini. Palvetanud. Otsinud välja 1. Korintose kirja 11. peatüki salmid 23–26, kus on talituse seadmissõnad. Kogudus on valmis. Osadus on olemas ka virtuaalselt. Omavahel. Kristusega. Kui Kristus on tõeliselt kohal oma Sõnas, on ta tõeliselt kohal ka virtuaalsel pühaõhtusöömaajal.
Kui videosilda pole võimalik luua, võib kokku leppida kindla päeva ja kellaaja, kus kodudes omavahel pühaõhtusöömaaega jagatakse. See on mingis mõttes edasiarendus leibkonna keskel läbiviidavast talitusest. Eriolukorras ei näe ma probleemi selleski, kui üksik inimene kodus samal ajal koos teistega söömaaja elemente vastu võtab. Ta on vaimses osaduses teistega. Kui palvetada ja teada, et sellel ajal teisedki usuvennad ja -õed Kristuse lunastustööd meenutavad, tänavad ja avavad end Jumala ligiolule ja tööle, on nähtamatu osadus kindlasti olemas.
Roomakatoliku kirikus, mis on tugevasti preestri ja sakramentide keskne usuvorm, on kõneldud vaimsest armulaual ehk euharistial osalemisest. Preester pühitseb elemendid, viib läbi sakramenditalituse, aga usurahvas osaleb palves ja vaimses ühtsuses, elemente füüsiliselt vastu võtmata. Vabakogudustele on see ehk võõras mõttekäik, kuid siingi on oma mõte sees, kui arvestada katoliiklikku traditsiooni.

Aga seniks – helistame, kasutame internetti, hoiame virtuaalset osadust. Täidame Kristuse käsku usus, armastuses… ja loominguliselt.

Kristlik kirik on just tänu praktikate paindlikkusele edasi kandunud ja arenenud erinevates kultuurides, ajastutel ja olukordades. Kas tõsiasi, et ülemaailmne Kristuse ihu on alati olnud ja on virtuaalne, võiks meid julgustada praeguses olukorras märkama, et Jumala tõelisus võib virtuaalses ruumis ja elektrooniliste vahendite abil olla samuti kogetav ja ehtne? – Eriolukorras ei pea pühaõhtusöömaaeg ära jääma. Muidugi, ei maksa unustada, et Jeesus sai tõeliseks inimeseks ja materiaalsed vahendid kannavad tähendust. Isegi Kristuse ülestõusmise ihu ei olnud virtuaalne, vaid teda sai puudutada ja ta sõi koos jüngritega. Inkarnatsioon on oluline meeldetuletus, alustõde, mis ei lase meil muuta usupraktikaid pelgalt vaimseteks.
Niisiis, siinkirjutaja ei arva, et virtuaalsed keskkonnad oleks midagi, mille juurde tuleks olukorra normaliseerudes jääda. Erand on erand. Jumal suudab tegutseda ka erandlikes oludes. Siiski… näha vendi ja õdesid Issanda ees, istuda ümber käegakatsutava laua, kasvada usus ja Kristuse järgimises nii, et me tegelikult kuulame üksteist, ulatame käe ja õpime vahetutes situatsioonides armastust ja Kristuse meelt – sellise osaduse tähtsus ei kao kuhugi. Vahest õpetab erandlik olukord meid nähtavat füüsilist kokkusaamist ja koos jagatud pühaõhtusöömaaega rohkem hindama.
Aga seniks – helistame, kasutame internetti, hoiame virtuaalset osadust. Täidame Kristuse käsku usus, armastuses… ja loominguliselt.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke