August 2021 
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees
Koroonaepideemia ei muutnud mitte ainult meie era-, vaid ka koguduste elu. Uus olukord on nõudnud koguduseliikmete ja kaasinimesteni jõudmiseks uute teede leidmist. Rekordilise kiirusega paisati Eesti haridussüsteem ja enamus kogudusi digitaalmaailma. Kuid seda mitte ainult Eestis, vaid ka üle Euroopa ja maailma.
Minu laual on Saksa Evangeeliumi Kristlaste ajakiri „Christsein Heute“ (1/2021) ja Kristliku Meedia Ühingu väljaanne „Gemeinde. Praktisch“ (7/2021). Mõlemad numbrid on pühendatud koguduseelu digitaliseerumisele. Jagan neist loetud mõtteid.
Koroona mõjutab meid veel ehk kaks-kolm aastat, kuid digitaliseerumine jääb.
Matthias Ehmann analüüsib ajakirjas ühiskondlikke ja tehnilisi arenguid ning neist tulenevaid väljakutseid kogudustele. Ta leiab, et digitaliseerumine muudab loomulikult meie koguduslikke struktuure, jumalateenistusi ja võimalusi täita Jeesuse misjonikäsku. Koroona epideemia tõstatas kahte liiki küsimusi. Eksistentsiaalsed küsimused – kuidas saada hakkama kannatuste, leina, üksinduse ja hirmuga? Ja põhimõttelisi küsimusi – kas kohalik kogudus on hädavajalik? Kas kogudus sulgub, kui ta ei pea enam avalikke jumalateenistusi? Mis on koguduse olemus ja kutsumus?
Autor leiab, et oleme keset tormi, millel on kolm mõõdet: kiired ühiskondlikud muutused, digitaliseerumine ja koroona näol ekstreemne välispidine sündmus, mis esimesi momente tihendab, kiirendab ja loob koguduse tegevusse uusi vorme. Ühiskondlikud muutused ja digitaliseerumine on pikaajalised suundumused. Koroonapandeemia on nende arengute katalüsaatoriks. Koroona mõjutab meid veel ehk kaks-kolm aastat, kuid digitaliseerumine jääb. See on osa suurest infotöötluse revolutsioonist, mis on võrreldav trükikunsti kasutusele võtuga.
Ehmann leiab, et kogudustel on kolm võimalust.
Ülekanne. See tähendab meie jumalateenistuste lihtsat ülekandmist digikanalites. Me filmime seal toimuva ja paneme koguduse kodulehele või YouTube’i üles ning jagame linke. Me ei paku jutlusi enam koguduse infolehel või CD-plaatidel, vaid need on veebist allalaetavad.
Ülekanne on nagu lisa olemasolevale, ilma et midagi oluliselt muutuks. See võimalus on lihtne ja nõuab vähe ressursse.
Tõlkimine. Tõlkimine tähendab reaalse maailma sündmuse tõlkimist digitaalsesse formaati. Me ei filmi lihtsalt jumalateenistusi, vaid arvestame nende läbiviimisel digimaailma vajadusi. See algab juba avatervitusest, kus pöördume ka ekraanide ees istujate poole. Võib-olla tuleb „tõlkimisel“ teatud elementidest, näiteks mõnest muusikapalast, loobuda autoriõiguste tõttu.
Tuntud formaat muutub nüüd hübriidseks (analoogse ja digitaalse seguks) või ainult sotsiaalvõrgustikule kohaseks. Miinus seisneb selles, et mõlemat reaalsust – analoogset ja digitaalset on kohati väga raske ühendada. Mitmed kaamerad/kaablid kogudusesaalis segavad ja ka püha õhtusöömaaeg ei ole digitaalselt täiesti ülekantav.
Transformeerimine. Selle all mõeldakse koguduse elu ulatuslikku muutmist. Siin otsitakse täiesti uusi jumalateenistuse kontseptsioone. Mõned näited on juba olemas. On Alfa-online-kursusi ja reeglipäraselt Zoom’is kohtuvaid rakugruppe. Tekib üha uusi koguduslikke töövorme väga erinevatel sotsiaalmeedia platvormidel. Heaks näiteks sellel suunal on Timo Lige Toronto Eesti Baptistikoguduse digiteenistused, mille vaatajas- ja osalejaskond ulatub üle mandrite. Samas on aga tagatud ka võimalikult paljude aktiivselt osalejate hulk.
Kõigi kolme puhul vajab kogudus eksperte. Meil ei pea olema tingimata eriharidusega spetsialistid, vahel on nad meie noortegrupis juba olemas. Kogen sageli koolis seda, et õpilased on parimad õpetajad just tehnilistes küsimustes.
Kristliku Meediaühingu väljaande autorid annavad rohkem praktilisi nõuandeid. Nad ütlevad, et jumalateenistuste ülekandeid on tehtud enne pandeemiat, pandeemia ajal ja tehakse ka pärast pandeemiat. Kuid ekraani ees istudes ilmnevad inimesel teised jälgimisharjumused. Kui miski pole enam huvitav, lülitatakse armutult mõnele järgmisele kanalile. Niisiis sõnumid, mida edastame, peavad olema visuaalselt ja sisuliselt köitvad ja meie elu puudutavad. 
Meil ei pea olema tingimata eriharidusega spetsialistid, vahel on nad meie noortegrupis juba olemas.
Me peame arvestama, et jumalateenistus on avalik. Vabakogudustena oleme harjunud pidama oma teenistusi n-ö „tagatubades“. Tänu sellele oleme rõhu asetanud vahetutele isiklikele tunnetele ja vabadele mõtisklustele. Kuid uus olukord toob meid korraga avalikkusesse. Siin tulevad esile mitmed meie nõrkused ja tugevused. Ekraanil märgatakse ämblikuvõrke ja toolile unustatud tolmulappe, pastori viltust lipsu ja tukkuvat nupukeerajat. Tegelikult peaksime olema tähelepanelikud ja nõudlikud nii kogudusekojas toimuva kui digitaalsete jumalateenistuste suhtes.
Kui kogudus soovib jumalateenistusi üle kanda, tuleb otsustada, millisel platvormil seda teha. YouTube on mõeldud eelkõige tarbijatele, seal on kõige lihtsam saavutada suuremat vaatajaskonda. Seda on kerge ühendada ka koguduse kodulehega. Kui me tahame aga saavutada interaktiivsust, tuleks valida mõni videokonverentsi keskkond. Üheks enim kasutatud keskkonnaks on Zoom. Zoom on oma esialgseid turvaprobleeme parandanud. Selle salvestusi võib ka YouTube’is avaldada, kuid see eeldab osavõtjate nõusolekut.
Oluline on, et sellises konverentsiruumis võivad osalejad aktiivselt kaasa lüüa.
Mida vajame inimesi kaasava veebiteenistuse jaoks?
• Litsentsi. Zoom’i litsentsi maksumus sõltub sellest, kui palju isikuid konverentsiruumi lülitub. 40 minutit on tasuta. Aastane hind kuni sajale osalejale 149.90 dollarit; kuni 300 osalejale 199.90 dollarit, kuni 500 osalejale 250 dollarit. Hinnad võivad muidugi ajas muutuda.
• Arvuteid. Osaleja arvuti või nutitelefon võib vastata tänasele keskmisele poes pakutavale, kuid koguduse riistvara võimekus peaks olema reserviga.
• Kaamerat. Kasutada võib nii arvutikaamerat kui ka arvutiga ühendatud mobiiltelefoni kaamerat.
• Mikrofoni. Tavalise jälgija jaoks piisab arvuti või mobiiltelefoni kaamerast.
• Sellisest teenistusest osalejale on vaja ligipääsu linki. Linki on võimalik jagada e-maili, Messenger’i või ka koguduse kodulehe kaudu.
Praktilisi nõuandeid. Koosoleku alguses peaksid kõigi mikrofonid olema välja lülitatud. Avatud on vaid juhi mikrofon. See parandab märgatavalt üksikute osavõtjate sõnumi hääle kvaliteeti. Seepärast tuleks heli tingimata enne testida. Ekraanipildi jagamiseks on mitmeid võimalusi. Kõigile saab jagada ka eelnevalt ettevalmistatud ühist taustamaterjali. Jumalateenistusest osavõtjaid võib jagada vestluseks või palvetamiseks ka väikestesse gruppidesse.
Konverentsikeskkond ei muuda osalejat passiivseks tarbijaks. Siin on võimalik aktiivselt kaasa rääkida, küsimusi esitada ja oma tundeid väljendada. Häid kogemusi on mitmed meie kogudused saanud just Alfa-kursuste Zoom’is läbiviimisega. Murekohaks on siiski järeltöö ja hingehoid. Lohutav on Jeesuse sõnum: „Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel“ (Mt 18:20).
On tõsi, et kogudus ei ela ainult tähelepanust, vaid töö vajab annetusi. Kauplustes oleme juba harjunud maksma digitaalselt. Koroonakriisi mõjul on digitaalsete annetuste osatähtsus ka koguduste jaoks kasvanud. Kogudus peab mõtlema selleks vajalike vahendite omandamisele, et külastajad saaksid teha oma annetusi lihtsalt oma ekraani ees. Esimene samm selles suunas on koguduse pangaarve kodulehel. Suuremates kogudustes on mõttekas võtta kasutusele kas makseterminal või vastav äpp. Globaalsed maksetrendid liiguvad ühe-kliki maksetelt null-kliki maksetele. Online-maksed peaksid olema kiired, sujuvad, äpipõhised ja nähtamatud. Näitena võib tuua välja Uberi ja Bolti poolt kasutatavad teenused.
Kõigi digitaalse maailma mugavuste juures ei tohiks me siiski unustada Heebrea kirja autori manitsust: „Ärgem jätkem unarusse oma koguduse kooskäimist, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid julgustagem selleks üksteist – ja seda enam, mida rohkem te näete seda päeva lähenevat“ (Hb 10:25).
Koguduse väljakutseks on ühendada reaalne ja digitaalne maailm, nii et see looks elava osaduse Jumala ja kaasinimestega ning ehitaks Jumala riiki üles meile antud ajas. Tehnikamaailma sukeldudes ei tohiks unustada, et vanemates kogudustes võib olla kuni kolmandik inimesi, kellel puuduvad vahendid ja oskused, et digimaailmas toimuvatel jumalateenistustel, kursustel ja kodugruppides osaleda. Nii on endiselt omal kohal koguduse infoleht, Liidu ajakiri Teekäija, telefonikõne jt. Oluline on erinevate kanalite ja platvormide ristkasutus. Koduleht annab YouTube’i lingi, koguduse infoleht informeerib digitaalsetest keskkondadest, kus kohtutakse ja vastupidi. Ajakiri Teekäija tutvustab digimaailma uudiseid.
Kõik need arengud ütlevad üht: pastorikeskne mudel on muutumas. Koguduse elu ja töö muutub üha meeskondlikumaks. Pastorid ei pruugi siiski karta. Kõigi eelpool kirjeldatud muutuste juures jäävad hindamatuks väärtuseks kodukülastused ja palgest palgesse kohtumised. Teoloogiline ja tehniline kompetentsus ei asenda hea karjase südant, kes on valmis jätma üheksakümmend üheksa, et leida üles üks kadunu.
Lõpetan apostel Pauluse sõnadega: „Ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas“ (Rm 8:39). See julgustus kehtib ka muutuste suhtes kaasaegses maailmas. On hea teada, et Issand on oma rahvaga!
