10/2008 Leho Paldre, Tartu Kolgata koguduse pastor
„Tunnen end nagu perekonnas: sõbralik, armastav kogudus, kus aktsepteeritakse noorte arvamust, meid tahetakse toetada," kirjeldab Elva baptistikoguduse atmosfääri noortetiimi liige, 18aastane Mathias Mõttus. Tähelepanuväärne on, et sellist tänulikku rõõmsameelsust kiirgab noormehest, kes muuhulgas mängib noorteansamblis löökriistu, mis teinekord paneb eri maitsete ja põlvkondade taluvuspiiri proovile.
Toetavat õhkkonda peab Elva kogudusele iseloomulikuks ka pastor Peeter Tamm: „Tundub, et valitseb teatav ühtsus eri põlvkondade vahel. Vanemad toetavad, tunnevad muret, palvetavad. Nooremad oskavad pöörata tähelepanu vanematele." Kui kord noorteõhtul tuli noortel spontaanselt esitada lühisketše sellest, mis iseloomustab Elva kogudust, siis esitas üks noorterühm pildi sellest, kuidas käidi vanemal koguduseliikmel abiks mööblit tõstmas. Ju siis oli selles abistamises midagi positiivselt iseloomulikku, et see tuli ühe esimese asjana noortele meelde.
Ajalooliselt on Elva kogudus liitkogudus, nii nagu ka EKB Liidu kogudused paljudes teistes linnades, kus Nõukogude võim sundis erinevaid vabakogudusi liituma. Peale Teist maailmasõda ühinesid Elvas vaba evangeeliumi kogudus ja baptistikogudus. Peeter Tamm näeb juurte mitmekesisusel mõju ka tänapäevale: „Oleme baptistikogudus, aga alati on koguduse sees olnud karismaatilise vaimulaadiga inimesi. Omal ajal on nad otsinud sellele rahuldust Tartu kogudustest, aga ma ei tea, et seda praegu eriti oleks." Mine võta kinni, kui palju on selle muutuse taga teadlikku tegutsemist ja kui palju ajaloo rikastavat mõju tänapäevale.
Püüame üksteist rohkem vaimulikult julgustada
Pastor Peeter Tamm on üle-eestiliselt lähedalt seotud kogudusliku äratus- ja uuendusliikumisega New Wine („Uus vein"), mis taotleb suuremat jumalariigi kohalolu ja Püha Vaimu andidega arvestamist siin ja praegu. Praktikas tähendab see suuremat avatust Jumala prohvetlikule sõnale, üksteise teenimist palves, Jumala üleloomuliku sekkumise realistlikku ootust. Liikumine on Eestisse levinud Inglismaa ja Rootsi kaudu. Liikumise üks õpetajaid Kjell Axel Johanson Rootsist on rõhutanud, et jutlustada ja käituda tuleb ka Jumala Vaimu juhtimise all „normaalselt", st mitte olla teistsugune, kui sa normaalselt oled. Kainus ja rahulikkus, ent samas Jumala üleloomuliku sekkumise realistlik ootus iseloomustab ka selle liikumise esindajaid.
Peeter Tamm on varem Teekäijale kinnitanud, et uuendamist vajab kogudustes „meie enesemõistmine Jumala tööriistadena. See, et meie teenimine ei ole ainult sõnas, vaid ka tegudes, mis seda kinnitavad" (Teekäija 2/2006).
Tunnen huvi, kuidas näeb uuendusliikumine välja praktikas, Elva koguduse näitel. „Pastorina julgustan inimesi teenima üksteist palves ja uskuma, et Jumal vajab ja kasutab iga usklikku teenimisel," arutleb Peeter Tamm. Ta ei pea selle uuendusliikumise mõtteid ja praktikaid mingiks imevahendiks, vaid abistajaks, mis koguduse elus hooti mõju avaldavad. „Praktikas palvetame, vajadusel võiame õliga. Küsime aeg-ajalt, kas keegi on saanud tunnetuse, selguse, tarkusesõna. Aga seda kõike me alles õpime."
Tulevikkuvaatav töö toob uusi probleeme
Soovi koos Jumalaga edasi liikuda näitab see, et Elva kogudus on heaks kiitnud visioonilause: „Austada Jumalat (a) jagades kaasinimestele evangeeliumi Jeesusest Kristusest Püha Vaimu väes neile mõistetaval viisil nii lähiümbruses kui kaugemal; ja (b) julgustades iga koguduseliiget kasvama osaduses Jumala ja üksteisega ning teenima teisi vastavalt oma annile." Peeter Tamm möönab, et üks asi on visioon, teine aga reaalsus. Samas tõdeb ta, et „visioon, kui ta on olemas, juhib ka reaalsust." Eesmärgiks on enam ja enam teenida oma kogukonnas Jeesuse Kristuse viisil ja teha seda koos üha enamate koguduseliikmetega; teenida aktiivselt nende andidega, mida Jeesus on andnud.
Viimasel ajal on Elva kogudusse toonud rõõmu taassündinud toimiv noortetöö. Regulaarselt käib kokku paarkümmend põhiliselt keskkoolivanust noort. Noortetööd juhib neljaliikmeline meeskond: Mathias Mõttus, Marii Kuusma, Merilyn Mõttus, Lauri Mikvelt. Viimane juhib ka noorte ülistusansamblit pärast seda kui Eestist kolis ära Harrisonide misjonäripere, kelle vanem poeg Joshua vedas Elvas noortetööd ja oli ka ansamblijuht.
Nii noorte- kui lastetööl on suhteliselt suur roll Elva koguduses. Samuti iseloomustab kogudust peretöö, muusika- ja eakate töö. Segakoori juhib Peeter Liik. „Puudub konkreetne töö minuealiste osas," möönab pastor Tamm, „pole olnud näiteks täiskasvanute Alfa-kursust. Noorte Alfat oleme paaril korral teinud. Koguduse vanad on tublid, ka evangeelselt – ikka kutsutakse oma eakaaslasi koguduse sündmustele. Keskealiste suunas ei ole aga mõõdetavat misjoniväljundit."
Pastor Tamm tõdeb, et vaimulike andide aktiivne rakendamine koguduses on tekitanud ka paar healoomulist probleemi. Esimene probleem on see, et pühapäevakooli töö jaoks on ruume vähe. Lahendusi on praegu otsitud sel teel, et pühapäevakool tegutseb eri aegadel, kuna ruumide vähesus ei võimalda samale ajale mahutada.
Kogudus abistab Elva ümbruse suurperesid
Teine positiivne probleem on kerkinud seoses laienenud tööga Elva ümbruskonna abivajavate suurperede hulgas. Nende kaudu on kogudusel tekkinud kontakt hoopis teistsuguste lastega, keda pole lihtne liita tavapärase pühapäevakooliga.
Töö abivajavate suurperedega on alguse saanud koguduse õe Eda Koppeli südamekutsumusest. Seitse aastat tagasi sattus Eda Koppel oma väikese lapsega paariks päevaks haiglasse. Talle räägiti, et enne teda oli palatis naine olnud kahe lapsega, aga naine põgenes haiglast koos lastega. „Hakkasin jälgi ajama," meenutab Koppel. „Arvati, et see on mõttetu tegevus: pere elavat maal, kus maja on sisse kukkumas. Otsisin koha üles, see oli kurb vaatepilt."
Sellest algas praktiline armastus abivajavate suurperede vastu. „Viisime lastele voodeid, riideid, toitu, aitasime koristada, korraldada. Tuli välja, et tema tuttav elab metsas üksildases majas: viis last, mees ära läinud." Tuttavate kaudu kontaktide ring abivajavate peredega järjest laienes. Vaja oli mööblit, kodutehnikat, riideid. „Aitame lahendada konflikte, oleme lapsi hoidnud, kui ema on sünnitama läinud. Kui vanemad on nädal otsa joonud, siis oleme võtnud lapsed enda poole, eriti koolivaheajal, kui nad ka koolist süüa ei saa."
Üsna algusest peale hakkas Eda koos abikaasa ja sõpradega neid Elvasse kirikusse tooma. Mõnel korral aastas on Elvas korraldatud suurperedele erisündmusi. Tänavu juunis oli lastelaager 43 lapsega. Ka koguduse laagris oli päris palju nende perede lapsi, mitmed said päästetud. Mõned lapsed käivad ise pühapäevakoolis, neil ei pea järel käima.
Elva kogudusel on tihe kontakt sõpruskogudusega Rootsis. Kui rootslased kuulsid, et tegeletakse selliste peredega, tahtsid nad neid kodusid külastada. „Nad olid šokeeritud," räägib Koppel, „saatsid raha, mis aitaks tööd paremini teha, eriti suurürituste jaoks."
Põhiline töö suurperedega on ikka vabatahtlik. Pered elavad Elvast 10-15 km raadiuses. Neid tuleb teinekord sõidutada. Koguduses on toredaid inimesi, kes on appi tulnud.
Kogudusele on tegelemine abivajavate peredega positiivset mõju avaldanud: „Meil on eeskuju Jeesuse poolt jäetud," on Eda Koppel veendunud. „Kui teeme Jumala tahtmist, siis on head asjad tulemas. Kõik ei ole kohe nähtav."
