10/2010 Tarmo Lige, Oleviste kogudus
Enamus meie Liidu kogudusi on vanemad kui Oleviste. Nõukogude perioodil ju eriti uusi kogudusi ei tekkinud. Kas 60 aastat on pikk või lühike aeg? Kelle või millega võrrelda? Kiriku ajaloos ei ole 60 aastal palju kaasa rääkida. Küll aga inimese eluloos. Samuti koguduse elus. Oleviste Koguduse sünnilugu on paljudele teada. Kuid on kindlasti ka neid, kes võib-olla loevad sellest esimest korda.
.Oleviste koguduse saamislugu
1950. aastal otsustas nõukogude võim ühendada osa Tallinna vabakogudusi: 7 kogudust Tallinnast ja 1 väljastpoolt linna. Need 8 kogudust esindasid nelja konfessiooni: baptiste, priilasi, evangeeliumi-kristlasi ja nelipühilasi.
16. juunil kutsus vanempresbüter Johannes Lipstok kõigi nende koguduste karjased nõupidamisele ja moodustas nendest ühinemiskomisjoni.
Oleviste vajas põhjalikku remonti. Katus, aknad, ahjud, elektrisüsteem – kõik vajas parandamist või uuendamist. Nii suure hoone puhul oli vaja majahoidjat ja koristajaid. Koguduse töö normaalseks toimimiseks oli vaja palgalisi töötajaid – pastoreid, organiste, koorijuhte, kantseleitöötajaid. Komisjon leidis, et on vaja 12 töötajat. Võrdluseks: sõltuvalt hooajast ja vajadustest kõigub palgaliste töötajate arv praegu 40 piiril.
Uues koguduses, kuhu kuulus 1923 liiget, oli vaja korraldada palju vaimulikke küsimusi – olid ju igas koguduses oma traditsioonid. Igaühel oli välja kujunenud oma nädalakava: pühapäevased jumalateenistused, piiblitund, palvetund, kooriarjutused, töötegijate koosolekud jne. Terve nädal oli oma koguduse ürituste ja tegemiste jaoks. Nüüd tuli kaheksal kogudusel hakkama saada sama päevade arvuga.
Ühinenud koguduse hingehoiutöö otsustati korraldada pihtkondadena, s.t iga liituv kogudus on omaette pihtkond ja igaühele määrati kindel õhtu. Ühine jumalateenistus toimus neljapäeviti. Kooride harjutused toimusid pärast pihtkondade palvetunde.
Avamine toimus 17. septembril. Hommikusest jumalateenistusest võttis osa ligi 3000 inimest. Koosolekut juhatas liidu vanempresbüter Johannes Lipstok, laulis 160 lauljaga ühendkoor, mida juhatasid Vardo Holm ja Ruudi Nõlvak, orelil mängis Hugo Lepnurm. Peakõne pidas üleliiduline juht Aleksander Karev teemal „Me tahame Jeesust näha", teda tõlkis Aleksander Sildos. Kõik ühinenud kogudused andsid edasi oma tervitused.
Oleviste 60. sünnipäev 19. septembril 2010
Meil on kujunenud välja omamoodi „aastapäeva liturgia", mis kestab üle kolme tunni. Seekordse juubeli tegi eriliseks mitte ainult ilus number, vaid need inimesed, kes tulid, et näha Jeesust. Nii oli ka 60 aastat tagasi. Ameerika ühe uurimuse kohaselt otsustavad inimesed, kas jääda kogudusse või minna mujale, vähemalt kahe kriteeriumi alusel: kui puhtad on WC-d ja kui kerge on leida parkimiskohta. Kui esimesega on meil ehk enam-vähem, siis tasuta parkimist tuleb otsida kilomeetri kauguselt. Lisaks sellele teenime me Jumalat „muuseumis". Muinsuskaitse „kaitsva tiiva" all olevas hoones on palju piiranguid, mis ei toeta kaasaegse koguduse vajadusi.
Mis toob igal pühapäeval 500–600 inimest meie koguduse osadusse? See on Püha Vaimu töö, mida inimesel ei ole mõtet püüda seletada. Sest see on üleloomulik.
Koguduse asutamisest alates on meie teenimistöös olnud olulisel kohal muusika. Jumal kõnetab inimesi erinevalt. Seekord võisime kogeda seda nii kammermuusika, „vana noortekoori" ehk vilistlaste kammerkoori, ühendkoori ja kaasaegse ülistusmuusika kaudu. Muusikajuht Kersti Kuusk koos teiste dirigentidega oli teinud suure töö ja see ei jäänud märkamatuks.
Koguduse saamisloost rääkides palusin tõusta nendel inimestel, kes osalesid esimesel jumalateenistusel. Hinnanguliselt võis neid olla 20–25 inimest. Võime küsida, miks Jumal lubas juhtuda nii, et 8 kogudust pidi loobuma oma pühakodadest ja tulema mahajäetud, räpasesse ning remonti vajavasse kirikusse? Kas me ikka saame aru, mida see tähendas nendele inimestele? See on sama, mis näiteks Tallinna Metodistikogudusel, Toompea Nelipühi kogudusel ja Kalju Baptistikogudusel tulla käsu korras Oleviste kirikusse ja moodustada siin ühine kogudus. Võime edasi küsida: miks Kalju Baptistikogudus tol ajal sellest välja jäi? Eks me võime küsida veel muudki.
Vanempastor Siim Teekeli poolt kavandatud tänupäev sisaldas tervitusi (EMK superintendent Taavi Hollmann, EKB Koguduste Liidu Tallinna piirkonna vanem, pastor Helari Puu), kolm siirast ja mõjukat tunnistust (Nele Otto, Taimi Kaldaru, Ülo Niinemägi) ja Liidu presidendi Meego Remmeli jutluse. Neid kõiki on võimalik ja päris kasulik kuulata Oleviste kodulehelt: www.oleviste.ee, ning saada osa meie tänupäeva õnnistustest. Seal küsis president Remmel Joona raamatu põhjal: „Mis on sinu kiikajoni puu?" Sellele tasub meil mõelda järgnevatel aastatel.
Koguduse tänupäevale andsid veelgi suurema tähenduse kaks sündmust: uute liikmete õnnistamine ja uue koguduse rajamisele õnnistuse palumine. Oleviste Mustamäe osakond on iseseisvunud juba aastaid tagasi. Aastapäeva teenistus lõppes ühise pühaõhtusöömaajaga.
Oleviste on „unikaalne nähtus", nagu ütleb meie koguduse vend Haljand Uuemõis: „See on Jumala eksperiment, mis kestab tänaseni." Mis allub siin seletamisele ja uurimisele, võiks saada käsitletud ehk tulevikus mõne KUS-i üliõpilase lõputöös. Jumalikku ja ühtlasi seletamatut osa aga soovime kõik jätkuvalt kogeda.
60aastane Oleviste hindab oma minevikku ja tänab koos ühise Liidu kõigi õdede-vendadega Jumalat eriti suure armu eest. Aga rohkem kui minevikku, peab Oleviste vaatama tulevikku. Selleks sobivad hästi apostel Pauluse sõnad Gl 3:26-28. Paneme need tänasesse konteksti. „Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses, sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud. Ei ole siin baptisti kogudust ega nelipühi kogudust, ei ole siin evangeeliumi kristlaste kogudust ega priikogudust, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses."
Kas 60 aastat on pikk või lühike aeg? Sõltub, kellega või millega võrrelda.
Kas me ikka saame aru, mida see tähendas nendele inimestele? See on sama, mis näiteks Tallinna Metodistikogudusel, Toompea Nelipühi kogudusel ja Kalju Baptistikogudusel tulla käsu korras Oleviste kirikusse ja moodustada siin ühine kogudus.
Oleviste moodustanud kogudused ja nende karjased:
1.Immaanueli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus (Johannes Laks)
2.Eelimi Nelipühikogudus (Voldemar Nurk)
3.Allika Baptistikogudus (Osvald Tärk)
4.Saaroni Baptisti Kogudus (Albert Sergo)
5.Karmeli Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus (Oskar Olvik)
6.Siioni Evangeeliumi Kristlaste Vabakogudus (Artur Tuisk)
7.Priikogudus (Joosep Leisberg)
8.Iru Betaania Baptisti Kogudus (Allika osakond)
Tänaseks on iseseisvunud Allika Baptistikogudus ja Nelipühakogudus Eelim.
Oleviste 60 arvudes
Liikmeid – 1703, sh mehi 490, naisi 1213.
Alates 1950 igavikku lahkunuid – üle 2200.
Ristituid alates 1950 – 2536; 2000-2010 – 617.
Ristitud 2010 (9 kuud) – 34.
Kodugruppe – ligi 40.
Koore – 6, ansambleid – 8.
Rajatud kogudusi – 2.
Välja läkitatud pastoreid – 65.
Koorid ja dirigendid:
Meeskoor – Mary Tedre ja Kaie Kant
Naiskoor – Urve Pihlak
Segakoor – Irma Vaiklo
Ülistuskoor – Kersti Kuusk
Effataa – Elisabeth Kremenetski
Mandoliinikoor – Leida Haavasalu
Fotograaf Heldur Kajaste
14_DSC_1307: Tarmo Lige andis juubelipäeval ülevaate Oleviste koguduse sünniloost.
14_DSC_1318: Saatega segakoori repertuaaris on olnud nii lääne klassika suurvorme kui eesti autorite uudisloomingut.
14_DSC_1390: Effataa koori eesmärgiks ei ole vaid koos laulda, vaid Jumalat tõeliselt otsida ja teda ülistada.
15_Roosimaad: Aastapäeval läkitati Tõnis ja Aili Roosimaa rajama uut kogudust Laagri alevisse.
15_Pastorid 2010: Tänased pastorid: Ülo Niinemägi alates 1993, Henno Hunt alates 1993, Ülo Meriloo alates 1971 (vanempastor 1971-1993), vanempastor Siim Teekel alates 2003, Veljo Kaptein alates 2002, Rein Uuemõis alates 1993 (vanempastor 1993-2003), Heldur Kajaste alates 2005.
16_Osvald Tark: Pastor Osvald Tärk 1950-1971.
16_Oskar Olvik: Pastor Oskar Olvik 1950-1977.
