Otsing

03/2012

Meie perekonna peatuspaigaks Kohtla-Järvel sai sealse EKB koguduse palvela Lille tänaval. Ajutine kodupaik palvelas kujunes meie neljaliikmelisele perekonnale siiski tervelt üheksaks aastaks päriskoduks.

Koguduse juhtide poolt kindla eesmärgi seadmine ja järjekindlus selle saavutamisel enne meid võimaldas vähetõenäolist – uue jumalakoja püstitamist nõukogude aja tingimustes. Selles osas kasutasime teiste töövaevaga loodud suurepäraseid võimalusi.

Palvelas toimusid jumalateenistused eesti, vene ja vähesel määral ka soome keeles. Ingerisoomlased olid jaotunud eesti ja vene osaduse vahel, aga väike grupp kogunes ka oma emakeelsele teenistusele. Kuna kogudus oli algul üks, siis tegelesin kogu kogudusega, ehkki jumalateenistuste korraldamise ja hingehoiu alal osalesin peamiselt eesti töös.

.

04 k-jarve ristitavad

Kogudus oli suhteliselt uus: 1987 tähistasime tema 50ndat aastapäeva. Enamik koguduseliikmeist olid sissesõitnud või nende järglased. See tulenes asjaolust, et linna ja rajooni (nagu toona nimetati) elanikud olid sinna asunud seoses kaevanduste ja põlevkivitööstuse rajamise ja arenemisega sajandi esimesel poolel. Sõja järel saabus inimesi Ingerimaalt, Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest jm. Pea kõigil oli midagi meenutada oma varasemast kodupaigast ja kogudusest: kuidas seal elati ja toimiti. Nende Eestis sündinud lapsed käisid vanematega palvelas kaasas, tulid järgemööda usule ning liitusid kogudusega.

 

Kuivõrd koguduseliikmed omasid juuri linnast ja rajoonist kaugemal, siis oli alatihti külalisi, eriti vene osakonnas. Eestlasi liikus ära teistesse Eesti linnadesse ja rajoonidesse, aga nad hoidsid ühendust endise kodupaiga ja kogudusega. Nii oli Kirde-Eesti tööstuslinna kogudusel lai suhete võrgustik nii ida, kui ka lääne pool.

Meie aega mahtusid aastad, mil sai võimalikuks inimeste lahkumine oma sünni- ja kodumaalt täiesti tundmatusse jõukamasse läänemaailma. Seda võimalust kasutasid mitmed sellele vaatamata, et polnud nähtavat põhjust, et usuline või muu tagakius oleks neid ähvardanud. Isegi vastupidi, just avanesid võimalused evangeelseks tööks seni usuvaenulikul kodumaal.

Saabus vabadus korraldada kristlikke üritusi väljaspool jumalakoda. Võis näidata kultuurimajades ja kinodes filmi „Jeesus" ning korraldada sellele järgnevat grupitööd. Kohtla-Nõmmel sai teoks Eesti esimene evangelisatsioonikonverents. Seni suletud Sillamäe linna rajati kogudus. Samasse aega langes toidu ja riideabi saabumine ning nende jagamine palvela ruumides. Kõige sellega tuli tegeleda.

Asjaolu, et elasime palvelas, oli ühest küljest elamine otsekui töö juures sealt lahkumise võimaluseta. Teisest küljest õppisime lähemalt tundma mitte ainult eesti osadust, vaid ka vene oma. Osutus vajalikuks hoolitseda kogu palvemaja eest, hoida korras ümbrus ja küttesüsteem. Ruumide korrashoid oli eraldi inimese peal, kuid midagi jäi ka palvelaruumide naabruses elavatele inimestele. Mõistame vaimulikke, kes elavad palvelas. Neil on teenimisvõimalus ja teiste poolt eeldatav missioon asjades, mis pole nende otsene kohustus. Aga see võib kaudselt osutuda vajalikuks vaimulikus töös.

Kohtla-Järvel õppisime tundma täpsete faktide teadmise tähtsust, sh mida oled ise öelnud ja mida on teised öelnud. See säästab segadustest ja juhtimise ummikseisu sattumisest. Õppisime tundma, mis tähendab täita oma ülesannet ja mitte lasta end neist kõrvale kallutada. Õppisime nägema, mida tähendab üleloomulik juhtimine, kus oma vaev ei lisa midagi juurde. Õppisime nägema teed seal, kus mitme senine kogemus seda ei eeldanud. Kogesime, et kogudus on enam kui vennaskond või inimlikule juhtimisele allutatud organisatsioon. Õppisime nägema, et Jumala sõna aus kasutamine on tulemuslikum kui inimeste mõjutamistehnika.

Kohtla-Järve kogudus õpetas nägema Jumala tööd teistsuguse rahvusliku ja kultuurilise taustaga inimeste juures, kelle peamine eesmärk on ometi üks – järgida Jeesust, kes viib meid päriskodumaale, ja kutsuda ligimesi kaasa sellele teekonnale.

Eerik Rahkema

kogudusevanem Kohtla-Järvel 1983–1992

TEKSTIKAST

Kogudus on enam kui vennaskond või inimlikule juhtimisele allutatud organisatsioon.

04_k-jarve_ristitavad.jpg Foto erakogu. Kohtla-Järve koguduse eesti osakonna ja Sillamäe koguduse uued liikmed pärast ristimist koos kogudusekaaslastega.

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke