7-8/2010 Aldur Vunk, Pärnu Immaanueli kogudus
Pärnus toimunud 30. rahvusvaheliste hansapäevade raames korraldati palverännakud, mis olid mõeldud meenutama omaaegse hansalinna vaimuliku elu olulist osa. Nimelt oli hansalinn Uus-Pärnu ka palverännakute sihtkoht. Tollast reliikviat ehk Musta risti võib ülekullatuna näha Pärnu vapil veel tänagi. Kogu kunagist palverännukultuuri taaselustada siiski eesmärgiks ei seatud. Viis möödunud sajandit on jätnud oma jälje – kadunud on nii Must rist kui seda ümbritsenud kabel ja kogu keskaegne peakirik, mille juurde palverändurid omal ajal kogunesid. 24. ja 26. juunil korraldatud palverännakud olid n-ö väikesed ja meenutasid keskajal igal aastal Uude Jeruusalemma ette võetud palveronge. Uueks Jeruusalemmaks pühitsetud kohad olid keskajal vähemalt linnuste juures, kus asusid Saksa ordu rüütlid. Pärnu ümbruses asunud Jeruusalemma ja Petlemma kõrtside nimed on silma torganud juba enne sõda Eesti vanade võõrapäraste kohanimede uurimisega tegelenud Tallinna linnaarhivaarile Paul Johansenile. Ka tema seostas Tallinna, Pärnu ja Viljandi juures asunud Jeruusalemma-nimelisi kohti ordurüütlite patukahetsusprotsessioonidega.
Pärnu Uue Jeruusalemma asukoht pidi olema linna lähedal ja asetsema künkal. Pärnu ümbruse madalal maal olid kõige kõrgemad kohad liivaluited. Õnneks on uusaegsetel kaartidel säilinud ka Jeruusalemma talu ja samanimelise kõrtsi asukoht Riiga suunduva maantee ääres. Nii valisime koos pastor Joosep Tammoga välja maalilise liivaluite kunagise Jeruusalemma kõrtsi taga jõekaldal. Sellest sai mõtteline Uus Jeruusalemm, kuhu suundus Eliisabeti kiriku juurest alanud 6,2 kilomeetri pikkune palverännak. Teel tehti peatused lühikeseks sõnumiks ja palveks nendes paikades, mis olid või on praegu olulised Pärnu koguduste ajaloos. Projektijuht Agnes Böning oli korraldanud nii peatuspaikade ajutise tähistuse kui ka rändurite joogiveega varustamise. Kogu tee kõlas regilaul Villem Grünthal-Ridala poeemi "Püha rist" tekstikatketest. Umbes kaks tundi kestnud rännakutel läbi lauldud evangeeliumide sündmused valis välja EELK Pärnumaa praost Enn Auksmann. Esimesel palverännakul olid eeslauljad Astrid Böning ja Eike Vellend, teisest võttis osa Ester Murrandi juhendatav Pärnu Ülistuskoor.
Sõnumid, palved ja palverännakut saatev laul hoidsid rändurid lunastussõnumi lainel ja tulemuseks oli uudne kogemus
Selline palverännak erines kindlasti viissada aastat varem toimunutest. Oli aga osavõtjatele ehk isegi vahetum. Sest sellel rännakul ei piirdutud ainult evangelistide kirjeldustega Jeesusega seotud lugudest, vaid meenutati ka kristlike koguduste saatust viimaste sajandite jooksul ja inimeste katsumusi laiemalt. Peatusi tehti kümme. Neist esimene kunagise Pärnu peakiriku, 1954. aastal õhku lastud Nikolai kiriku asupaigas. Teine Pärnu esimese eestlaste kogudusehoone, 1660. aastal lõplikult valminud ja 1714. aastal Vene garnisonile võetud Jaani kiriku asukohas. Edasi peatuti talupoegadele ehitatud Maarja-Magdaleena ja Johannese kabelite kunagistes asupaikades ja kogu Liivimaa kubermangu esimese eestlaste vabakoguduse palvela juures, mis alates 1953. aastast (kui sinna oli kogutud koguni neli oma hoonetest ilma jäänud vabakogudust) kannab Immaanueli koguduse nime. Teine pool palverännakut oli jaotatud inimeste elu katsumusi tähistanud palvepaikade vahel. Peatuti vangla väravate ja haigla kabeli, samuti sõjahaudade ja küüditatute mälestusmärgi juures, seisak tehti ka kunagise 3000 töölisega Waldhofi tselluloosivabriku kasarmute ja tootmishoonete juures. Sõnumid, palved ja palverännakut saatev laul hoidsid rändurid vähemalt kolonni peas lunastussõnumi lainel ja tulemuseks oli uudne kogemus. Rändurite oikumeeniline üksmeel lisas elamusele veelgi sügavust. Siia sobivad ehk kõige paremini prohvet Jeremija sõnad: „Ma tean, Issand, et inimese tee ei olene temast enesest, ei ole ränduri käes juhtida oma sammu." (Jr 10:23)
27_3506: Kogu tee lauldi katkeid V. Ridala regivärsilisest poeemist "Püha rist".
27_3655 Palverännaku lõpp-punktis Jeruusalemma luidete vahel.
