September 2023 
Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor
Euroopa Baptisti Föderatsiooni (EBF) konverents SENT 2023 tõi Stavangeri kokku umbes 800 osalejat. Oli noori ja keskealisi ning eakaid, kes üheskoos austasid Jumalat ja püüdsid paremini mõista, mida tähendab misjon tänapäeva maailmas. Konverents, mille avatervituse ütles Norra baptistide peasekretär Bjørn Bjørnø, järgnes vahetult BWA aastakoosolekule.
Liigutav oli ühe jumalateenistuse lõpuosas EBFi peasekretär Alan Donaldsoni üleskutse palvetada nooremate konverentsil osalejate eest ja õnnistada neid Kristuse nimel. Saalis tekkisid väikesed palvegrupid ning ühiselt kogeti, et me oleme Kristuse ülesannetega saadetud maailma ja oma kultuuri keskele, sõltumata sellest, milline on meie vanus.
Misjon on praktiline abi, misjon on Jumala usaldamine võimatutes olukordades, misjon on aja andmine ligimestele ja oma kodu avamine.
Eestlaste esindus oli konverentsil silmapaistev, üle kolmekümne inimese. Üks jutlustaja heitis nalja, et siin konverentsil on eestlasi 90 protsenti. Nii palju meid siiski ei olnud, aga oma panuse andsid eestlased siiski. Suure korraldustöö, mis ürituse toimumise ajal jäi varjatuks, oli teinud EBFi asepeasekretär Helle Liht koos meeskonnaga. Konverentsi laval teenis kaasa eestlaste ülistusbänd Ragne Ülevainu juhtimisel.
Helle Liht: „Korraldajana jäin rahule eriti sellega, et suutsime kokku panna väga eripalgelise programmi, milles olid kutsutud osalema inimesed erinevatest maadest, rahvustest ja generatsioonidest. Usun, et selle kaudu sai nähtavaks Jumala töö mitmekesisus ja värvikirevus.“
Seminarid ja töötoad võimaldasid vestlusi ja arutelusid. Siinkirjutaja osales Ukraina pastorite poolt läbiviidud seminaris, mida juhtis Ukraina baptistiliidu asepresident Igor Bandura. Stavangeri tulekuks oli neil tarvis eraldi luba, sest ka vaimulikud on Ukrainas sõjaväekohuslased. Oli hea meel, et mitmed neist olid saabunud koos abikaasadega.
Umbes 300 baptisti pastorit on Ukraina armees, neist ligikaudu 100 teenib kaplanina, ülejäänud on tavasõdurid või ohvitserid.
Eriti läks hinge Tauria Kristliku Instituudi lugu, millest rääkis seminari rektor Valentin Siniy. Sellel Hersonis asuval seminaril oli viis hoonet, mis kõik puruks pommitati. Vene väed kasutasid seminari territooriumi oma langenud sõdurite surnukehade põletamiseks. Kuid seminar jätkab siiski ajutistes ruumides õppetööd. Ei mingit käegalöömist! 
Igor Bandura: „Sõda võib küll Jumala plaane edasi lükata, aga ei suuda neid plaane peatada!“
Euroopas on viimase paari aasta jooksul tekkinud uusi ukrainakeelseid kogudusi. Kokku on selliseid sõjapõgenikest moodustatud kogudusi ligi üheksakümmend, millest 22 asuvad Poolas ja mitmed Saksamaal. Poolas on praegu 1,2 miljonit ukraina põgenikku, kellele baptistid pakuvad traumajärgset nõustamist ja vaimulikku tuge. Sel suvel korraldatakse 35 suvelaagrit, kokku umbes 3200-le Ukraina lapsele. „Isegi kui sa oled ateist, praegu on tarvis palvetada,“ lausus üks paneelvestluses osaleja.
Olen peatunud Ukraina teemal pikemalt, sest konverents andis võimaluse saada teavet otse Ukraina vendadelt ja õdedelt. Kahjuks ei olnud konverentsil ühtki Venemaa esindajat.
Konverentsi jumalateenistuste kõnelejad olid kõik suurepärased, alates teoloog Miroslav Volfist kuni noortepastor Dez Johnstonini. Viimane kõneles vestluslikult ja tema tätoveeringud osutasid, et ta tunneb noortekultuuri omast käest. Sain aru, et ka tõsistest asjadest võib rääkida huumoriga.
Paljudest sõnavõttudest kostis läbi, et misjon on palju rohkem kui lihtsalt õigete verbaalsete usujuhiste andmine. Misjon on praktiline abi, misjon on Jumala usaldamine võimatutes olukordades, misjon on aja andmine ligimestele ja oma kodu avamine. Michael Kisskalt, kes praegu töötab Euroopa Baptisti Misjoni juhina, rääkis, et misjon on ka elukeskkonna loomine. Näiteks Aafrikas aitab nende organisatsioon istutada puid, et panna piir pealetungivale kõrbele, mis muidu neelaks põllumaad, kohaliku rahva elatusallika. See on praktikaks muudetud hea sõnum.
Konverentsi korraldajad kasutasid oskuslikult ära tänapäeva tehnilisi võimalusi: videoklipid haarasid tähelepanu ja küsimusi võis esitada presentatsioonitarkvara Mentimeter abil. Olgu öeldud, et peasessioonide juhtideks olid toredad ja auditooriumiga vabalt suhtlevad noored inimesed.
Muidugi käisid eestlased otsimas eesti soost munk Nikolause jälgi, kes elas Stavangeris 12. sajandil. Stavangeri toomkirik valmis 1125, nii et selles võis Nikolaus viibida küll. Aga kus täpselt oli klooster, kus ta haridust sai ja mungana elas, see jäigi saladuseks. Võimalik, et toomkiriku juures oli mingi õppeasutus või konvent.
Umbes paarikümne kilomeetri kaugusel Stavangerist, lambakarjamaade keskel mere ääres, on Utsteini keskaegne kloostrikompleks, mille kiviehitised valmisid 13. sajandil. Võimalik, et sel kohal, mida palverändurid praegugi külastavad, võis olla mingi klooster juba varem. Aga kuidas see täpselt oli ja kas Nikolaus võis ehk siin elada, selle kohta allikad puuduvad.
SENT 2023 oli usurahva pidu. Kohtusid endised sõbrad, sõlmiti uusi tutvusi. Jumala töö läheb edasi erinevates riikides, erinevates olukordades. Meid kutsutakse selles osalema. Kristus on sindki läkitanud!
