06/2018 
Eenok Palm, Haapsalu baptistikoguduse pastor
Meie vendluse tänavuse suvefestivali raames toimus laupäeval, 9. juunil kaasamõtlemisfestival „Terve elu“. See oli jagatud kolme ossa ja viidi läbi intrevjuu vormis. Osade ülesehitus oli sarnane: poole tunni jooksul intervjuueerija küsimustele vastamine ning siis vastused rahva seast tulnud küsimustele.
Esimese osa pealkirjaks oli „Terve kunst“. Meego Remmel esitas küsimusi helilooja Erkki-Sven Tüürile ja kultuuriministeeriumi muusikanõunikule Juko-Mart Kõlarile. Kuigi küsimused olid valdavalt kunsti ja eriti muusika kohta, oli arutluse all palju laiem probleemidering. Mis on kunst? Kuidas sünnib inspiratsioon? Kas inspiratsioon on sisemine seisund, Looja näolisus, töö tulemus? Fantaasia ja tõe suhe kunstis? Kas kunstnik vastutab selle eest, mida tema teos põhjustab? Neile ja paljudele teistele küsimustele sai kuulda häid ja ammendavaid vastuseid.
Teise osa juhtmõtteks oli „Terve keskkond“. Helle Liht küsitles Eesti Maaülikooli õppejõudu ja Tartu Kolgata koguduse liiget Raul Rosenvaldi. Kuigi intrvjueeritava eriala on metsandus, olid küsimused taas palju laiemad. Kuidas on mets osa Sinu loost? Kas Eestile ei piisa 25% metsa pindalast praeguse 50% asemel? Kas Eesti vajab tselluloositehast? Kas kristlased on kaassüüdlased keskkonna allakäigus? Kuidas tuua rohkem keskkonnahoidlikku mõtlemist kogudusse? Neile ja mitmetele muudele küsimustele kõlasid vastused.
Kolmanda osa peateemaks oli „Terve haridus“. Einike Pilli küsitletavateks olid Kärdla Põhikooli direktor Valeri Gramakovski ja Tartu Ülikooli rektori kt Tõnu Lehtsaar. Eesti kooli olukorra juurest jõuti õppimise ja õpetamise ning õpetajaks olemise küsimusteni. Mida tähendab terve haridus Sinu jaoks? Kui palju peaks haridus õpetama kahtlema? Kuidas edendada õpilase vastutust? Milline on ideaalne õpetaja? Milline on õpetaja roll tulevikus? Kas kristlasest õpetaja peaks õpetama tingimata kristlikus koolis? Need ja mitmed muud küsimused said vastatud.
Esimese osa lõpus istus Erkki-Sven Tüür klaveri taha ning laulis kolm laulu, ennast klaveril saates: „Issand, Sind me hinged ootvad“, „Veel üks üürike aeg, siis ma lähen“ ja tema enda loodud, ema lahkumisega seotud laul. Mulle isiklikult oli see suvefestivali kõrghetkeks.
Niisiis suur hulk küsimusi kutsusid kaasa mõtlema ja kõlanud vastused edasi mõtlema. Kolm tundi tihedat mõttetegevust, mis ei lõppenud siis, kui määratud aeg otsa sai. Küsige kohalkäinutelt ja uurige, kas keegi need vestlused ka salvestas. Lõpetan järelmõttega Kaarel Väljamäe reedeõhtusest jutlusest: oluline on küsida õigeid küsimusi. Vastused on mitte ainult inimeste, vaid Jumala käes. Head kaasa- ja edasimõtlemist!
