06/2014 
Hele-Maria Taimla, Oleviste kogudus
Tihti kompavad inimesed piire, küsides kui kaugele võib minna ilma, et midagi juhtuks. Kui palju võib teha halba, rikkumata oma head kuvandit? Kui kaugele võib minna Jumala sõnast, jäädes siiski tema järgijaks? Sellised hoiakud täidavad elu eneseõigustamisega ja viivad inimese kaugele sellest potentsiaalist, mille Jumal on andnud. Tänavuste Piiblipäevade korraldajad otsustasid küsida hoopis vastupidiseid küsimusi ja välja selgitada, kui lähedale saaks minna Jumalale.
Kolme päeva vältel (6.–8. juuni), mil Tallinnas peeti Piiblipäevi, keerlesid kõik ettevõtmised ümber kolme läheduse: lähedus Jumalaga, kogukonnaga ja 
kadunutega. Õigupoolest levitati neid mõtteid juba enne festivali, näiteks aprilli keskel peetud visiooninädalaga. Siis tegi Piiblipäevade meeskond kogudustele üleskutse, võtta üks nädal, et avada end Jumalale ja kogukonnale, unustada inimlik argus ja elada julgemalt Kristusele. Seda mõtet käidi esitlemas Eesti eri paigus: Elvas, Haapsalus, Jõgeval, Kehras, Keilas, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Laitses, Rakveres, Ridalas, Tallinnas (Kalju ja Nõmme baptisti, Oleviste, Toompea nelipühi ja Metodisti), Tartus (Kolgata, 3D, Risttee) ja Viljandis.
Päevade peakorraldaja Amanda Palmik kannustas Teekäija vahendusel kõiki palvetama, et festivali juhtidel „oleks vaimulikku tarkust, ettevalmistused sujuksid, südamed avaneksid" ja et Jumal tegutseks. Amanda juhtimisel otsis lähedust Jumalaga terve meeskond. Tiimiliige Johanna-Maarja Looris meenutab, et palveosadus oli kogu protsessis kesksel kohal, selleks võeti alati nii palju aega kui vaja. 
Jumalateenistused Rock Cafe's
Tänavuste Piiblipäevade teenistused peeti Rock Cafe's. Bändiliige Joosep Serva nendib, et mõte jumalateenistusest (kontsert)klubis tundus algul imelik, ent osutus heaks ideeks – tulebki minna sinna, kus Jumalat kõige rohkem vajatakse. Sellega nõustus ka üritusel osalenud Taaniel Vardja, kelle arvates näitas kristliku ürituse toomine Rock Cafe'sse samastumist inimestega, lähenemist neile. Piiblipäevade videomonteerija Oliver Remma meelest oli Rock Cafe „asjalik valik – seal, kus on pimedus, ongi valgust vaja".
Laupäevaõhtusest teenistusest tegi ETV nelipühade puhul ülekande, mis veel nädal pärast eetrisolekut oli ETV arhiivi „enimvaadatute" rubriigis. Seal edastas tervituse EKN president Andres Põder, jutlustas Meego Remmel.
Muusika Eesti noortelt 
Piiblipäevad 2014 bänd koosseisus Matteus Elbrecht, Joonas Alvre, Joosep Serva, Ahti Arumetsa, Kristjan Mängel ja Aivo Jakobs alustas proove juba jaanuaris. Veebruaris tegid noormehed üleskutse, et noored pakuks festivalile endakirjutatud ülistuslaule. Joosep Serva sõnutsi on Eesti kristlaste hulgas palju häid artiste, kelle lood oma kogudustest kaugemale ei jõua. „Tore neid tunnustada ja nähtavale tuua," leiab Joosep. Matteus Elbrechti hinnangul osutus üleskutse edukas: esile tuli palju andekaid laulukirjutajaid, saadud materjalist koostatigi seekordne kava.
Ülistusmuusik Elisabeth Hõbesalu hinnangul olid bändi muusikaline tase ja koostöö nauditavad, muusikas olid uued stiilivõtted ja „helipilt sobis Rock Cafe kõlakotta nagu valatult". Kõlanud laulude juures peab Elisabeth silmapaistvaks kodumaiste ülistajate keeletundlikkust. „Ülistusse oli toodud värskeid ütlemisi nagu „Sa väsinu virgutad", „Mu huuled hõiskavad, kui sulle laulan ma" jms," tõi ta näiteid. 
Pärast festivali sai bänd tunnustavat tagasisidet nii tuttavatelt kui võõrastelt. Joosep Serva silmis oli see väga innustav ja näitas, et tehtud töö kandis vilja. Elisabeth Hõbesalu täiendab, et vilju saab tulevikuski näha, sest Piiblipäevade repertuaar kinnistas laia ringi kristlaste seas tosin uut kodumaist ülistuslaulu.
Lisaks teenistustele oli Piiblipäevade kavas veel rida seminare ja evangeeliumi kuulutamine misjonipunktides. Kõik ikka selleks, et jõuda lähemale Jumalale, kogukonnale ja kadunutele.
