03/2014
Lembi Paldre 
Äsja 120-aastaseks saanud Nõmme Baptistikogudus pani juubeliks kirja ka oma muusikaajaloo. Minevikust tuli välja toredaid seiku. Näiteks fakt, et esimesed kooriproovid toimusid Manfred von Glehni mõisas (seal oli klaver) või see, et ta ise koosolekutel käega takti lüües rahvast hoogsamale laulule õhutas, sest armastas temperamentset muusikat.
Esimesed andmed koguduse laulu- ja mängukoorist pärinevad aastast 1911, mil 82 liikme hulgas oli 6 mandoliini- ja kitarrimängijat, juhiks Aleksander Bataškov. Järjepidev kooritöö algas 1923. aastast. Laulu- ja pasunakoori juhtis bassilaulja ja vaskpillimängija Eduard Pechel. Heinrich Tooter ja Rudolf Leedjärv arendasid ka keelpillikoori.
1932. aastal tegutses Anton Tamme käe all 15-liikmeline laulukoor. Järgmisel aastal andis ta töö üle Hermeline Ruusnale. Toimus koori plahvatuslik suurenemine – aastaga kasvas see 60-liikmeni. Õde Ruusna on kirjutanud üle 70 koorilaulu. Tema looming mõjutas koori oluliselt. Aastatel 1938‒44 juhtis koori helilooja ja tšellist Kaljo Raid. Sõja-aastatel tegutses ainult laulukoor, kuna pillidele polnud keeli saada. Raidi ja Ruusna looming kuulub kooride repertuaari tänaseni. Ruusna andis 1961. aastal töö üle oma tütrele Helve Tamm-Udamile, kes juhatas koori järgmised 20 aastat. Tema järel tuli Piret Kuld ja praegu on juhiks Anneli Vinkel.
1969. aastal taaselustati Harri Kressa eestvedamisel keelpillimäng. Ka tema kirjutas muusikat – mitukümmend koori- ja soololaulu ning tegi klassikalistest teostest orkestriseadeid. Kressa juhatas mandoliinikoori kuni 1992. aastani. Mõnda aega jätkas seda veel Ago Tapver.
Kooriharjutused olid ka vaimuliku kasvamise ja üksteise murede-rõõmude jagamise kohaks. Koguduseliikmed meenutavad, kuidas palvetati inimeste vajaduste pärast ja sündisid uskumatud imed, mille tunnistamine omakorda uusi inimesi koguduse juurde tõi.
60-ndate lõpus palvetati, et Jumal päästaks ka noori. Jumal kuulis ja 1972. aastal moodustati noortekoor. Urve Utno meenutab: „Vend Arvo Kajaste pidas kooritööle alguspalve. Kohal oli alla 10 inimese, koorijuhti ei olnud. Esimene laul oli „Tee tööd, öö ligi jõuab". Varsti leidsime koorijuhiks Liivia Kausteli, kes pani suurt rõhku palvetööle. Igaüks kutsus oma sõpru laulma ja koor kasvas. Suvel tegime nädalavahetustel väljasõite.
Meeleolu oli entusiastlik ‒ nagu nooruses ikka. Jumal õnnistas ja töö kasvas. Nõmmel olid võimsad äratuskoosolekud ‒ veel enne Oleviste Effata ärkamist. Õhtu õhtu järel käis koos palju rahvast. Jutlustasid Teedy Tüür, Johannes Jääger, Aare Tamm, Ado Kaups jt. Ja kui siis mõni noor tuli, kutsuti ta kohe noortekoori laulma." Erki Kuld on tänaseni tänulik Liiviale, kes lubas kooris olla ka sellistel lauljatel, kellel õiget lauluhäält polnud. Primaarne polnud laulu kvaliteet, vaid osadus.
Noortekoor tegutses aktiivselt 10 aastat, dirigentideks Liivia Kaustel ja Viive Toomla-Mäemets. Hiilgeaegadel kuulus sinna kuni 50 lauljat. Järgmisest põlvkonnast moodustus 1983. aastal uus noortekoor, mida juhatasid Elo Jaanivald ja Ülle Kalvik. Selle koori jaoks laule kirjutades alustas oma heliloojateed Piret Rips-Laul. 15 aasta pärast nimetati koor ümber kammerkooriks, mida praegu juhatab Virve-Ingrid Lige. Kolmanda põlvkonna noorte gospelkoor asutati 2002. aastal. Koori dirigendiks oli Merle Adelman.
Viimasel kümnendil on lisandunud ülistusmuusika. Algse võõristuse järel on see muutunud teenistuse oluliseks osaks ja aitab inimestel Jumalale keskenduda. Meie tänased noored on ülistusmuusikaga üles kasvanud ja teevad seda ka ise mitmes bändis.
Muusikal on inimeste puudutamiseks võimas vägi ja Nõmme kogudust on läbi aegade paljude heade muusikutega õnnistatud.
