12/2017 
Külvi Kuusk, Oleviste kogudus, tekst ja fotod
Oli hämar sügisene pühapäev. Oleviste jumalateenistus lõppes ja ema palus mul käärkambrist läbi minna – seal pidi midagi räägitama. Käärkambris istus juba hulk tüdrukuid ja poisse. Õppisime mõne laulu; mida veel räägiti, ei mäleta. Järgmisel pühapäeval oli meid juba rohkem ja nii hakkasimegi tädi Tulli juhtimisel jõuluks laule harjutama. Oli aasta 1967.
Otseselt või kaudselt on paljud Eesti kultuuritegelased olnud Oleviste noortekooriga seotud.
Tegelikult algas kõik hoopis varem. Oleviste kiriku muusikaelu oli 50ndatel erakordselt intensiivne. Õpiti ja esitati vaimulikke suurvorme, mis totalitaarse stalinismi ja ateismi tingimustes tundus lausa uskumatuna. Kõik Oleviste muusikajuhid olid ka ise repressioonide all kannatanud. Anu Kõlar võrdleb Olevistes toona kõlanud klassikaliste suurvormide esitusi Tallinna teiste kirikute ja Eesti avaliku kontserdieluga ning leiab, et teoste nimetusi, ettekannete sagedusi ja süsteemsust arvestades oli siin toimuv täiesti ainulaadne.1
Koorilauljate seas oli palju noori perekondi ja sel ajal, kui vanemad koori peal laulsid, istusid lapsed kuskil kõrval, ajasid juttu või juurdlesid kasvõi selle üle, kuidas rõdu pealt alla saaks, kui trepist ei saa. Aastate möödudes pandi paljud neist muusikat õppima.
Ettevõtmise hing, laulude otsija, tõlkija ja õpetaja oli koguduse organist Vilgo Linask ehk tädi Tulli. Jõuluks oli kava selge ja nooruke koor laulis hõbehäälselt: Jeesus me rõõmude tooja ‒ Valguseriigis Su troon. Muidugi nõudis noortekoori loomine KGB peamaja kõrval asuvas kirikus nii koorijuhilt kui koguduse juhtkonnalt suurt kristlikku kodanikujulgust. Lapsed seda pinget ei tajunud ega mõelnud, et tegutsevad otse lõvikoopa suu ees.
Koor kasvas ja arenes. Igal pühapäeval koguneti harjutusele, tulid väljasõidud, esinemised ja matkad. Liitus uus koorijuht – Marika Kahar. Moodustati ka väike orkester, mis muusikaõppurite otsiva vaimuga sõprade arvel täienes. Harjutused algasid ühise palvega ja tavaliselt pandi igast häälerühmast keegi valju häälega palvetama. Kord teatas üks noormees pärast palvet, et osa lauljaid vahib palve ajal ringi. Bassirühmast tuli otsekohe küsimus: „Kust sina seda tead?” Alati toimus ka väike piiblitund, kas Osvald Tärgi, Priit Rannuti või hoopis mõne kooriliikme juhtimisel.
Koor sai paljudele elumuutvaks kohtumispaigaks teiste noorte kristlaste ja Jumalaga. Kui oma koguduse noored moodustasid koori taimelava, siis juurdekasvu sai see Jumala istandus igast Eestimaa äärest – tuldi ju igalt poolt Tallinna õppima. Olevistes said kokku erineva kogudusliku taustaga noored ja ka need, kes varem kirikust midagi ei teadnud. Ateistlikus Nõukogude Eestis tugevnes ja laienes noort põlvkonda ühendav nähtamatu kristlik võrgustik ning otseselt või kaudselt on paljud Eesti kultuuritegelased olnud Oleviste noortekooriga seotud. Kui kaugele see mõju ulatus, teab ainult Jumal.
Hiljem tulid juba Sela ja Effataa. Ka noortekoor ei jäänud endiseks, vaid arenes ja muutus. Sealt ridadest liiguti edasi tugeva muusikalise ja vaimuliku pagasiga. 
Aitäh kõigile tegijatele ja tänu meie Isale taevas.
Laupäeval,16. detsembril kell 17 toimub Oleviste kirikus noortekoori juubelikontsert.
