Otsing

Märts 2022 12 ragne
Ragne Kivimetsa kokkuvõte oma KUSi lõputööst


Piibel tunnistab Jumala rahva rikkalikust muusikapärandist. Koguduse keskel on see alatasa pakkunud kõneainet ja seda mitmes võtmes. Ka EKB Liidus ei jää puudu arvamustest ning eelistustest. Olen tänulik, et Kõrgem Usuteaduslik Seminar julgustas mind tegema oma lõputöö ülistusmuusika temaatikal. Usun, et rääkimine, üksteise kuulamine ja koostöö viivad meid Jumala tahet otsides parimate, üksmeelt loovate tulemusteni.

Alates 2017. aasta sügisest olen töötanud Eestis misjonärina ja selle raames kohtunud üle 600 muusikas kaasateeniva inimesega mitmest konfessioonist. Erinevate koolituste ja vestluste põhjal julgen väita, et koguduste muusikud on enamasti kutsutud teenima oma muusikaliste andide ning valmisoleku tõttu. Paljud neist pole aga kunagi osa saanud mõtestatud aruteludest, mida selles valdkonnas teenimine endast kujutab. Eesti keeles on vähe ka neid materjale, mis annaks siin praktilist nõu. Nii näen vajadust abistada ülistusjuhte ja -muusikuid analüüsimisel, kuidas muusika on osa koguduse suuremast teenimisest ja eesmärgist. Seda arvestades ja tahtes jõuda eelkõige muusikuteni, leidsin, et saan seminari õpingute kaudu panustada eestikeelse materjali loomisega. Valminud podcast ehk taskuhääling on kuulatav vestlussaade. Selline vorm muutub üha populaarsemaks, tõenäoliselt sellepärast, et sellist saadet saab kuulata endale sobival ajal, trenni tehes, autoga sõites, majapidamistööde juures jne.
Minu lõputöö projekti eesmärk oli esitada küsimusi, panna mõtlema ja salvestada vestlusi, et koguduse muusikavaldkond ja selle mõtestamine kasvaks ja laieneks. Eesti on piisavalt väike ja meil võiks olla koguduse muusikatööst ühtsem arusaam. Loodan, et podcast’i kuulaja tunneb, et ta on nende vestluste osaline ja jätkab arutelu oma koguduses ja meeskonnas. Paulus kirjutab meile: Kristuse sõna elagu rikkalikult teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale! (Kl 3:16).

Loodan, et podcast’i kuulaja tunneb, et ta on nende vestluste osaline, ja jätkab arutelu oma koguduses ja meeskonnas.

Lõputöö raames salvestasin Pereraadio stuudios seitse ligi 45-minutilist saadet. Teemade valikul juhendusin ülistuskoolitustel kerkinud küsimustest ja Eesti Ülistajate Võrgustikus püstitatud teemadest. Küsijad olid eri vanuses ja esindasid eri muusikastiile. Sealt koorus välja, kui oluline on rääkida koguduse muusika vaimulikust ja praktilisest osast. Kaasvestlejateks ehk saatekülalisteks palusin pastoreid, ülistusjuhte, laulukirjutajaid, teolooge, muusikuid ja tehnika spetsialiste, kes on aastate jooksul näidanud huvi nende teemade üle avatult arutleda.
Podcast’i kuulajate osas püüan mõelda kõikidele, kes otsivad abi ja teadmisi, et alustada ja kasvada koguduse muusikatöös. Seetõttu küsin vestlejatelt iga saate lõpus: „Lõpeta minu lause: oma teenimise alguses oleksin tahtnud teada, et...“

Miks me räägime ülistusmuusikast? 13 episoodid
Podcast’i esimese saate vestlusteemaks on: „Miks me räägime nii sageli ülistusmuusikast?“ Alustame terminist „ülistus“. Marek Talts esitas oma diplomitöös „Jumala ülistus Uues Testamendis“ definitsiooni ülistusest nii: „Jumala ülistus Uues Testamendis tähendab Jumalale au andmist kõiges ja kõige kaudu, mis on inimese elus.“ Nii tähistatakse Piibli rikkalikku tänu, kummardamist, juubeldamist, austamist, rõõmutsemist, hõiskamist, õnnistamist jne sõnaga „ülistus“. Seejuures on silmas peetud tänapäeva globaalse kultuuri mõjutusi, kus ingliskeelse laia tähendusväljaga sõna worship üks-ühele tõlkevasteks on kujunenud „ülistus“.
Seda avara taustaga terminit ei peaks kitsendama mõnele kindlale viisile või stiilile, kuidas Jumalat austatakse. Kui ei pakuta välja mõnd teist erinevate põlvkondade jaoks üheselt mõistetavat ja tunnetatud terminit, siis võib eeldada, et ka tulevikus nimetatakse suurt osa koguduses tehtud ja Jumalale suunatud muusikast ülistusmuusikaks. Arvestades eelnevat, sai podcast endale nimeks „Inspireeriv ülistus“. Selles keskendutakse ülistusele kui Jumala austamisele ja palvetele muusika kaudu.
Pastor Toivo Pilli (ühtlasi ka töö juhendaja) sõnastas esimeses saates selle nii: „Koguduse terviklik õpetus ülistusest on seotud sõnalise poolega, aga veel rohkem koguduse kultuuriga: kes me oleme ja kuidas me asju teeme.“ Ülistuses on oluline kollektiivne mõõde – kuidas me otsime Kristuse meelt kõikides asjades. Sellisest ühisest otsimisest sõltub, kuidas me ülistust ja ülistamist defineerime. Saates jääb kõlama mõte: koguduses tuleb otsida suuremat ühisosa, mis meid Jumalas ühendab.
Vaughan Roberts ütleb: „Ülistus ei alga kunagi meist, see on alati vastus tõele. See voolab välja mõistmisest, kes on Jumal ja mida ta on meie heaks Kristuses teinud.“ Millest saab siis alguse ülistus meie kogunemistel? Sellest räägime lähemalt teises saates.

Millega tegeleb ülistusjuht või teisisõnu muusikajuht?
Ülistusjuhi ülesanne pole ainult 21. sajandi teema. Varem on olnud sellise ülesande täitjatel lihtsalt teised nimetused, nagu klaverisaatja, koorijuht, eeslaulja, muusikajuht jms. Ülistuskultuuri (või: muusikatöö suuna) tänased suuremad mõjutajad Läänes on suutnud ülistusjuhi lausa palgale võtta. Eestis on see enamasti vabatahtlik töö, mis tähendab, et neil on oma kutsumusele pühendumiseks vähem aega. Puutudes kokku ülistusjuhtidega üle Eesti, on mul mulje, et suurel osal pole täpsemat arusaamist, mida neilt oodatakse. Neile võib pinget lisada enda võrdlemine Lääne eeskujudega, kes täidavad oma rolli elukutseliselt. Samas on ka hulk Eesti teenistusi täna videos salvestatavad ja kättesaadavad kõigile.
Mõni ülistusjuht täidab rohkem administratiivset rolli, otsides erinevaid koosseise teenistustele. Teine tegeleb vahetult inimestega, kellega koos teenistustel muusikaosa juhtida. Lähenemisi on veelgi, aga need on Eestis kaks enamlevinud varianti, millega ülistusjuhid tegelevad.
Tartu Risttee koguduses on ülistusjuhi rolli kirjeldatud järgnevalt: „Ülistusjuht loob koos oma meeskonnaga läbi muusika keskkonna, kus on võimalik Jumalat ülistada läbi koguduse suunamise ja juhtimise. Hea ülistusjuht oskab siduda jutlustaja, tunnistaja, teenistuse juhataja jt sõnalist sisu, minnes üle muusikalisse ülistusaega.“ Antud kirjeldus toob hästi välja, et ülistusjuht pole solist. Tema ülesanne on arvestada teenistuse teiste osadega ja aidata oma rollist lähtuvalt siduda teenistus terviklikuks. Siinsamas võib ka küsida, kas ülistusjuhi osa (nagu kirjeldatud Risttee koguduses) täidab ainult see, kes ees laulab, või kõik, kes muusikas teenivad?
Christopher J. Ellis selgitab raamatus „Jumala läheduses“, et koguduse muusikuid tuleb õpetada, et terviklikumalt „...avastada, kuidas ülistusjuhid saavad kogudust aidata teekonnale, kus ta kohtub Jumalaga ja on läkitatud jätkuvale teenimisele maailmas.“
Kutsungi siinkohal, head lugejad, teid mõtlema oma koguduse kaastöölistele. Muusikud vajavad laulu ja stiilide eelistuste tagasiside kõrvale sügavamaid arutelusid. Nad ootavad julgustamist ja toetust selles rollis, nii üksteiselt kui tervelt koguduselt.

Muusikud vajavad laulu ja stiilide eelistuste tagasiside kõrvale sügavamaid arutelusid.

Mida podcast’ist märgata võib? 13 saatekylalised
Peaaegu igas vestluses tuli esile küsimus „Miks me ülistame?“ või teisiti öeldes „Miks me võtame aega ühiseks laulmiseks?“ Meie valikud sisu, vormi, stiili või fookuse osas taanduvad lõpuks sinna. Kõigis kogudustes ei pea muusikatöö olema samasugune, erinevused võiksid olla isegi teretulnud. Samal ajal on aga oluline otsida ühisosa, mis meid Jumalas kokku liidab.
Minu soov on jätkata podcast’i uute saadete salvestamisega kevadel 2022, kus tahan pöörata tähelepanu teemadele, mida me esimeses seitsmes vestlusringis käsitleda ei jõudnud. Ikka selleks, et oma misjoni (Mission Estonia Worship) läbi teenida, inspireerida, varustada kohalikku kogudust, et üheskoos avastada, missugusteks ülistajateks on Jumal meid loonud, ja uskuda selle mõjusse meis ja meie ümber.
Ootan Teekäija lugejate küsimusi, ettepanekuid, tagasisidet või muid mõtteid oma emaili aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Täispikka versiooni lõputööst „Podcast „Inspireeriv ülistus“. Ettevalmistamine, teostamine ja analüüs“ saab lugeda KUSi kodulehelt (kus.kogudused.ee), valides „vilistlased“.

 

 

Uudised

SAATEKS

21 Juuni 2022
SAATEKS

Juuni 2022 Mikael Raihhelgauz, Kõrgema Usuteadusliku Seminari (KUS) arendusjuht Paistab, et on hakanud kujunema murettekitav seaduspära: Kõrgema Usuteadusliku Seminari kogukonna mahukamate tekstikogumike ettevalmistusaeg langeb kokku tõsiste kriisidega. 2021. aasta suvel ilmunud...

2022-4-juuni

21 Juuni 2022
2022-4-juuni

SISUKORD  SAATEKS Mikael RaihhelgauzTarkuse omandamine: mõtteid kristlikust haridusestTARKUS hüüab tänavail Mikael RaihhelgauzNoorte juhtide arenguprogramm: Euroopa ja Eesti versioon Einike PilliMinevikukogemusele, olevikule või tulevikule keskendumine? Koguduse arenguprogrammi arenguteest ja õppimiskogemustestEinike Pilli,...

Sõnaväänamise anatoomia

21 Juuni 2022
Sõnaväänamise anatoomia

Juuni 2022 Tõnu Lehtsaar, religiooni- ja suhtlemispsühholoog Uskliku inimesena usun, et Jumala sõna ehk Piibel on Jumala vaimust inspireeritud tõde. Jumalakartliku inimesena püüan oma elu elada Jumala sõna järgi. Selleks et...

Lepituse and ja ülesanne

21 Juuni 2022
Lepituse and ja ülesanne

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor, jutlus Olevistes 6. märtsil 2022 Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud. See...

Jumala õunaaed

21 Juuni 2022
Jumala õunaaed

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor, jutlus Keilas, 6. märtsil 2022 Seda suurt Keilast alanud kooli juubelisünnipäeva peame nii keerulisel ajal (Venemaa on koos Valgevene sõjaväega ründamas Ukrainat), kus isegi ei...

Miks me teeme seminari?

21 Juuni 2022
Miks me teeme seminari?

Juuni 2022 Erki Tamm, EKB Liidu president Jeesus aga, vaadanud talle otsa, tundis armastust ta vastu ja ütles talle: „Üks asi puudub sul. Mine müü kõik, mis sul on, ja anna...

Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

21 Juuni 2022
Jumal on kõnelnud – mis siis edasi?

Juuni 2022 Stefan Gisiger, Euroopa Baptistiföderatsioon president Järgmisel päeval me lahkusime sealt, jõudsime Kaisareasse ja astusime sisse evangelist Filippuse kotta, kes oli üks neist seitsmest, ja jäime tema juurde. Temal oli...

Tarkus hüüab TÄNAVAIL

21 Juuni 2022
Tarkus hüüab TÄNAVAIL

Juuni 2022 Michael Kißkalt, Saksamaa Elstali Teoloogilise Kõrgkooli rektor Tarkus hüüab tänavail, annab oma häält kuulda turgudel, kisendab lärmakates paikades, kõneleb oma sõnu linnaväravate suus (Õp 1:20–21).Eelmised kaks ettekannet käsitlesid selle...

Olla helilooja vabakirikus

21 Juuni 2022
Olla helilooja vabakirikus

Juuni 2022 Toivo Pilli, KUSi kirikuloo õppejõud On 2011. aasta hilissügis. Pärast väikest ekslemist leian Vääna-Jõesuu männimetsas õige teeotsa ja pööran kitsamale rajale. See viib Anne Metsala manu. Suvilast elumajaks ümber...

Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

21 Juuni 2022
Vabakirikliku kõrgkooli „eksperiment“ 1989–

Juuni 2022 Einike Pilli, KUSi rektor Kui ma 16. oktoobril 1989 „koolimajja“ jõudsin, oli EKB Liidu presbüterite nõukogu koosolek Pargi tänaval Tallinnas juba alanud, kuid kooli avamise otsust ei olnud veel...

Linke