01/2018 
Priidu Ellam, Tapa Elava Usu kogudus, tekst ja fotod
Tapa Elava Usu koguduse majas oli teisel ja kolmandal advendil avatud tasuta jõulukohvik „Jõuluarmastuse tuba” kogu linnarahvale.
Hiljem pihtis ta, et kuna oli käinud siin pühapäevakoolis, julges ta tulla ka jõulukohvikusse.
Ettevõtmise mõte sündis eelmise aasta jõulude eel ühes koguduse palvegrupis, kus kasvas igatsus jagada linnarahvale Jumala armastust ja luua inimestele jõulutunnet. Plaanis oli avada kogudusemaja esimestes ruumides kohvik ja tagaruumis palvetuba, kus oleksid pidevalt eestpalvetajad, kelle poole saaksid inimesed oma palvesoovidega pöörduda. Tegelikkuses jäi viimase jaoks töötegijaid väheks, tagumisest toast sai hoopis lastele mängutuba ja kõige olulisem oligi kohaletulnutega suhtlemine.
Mullu seadsime adventaja algul linna käidavamatesse kohtadesse kuulutused üles. Lisaks reklaamisime üritust koguduse jumalateenistustel. Siiski selgus, et külastajate hulgas ei olnud kedagi, kes oleks lugenud kuulutust; tuldi üksnes isikliku kutse peale.
Seekord me linna reklaami üles panna ei jõudnudki, ometi oli osalejaid rohkem kui eelmisel aastal. Oli neid, kes tulid teist aastat järjest, kuigi polnud vahepealsel ajal kogudust külastanud. Mina kutsusin oma trennikaaslasi enesekaitsekursuselt, ja üks tuli ka kohale. Hiljem pihtis ta, et kuna oli käinud siin pühapäevakoolis, julges ta tulla ka sellele üritusele. Samas trennis käivad ka mõned NATO sõdurid. Kahjuks ei saanud ma neid jõulukohviku eelsel nädalal kutsuda, kuna neil oli siis pidevalt väljaõpe ja me ei kohtunud.
Jõulukohvikut korraldasime koos abikaasaga. Jõulumuusiku töö tegi ära Timo Lige jõululaulude kogumik internetist – kasutasime selleks arvutit ja lisakõlareid. Panime lauale komme, küpsiseid, piparkooke, puuvilju, teed, kohvi ja kakaod. Kui selgus, et rahvast on tulnud plaanitust rohkem ja toidust jääb puudu, tellis pastor juurde veel mõned suured pitsad. Laudadele panime ka väiksed evangeeliumisõnumit edasiandvad EEA bukletid „Lootust leides”. 
Eelmise aasta jõulukohviku järel tuli üks abielupaar koguduse korraldatud Abielu-Alfale ja sellele järgnenud Alfa-kursusele ning peale seda liitusid nad kogudusega. Sellel korral ei olnud meil planeeritud ühtki järgnevat kursust, me kutsusime inimesi üksnes koguduse jõuluteenistusele. Üks meie kohvikukülaline tuli ka.
Mitmed eelmisel aastal jõulukohvikut külastanud inimesed tundsid ise huvi ning võtsid seekord kaasa oma sõpru. Kõige parem jõulukohviku reklaam on olnudki isiklik kutse, sest inimesel on kuidagi julgem tulla siis, kui tal on seal juba keegi ees ootamas või on kellegagi koos minna. Inimesed igatsevad suhtlemist ja selline kohvik pakub seda väga hästi, luues selleks mõnusad tingimused.
Olen näinud, et inimestele, kes on meie jõulukohvikus käinud, läheb selle tegemine korda, sest nad tulid ise uuesti ja kutsusid ka oma sõpru kaasa. See töö on kasvatanud koguduseliikmete endi seas ühtekuuluvustunnet, kuna lisaks külalistega kohtumisele on siin ka omavahel meeldiv suhelda.
Loodame, et meie jõulukohvikust saab iga-aastane traditsioon. Järgmisel aastal tahame siin ulatada külalistele ka kauneid ja sisukaid Jõuluteekäijad.
