August 2020 
Mari-Vivian Ellam, Tapa Elava Usu Kogudus
Piret Metsala on minu aastatepikkune kogudusekaaslane ja naine, kelle ettevõtlikkus ja töökus hakkavad ilmselt paljudele silma. Hiljuti avastasin aga oma üllatuseks, et lisaks kõigile muudele tegemistele kasutab Piret kõiki võimalusi evangeeliumi kuulutamiseks. Ta on näiteks palvetanud viimast reisi planeeriva vähihaige taksojuhi eest, veennud teist taksojuhti mitte enesetappu tegema ja rääkinud Jumalast lennuki kõrvalistmel olevale transnaisele. Ta ise ütleb, et teda huvitavad inimeste lood ja võimaluse Jumalast rääkida leiab ikka. Tema ind ja järjekindlus on inspireerivad ja heaks eeskujuks kõigile, mistap tahaksin Pireti lugu jagada ka Teekäija lugejaga.
Kust on pärit Sinu misjonimeelsus ja mis Sind motiveerib kuulutama?
Olen selle peale isegi palju mõelnud. Ilmselt suuresti jumalakartlike inimeste isiklikust eeskujust. Näiteks turgudel, bussides ja tänavatel Kristust tunnistav ema ja Eestis elanud Ameerika misjonärid Mel ja Mary Lou Duke on teadliku ja eesmärgistatud tegevusega näidanud, et misjon võib olla loomulik osa meie igapäevaelust.
Saan hästi aru, mis vaimumaailmas toimub ja ma tahan olla Jumala partner selles, et siin maa peal sünniks tema tahe. Aga soovin ka ise ja väga isiklikult nende evangeeliumi jagamise kogemuste kaudu Jumalaga kohtuda, muudetud saada ja uuendatud usuga edasi elada. Selliselt elades on misjon mulle põnev, mõistetav ja arusaadav, mitte ainult paljas käsk ja kohustus.
Millised on läbi aegade olnud need olukorrad, kus oled evangeeliumi kuulutanud?
2006. aastal olin misjonär USAs, Ohio osariigis kristliku organisatsiooni Navigaatorid meeskonnas. Kuulutasime evangeeliumi tudengitele ülikoolilinnakus, tegime kohvikutes gruppidele ja üks-ühele kohtumistel piiblitunde, korraldasime noorteõhtuid ja laagreid, käisime tänavatel kuulutamas. Seal postkontorist kirju ja pakke koju saates sattusin pidevalt vastama küsimusele, kus see Eesti asub ja mida USAs teen.
Eestis tagasi olles hakkasin igatsema samasugust pidevat evangeeliumi kuulutamise „rutiini“. Tööalaselt iga päev erinevates kohtades kultuurisündmusi korraldades ja vabatahtlikke juhtides pidin palju taksodega ringi sõitma. Nii sain korraga aru – võin vaikides tagapingil olla ja lasta end sõidutada või sõbralikult juhi kõrvale istuda, tunda huvi tema kui inimese vastu ning teadlikult põimida meie jutuajamisse elava Jumala, Kristuse. Seega aastast 2007 kuulutan ma regulaarselt evangeeliumi taksodes, reisidel ja lennukites, aga ka oma tuttavatele, kolleegidele ja Püha Vaimu juhtimisel teistele võõrastele inimestele, just nii nagu Vaim märku annab.
Ma palun tihti hommikul, et Jumal annaks selge kuulutamise võimaluse. See avab silmad võimalustele, vormib südamehoiakut – ja üldiselt Jumal sellele palvele ka vastab.
Jaga mõnd eredamat lugu, mis on meelde jäänud!
Veidi teisest kontekstist ja enda elu muutev tunnistus on mul sünnitusmajast. Aasta tagasi pidin minema määratud tähtajaks haiglasse sünnituse esilekutsumisele. Mul oli tekkinud rasedusaegne diabeet ja ühtlasi oli ka preeklampsia (rasedustüsistus – toim) oht. Haigla oli sünnitajaid täis ja mind saadeti koju.
Uuel nädalal alustati haiglas sünnituse esilekutsumise protseduuriga, kuid see ei toiminud. Möödus järjekordne nädal, minu laps ei tahtnud ilmale tulla. Otsisin Jumala ees vastust, miks see kõik minuga juhtub. Korraga sain aru, kui enesekeskne olen olnud, keskendudes ainult enda elule.
Otsustasin, et kui nagunii sünnitusmajas olen ja ootan, hakkan sünnitusele minevate emade eest palvetama. Panin neile käed peale, kuulutasin evangeeliumi ja pidasin palvevõitlust. Eriliselt palvetasin kahe palatinaabri eest, kes mõlemad olid sünnitama tulnud kuuendal raseduskuul ning olid kriitilises ja lapse jaoks ohtlikus olukorras. Üks neist oli mustlasnaine ja teine 17-aastane vene tüdruk. See kogemus muutis ka mind: mõistsin, et inimesed, kelle suhtes minul on eelarvamused ja hukkamõist, on Jumala silmis kallid ja olulised.
Pireti kolm soovitust neile, kes igatsevad evangeeliumi kuulutada:
1. Palveta, et Jumal annaks Sulle kuulutamiseks võimalusi ja julgust.
2. Ole inimeste suhtes avatud ja uudishimulik!
3. Anna Jumalale õigus muuta selle kõige käigus su enda elu!
