Märts 2022 
Enn Veevo, Palade koguduse pastor
Jeesuse Kristuse isik on aastate jooksul inspireerinud paljusid režissööre tooma tema elu kinoekraanile. Osa neist on tõsiseltvõetavad katsed kujutada Jumala Poja elu, mõned mõjuvad isegi jumalapilkena. Teistest eristub 1979. aastal valminud film „Jeesus“, mille tootis Campus Crusade’i rahastusel John Heyman. Film põhineb Luuka evangeeliumi tekstil, peaosa mängis inglise näitleja Brian Deacon. Filmimine toimus peamiselt Iisraelis, kõrvalosades kasutati kohalikke elanikke. Film läks maksma ligikaudu 6 miljonit dollarit ja see jõudis USAs 1979. aasta sügisel rohkem kui 4 miljoni vaatajani. Kuid Campus Crusade’i (tänase nimega Cru) asutaja Bill Brighti unistus ulatus kaugemale. 1981. aastal käivitati „Jesus-Film Project“, mille eesmärk oli jõuda võimalikult paljude rahvaste juurde nende emakeeles. Guinnessi rekordite raamatu järgi on see enimtõlgitud film maailmas (2017. aastal 1500 tõlget). Filmi on esitatud rohkem kui 350 miljonit korda ja selle mõjul on ligi pool miljardit inimest teinud oma pöördumisotsuse.
Campus Crusade’is töötanud Jaan Heinmets käis tõlkimise mõtte välja Toronto eesti kogudustele. Ajalehe „Vaba Eesti Sõna“ andmeil oli tõlkijaks Leida Lund ja dubleerimistööd juhatas näitleja Tarvo Kask. Esilinastus toimus 1984. aasta suvel Torontos ESTO päevadel.
Rahva üksmeelne soov oli – näita edasi ja jutusta ise, mis seal ekraanil toimub!
1980ndate teisel poolel õnnestus film Eestisse tuua. Kalju Baptistikoguduse pastori Jüri Puusaagi oskusliku asjaajamise tulemusena jõudis siia koopia 16-millimeetrisel filmilindil. Campus Crusade kinkis ka Jaapani päritolu võimsa ja kerge projektori. Nutika ehitusega aparaat oli piisavalt kerge, filmi laadimine lihtne ja seadme kaas portatiivne kõlar, mille helitugevusest piisas päris suure saali katmiseks.
Eesti kinodesse sellise filmiga ei pääsenud. Algul näidati filmi Tallinna kogudustes, ise nägin seda esimest korda Olevistes. Peatselt jõuti ka maakogudustesse ja sageli kasutati ka kinode, kultuurimajade suuremaid saale. Mingit erilist organiseerimist ei olnud. Soovijad võtsid ühendust Avo Valguga, kes oma märkmete kohaselt oli väljas vähemalt 170 korral. Temale lisaks näitasid filmi Andres Laurik, Arvo Raja ja mitmed teised, ka allakirjutanu. Hiljem tekkisid võimalused filmi demonstreerimiseks koolides ja paljudes ettevõtetes, kõiki kohti ei ole paraku üles kirjutatud. Seansside koguarv võis ulatuda 300 lähedale ja vaatajate arv 50 000 inimeseni.
Filmi näitamine nõudis üksjagu loomingulisust ja kiiret otsustusvõimet. Enamasti olid saalid tundmatud. Tuli leida koht aparaadile, elektritoide, paigaldada projektor ja kõlar. Film oli neljal kettal, igaüks pooletunnine. Kettavahetusel tekkis mõneminutine paus. Juhtus tehnilisi apsakaid, kuid heatahtliku publiku abiga sai neistki üle. Mäletan üht juhtumit 1990. aasta suvel Kesk-Eestis ühe maakino saalis. Peale esimest kettavahetust kadus heli. Kohapeal ei suutnud viga tuvastada. Küsisin inimestelt, mida me teeme, pakkudes võimaluse film pooleli jätta. Rahva üksmeelne soov oli – näita edasi ja jutusta ise, mis seal ekraanil toimub. Õnneks olin filmi selleks ajaks juba nii mitu korda näinud, et kogu dialoog oli praktiliselt peas. Keegi ei lahkunud ja ma näitasin filmi lõpuni, „dubleerides“ ise kõiki osi.
Kõik seansid olid tasuta, tasuta töötasid ka filminäitajad. Kohalik kogudus aitas tasuda kütuseraha. Meenutame, et see oli aeg, mil bensiini müüdi auto kohta vaid piiratud kogus kuus. Siiski ei jäänud kusagil käimata ega film näitamata.
1990. aasta jooksul tehti filmist Eesti näitlejate poolt uus dublaaž ja koopiad juba 35 mm kinofilmile. Eerik Rahkema andmeil oli filmi esilinastus 7. detsembril 1990 Tallinna kinos „Kosmos“. Sealt algas filmi näitamine kinovõrgus ja vajadus portatiivse seadme järele vähenes. Siiski näidati seda väiksemates paikades ka hiljem ja Avo Valgu märkmetes oli viimane kord 1992. aasta mais. Kaugeim koht, kus sai käidud, olid Salme ja Sulevi eestlaste külad Kaukaasias, kus Avo näitas venekeelset varianti.
„Jeesus-film“ andis kergelthaaratava visuaalse vahendina esmateadmise Jeesuse elust kümnetele tuhandetele eestlastele. Selle tähtsus evangeeliumi kuulutamisel oli väga suur.
