Otsing

Aprill 2022 21 joosep tammo
Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees

Te peate olema minu tunnistajad Jeruusalemmas ja kogu Juuda- ja Samaariamaal ning ilmamaa äärteni (Ap 1:8).
Mina olen üles kasvanud möödunud sajandi viiekümnendate aastate Põhja-Eesti maakoguduses, kus oli laulukoor, nädalasisesed palve- ja piiblitunnid. Pühapäeval oli palvela pilgeni rahvast täis. Seda kõike hoolimata asjaolust, et kolmandik kogudusest oli 1944. aasta sügisel põgenenud Rootsi ja paljud sealt edasi Kanadasse. Oli nõukogude aeg, maal valitses kolhoosikord.
Kuuekümnendate algul asus meie pere elama linna, sest isa kutsuti Pärnu Immaanueli Baptisti Koguduse pastoriks. 1953. aastal võttis riik ära Pärnu Evangeeliumi Kristlaste Saalemi Vabakoguduse palvela. Kaks kogudust ühinesid ja teenisid nüüd palvelas, kuhu mahtus 160 inimest, aga liikmeid oli üle 400. Pühapäeva hommikustel ja õhtustel teenistustel oli raske leida istekohta. Alati oli püstiseisjaid. Paljud tulijad olid pärit maalt. Kogudus pakkus neile turvalist keskkonda linnaellu sisseelamiseks. Tänu sellele linnakogudused kasvasid.
Tänaseks asub enamus Eesti elanikkonnast linnades või linnalähedastes asulates. Vahet tuleb teha linnastumisel ja linnalikul elulaadil või linlikustumisel. Linnastumine on kirjeldatav linnade laienemisega seotud arvuliste näitajatega. Linlikustumine tähendab „sotsiaalseid ja kultuurilisi nähtusi“, mis tekivad linnaruumis ja kehastavad selle ruumi vaimsust. Piirid maa- ja linnaelu vahel hägustuvad. Peab ütlema, et maaelu pole kunagi olnud nii „linlik“ kui täna. Põhjuseks on, et paljud noored perekonnad kolivad maale, tuues siia kaasa ka linnaliku elulaadi. Sellele aitab kaasa mobiilsuse kasv ja digitaliseerumine.

Me vajame kontekstuaalset ja kasutajasõbralikku pastoraalset teenimist.

Linnaliku elulaadi tunnused
Linnalikku elulaadi võib kirjeldada viie tunnusega.
1. Paljusus ja heterogeensus. Tänu digitaliseerimisele on inimestele kättesaadavad kõikvõimalikud maailmavaated ja elukäsitlused. Kristlik kogudus on vaid üks paljudest tegijatest. Siin on teatrid, klubid, erinevad huvialaringid ja organisatsioonid. Kõik nad pakuvad tegevust ja ajaviidet. Kui maal on palvela või kirik veel kuidagi nähtav, siis linnas on kogudused üha enam kogu kireva elu äärealadele tõrjutud.
Kaasaegse sotsioloogia rajaja Émile Durkheim (1858–1917) märkas, et linnalik elustiil tõrjub kõike, mis pärineb minevikust, sealjuures eriti traditsioone. Ta tegi järelduse, et kiriklik elu ja linlik elulaad ei ole teineteisega ühildatavad. Tegelikult see päris nii ei läinud. Küll aga kujunes urbaniseerumine kristlikele kogudustele 20. ja 21. sajandil tõsiseks väljakutseks.
2. Mobiilsus ja kiirus. Inimesed on tänapäeval mobiilsed kahel viisil. Nad võivad muuta pikemaks ajaks oma elukohta. Näiteks seoses õpingutega Tartus või Tallinnas. Kuid nad võivad elukohta vahetada ka lühiajaliselt, käies auto või isegi lennukiga naaberlinnas või -riigis tööl. Suurt mobiilsust eeldab ka Suur-Tallinna või Tartu äärealadel elamine. Koos sellega tekkis möödunud sajandil üha rohkem nn „mitte kohti“, millel puudub oma identiteet. Keegi ei seo nendega oma elulugu. Sellisteks paikadeks on lennu-, raudtee- ja bensiinijaamad.
Koos mobiilsuse kasvuga suureneb elukiirus ka üldiselt. Nõukogude ajal oli usklikel aega piibli- ja palvetundideks ning keskööni kestvateks kooriharjutusteks. Nüüd on lihtsalt kiire. Keegi on aja ära varastanud. Üksikinimestena tajume kiirust nii segava kui rikastava asjaoluna.
3. Esteetika. Kaasaegne elulaad pakub rohkelt nii materiaalseid kui vaimseid teenuseid. Küllusega kaasneb muidugi ka konkurents. Oma kaubaga tuleb kuidagi teiste hulgast silma paista, pakutav eriliseks ja kordumatuks disainida. Koos sellega kasvavad kulud reklaamile ja turundusele.
4. Individuaalse eneseteostuse püüdlus. Sellele reageerib ka turg. Üha enam kaupu on disainitud vastavalt individuaalsetele vajadustele. Näitena võiks tuua kiirtoiduketi Subway, kus inimene ise koostab oma leivapealse või sisu. Müsli pakub koostisosade miljoneid kombinatsioone. Moefirmad reklaamivad end loosungiga: „Sinu stiil. Sinu tee“.
5. Digitaalsus. Uued meediavahendid ahvatlevad kõiki. 2019. aastal oli pea igal noorel internetiühendus, võrgus oldi keskmiselt 3,7 tundi ööpäevas. Eriti armastatud olid sotsiaalsed võrgustikud, nagu Instagram, TikTok ja Facebook. Peamiseks motivatsiooniks oli soov kuuluda kellegagi kokku ja hirm kaotada side oma eakaaslastega.

Evangeelium linnalikus keskkonnas 22 2015 tartu
Milliseid järeldusi võiks eelöeldust teha ajakohase evangeelse töö jaoks linnalikus keskkonnas? Ka koguduse elu peaks olema mitmekülge, mobiilne, esteetiline, individuaalsusi arvestav ja digitaalne.
Kogudus, kes võtab mitmekülgsust tõsiselt ja seda arendab, läheneb aktiivselt erinevatele gruppidele ja isikutele. Ta pakub neile atraktiivseid võimalusi ‒ ja seda mitte ainult tarbimise, vaid ka kaasategutsemise osas. Uusi inimesi kaasatakse otsustusprotsessidesse ja delegeeritakse neile vastutust. Sageli väljendame oma kogudustes mõtet, et me tahaksime jõuda kõigi inimesteni. Aga kas me tegelikult seda ka tahame?
Need küsimused viivad paratamatult individuaalse lähenemise valdkonda. Kogudus on pakkunud enamasti üldist ja ühetaolist pastoraalset lähenemist. Pühapäevane jumalateenistus, pastori kõnetund, piiblitund ja palvetund. Aga mis juhtuks, kui me kogudusena kirjutaksime oma lipule sõnumi: „Sinu usk. Sinu tee“? Tegelikult peaks just see olema eesmärk. Me vajame „mitmekesisuse tugevdajaid“. Me vajame kontekstuaalset ja kasutajasõbralikku pastoraalset teenimist.
Mobiilsuse valdkonnas on kogudus kutsutud osalema ühiskondlikus liikuvuses. Meil on vaja jõuda kogukonna elu erinevatesse kohtadesse, mitte lihtsalt paljudesse „kohtadesse“. Kohalolu ei tähenda lihtsalt kohalolu, vaid ka nähtavust ja tähelepanelikku pilku inimeste vajaduste suhtes.
Kogudus on linnalikus keskkonnas üks paljudest, kes püüab midagi pakkuda. Seetõttu on oluline, et see, mida pakume, vastaks ka kaasaegsele disainile. Esimeseks eesmärgiks peaks olema: mitte paista silma negatiivselt. Räämas palvela ja luitunud teadetetahvel ei ole hea tunnistus meie usust. Teine eesmärk peaks olema võime luua ise uusi, teistest paremaid suundi. Esteetika ei ole seejuures omaette eesmärk, vaid teenib evangeeliumi kuulutust keset kaasaegset maailma.
Lõpuks on kindlasti ka digitaliseeritus oluline kvaliteeditunnus urbaniseerunud keskkonnas. Täna kehtib lause: Mida ei olnud Facebookis või Instagramis, seda ei toimunud. See võib juhtuda kogudusega, kes sotsiaalmeediast kõrvale hoiab. Meil võib olla vägagi sisukas koguduslik töö, aga seda pole lihtsalt paljude inimeste jaoks olemas.

Meil on vaja jõuda erinevatesse kogukonna-elu kohtadesse, mitte lihtsalt paljudesse „kohtadesse“.

Praktilisi samme linna keskkonnas
Kui võimalik, avada koguduse kohvik, mis kujuneks evangeelse töö keskpaigaks. Või jääda hoopis liikuvaks ja mitte siduda end üheainsa ruumiga, vaid kasutada erinevaid võimalusi, mida linna keskkonnas võib leida. Näiteks panna välja oma programm linnapäevadel, Alfa-kursused eri paigus ja noorte teenistused ühiskondlikes ruumides.
Esteetilisest küljest võiks kaaluda reklaamtahvlite ühtset kujundust antud linnas ühe liidu kogudustele. Või flaieri-seeriad, mida on kerge erinevatel üritustel kasutada. Usku tutvustavad brošüürid naistele ja meestele, noortele ja vanadele.

Misjonitöö visioonid ja väljavaated linnalikus keskkonnas
Usun, et kogudustes on palju häid algatusi ja kogemusi. Vajalik oleks neid tutvustada ja värskendada. See, mida me oma evangeelses töös ikka ja jälle näeme, on teatud järeleaimamine. Me kopeerime midagi, mis meile tundub hea olevat. Kuid me peame neid eeskujusid vastavalt kohalikele oludele edasi arendama. Peljata ei tohiks ka uute teede otsimist.
Kõike seda arvestades võib tekkida tõeliselt „linnaliku näoga“ kogudusi. Kogudusi, mis ei peida end agulisse, vaid kujunevad ühiskonna elu normaalseks osaks, haputaignaks, mis paneb elu linnas kerkima. Ratast ei ole vaja siiski uuesti leiutada. Maailmas on palju edukaid linnakogudusi, kellel on häid kogemusi evangeeliumi kuulutamisel oma keskkonnas.
Linn on nagu laboratoorium, kus sünnivad kogudusliku elu uued vormid. Kuid koguduseelu põhielemendid on nelipühapäevast alates ikka needsamad: Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes… kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine (Ap 2:43j).

Uudised

Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

05 November 2023
Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?

Oktoober 2023 Rait Tõnnori, Oleviste koguduse pastor Ja Jeerikost välja minnes läks Jeesusega kaasa suur rahvahulk. Ja vaata, kaks pimedat istus tee ääres. Kui nad kuulsid, et Jeesus möödub, kisendasid nad:...

2023-6-oktoober

05 November 2023
2023-6-oktoober

SISUKORD  Tervikliku Tervenemise Teenistus Veikko Võsu Viljandi ja Valkla koguduste ühisteenistused Ave Saarva Eesti Metodisti Kirik lahkus Ühinenud Metodisti Kirikust Robert Tšerenkov Pöördumise järel tuleb edasi minna Ermo Jürma Vaike...

Palve Ukraina ja Venemaa inimeste eest

05 November 2023
Palve Ukraina ja Venemaa inimeste eest

Oktoober 2023  Kolmainu Jumal, kes sa oled maailma ja inimkonna oma Poja kaudu lepitanud, halasta oma loodute peale, kes jälle sõdivad ja surma külvavad.Taas on tsiviilelanikud väheste võimuahnete juhtide poolt...

Palve Lähis-Ida inimeste eest

05 November 2023
Palve Lähis-Ida inimeste eest

Oktoober 2023  Oktoobri alguse sündmused Lähis-Idas on väga murettekitavad. Kõigis neis maades – Iisraelis, Palestiinas, Gazas ja Liibanonis – on ka meie baptistikogudused. Euroopa Baptistiföderatsioon on neil päevadel olnud kontaktis...

Ühiskoolitus „Rahu võimalikkusest nuti- ja ärevuse ajastul“

05 November 2023
Ühiskoolitus „Rahu võimalikkusest nuti- ja ärevuse ajastul“

Oktoober 2023 Johanna Rosenvald, Tartu Kolgata kogudus, tekst ja fotod Meie kaasaja ühed suured väljakutsed on ärevus ja sõltuvused, aina enam ka just nutisõltuvus. Kiirete muutuste ja murettekitavate sündmuste aegadel on...

Usu jõud

05 November 2023

Oktoober 2023 Usk annab mulle rahu hingeja pühib palgelt silmavee.Usk võtab ära mure, pingening rõõmsaks teeb mu südame. Usk, lootus, armastus on vägi,mis naeratuse näole toob.Saan neist ma ikka hingeabi,mis...

In memoriam Aamo-Haarand-Meego Remmel

05 November 2023
In memoriam Aamo-Haarand-Meego Remmel

Oktoober 2023 20.12.1936–20.09.2023 Septembri viimasel päeval saadeti Oleviste kirikust viimsele teekonnale ja sängitati Tallinna Metsakalmistu mulda pastor Aamo Remmeli põrm.Aamo-Haarand-Meego sündis 1936. aasta 20. detsembril Pärnus koos kaksikõe Siiri-Eo-Kalliga ema elu...

Margo Meri on Tõrva uus pastor

05 November 2023
Margo Meri on Tõrva uus pastor

Oktoober 2023 Erki Tamm, EKB Liidu president Tõrva Immanueli Koguduses oli 1. oktoobril rõõmus päev – palusime õnnistust uuele pastorile Margo Merile, kes koos abikaasa Leaga asuvad kogudust teenima. Keilast...

Ordineeriti Leisi koguduse pastor Janek Järveots

05 November 2023
Ordineeriti Leisi koguduse pastor Janek Järveots

Oktoober 2023 Erki Tamm, EKB Liidu president Keset väga tormist lõikustänupüha palusime Saaremaal ordineerimispalve Janek Järveotsa üle, kes töötab karjasena Leisi baptistikoguduses ja kogukonnas ning samuti kaitseliidu kaplanina. Juba aastal 2017,...

Keila kogudus uue pastori Hans-Kristen Sapasega

05 November 2023
Keila kogudus uue pastori Hans-Kristen Sapasega

Oktoober 2023 Merit Lassmann, Loksa baptistikogudus „Kõik, kõik on uus septembrikuus,“ öeldakse Olivia Saare tuntukssaanud luulereas. Eriti hästi sobis see Keila baptistikoguduse konteksti 24. septembril – ümmargune aastanumber 120 juhatas sisse...

Linke