08/2013 
18.03.1934 – 27.07.2013
Heldur Rahuranna, Loksa (ja Kolga) koguduse jutlustaja, maine ihu saadeti rahupaika 3. augustil Kuusalu kalmistul. Matusetalitust juhatas perekonna hea sõber, pastor Eenok Palm. Heldurit oli tulnud ära saatma üle 180 inimese. Külakogukond, eesotsas külavanemaga, ja kirikuinimesed, mitmed meie vendluse pastorid. Kõlasid saksofon ja trompet ning flöödi nukrad helid. Oli nii ühislaulmist kui ka soololaule. Oli sõnum nendest, kes Issandas lahkuvad. See polnud lihtsa maamehe matus, vaid otsekui Jumala vürsti väljateenitud puhkusele saatmine.
Jeesus ütles: „Teie olete maa sool ... teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas" (Mt 5:13j). Nende sõnade järgi Heldur elas ja nende mõju saadab tema mälestust veel pikki aastaid.
Heldurit jäävad meenutama tema kaks põhilist osist – soola mõju ja valgus, mis ulatusid kõigile, kes teda tundsid. Helduri rõõmsameelne eluhoiak innustas kõiki, kes temaga kokku puutusid. Ta armastas ja hoolis väga oma perest, kogukonnast, talust ja loomadest, eriti hobustest. Ta kuulus Eesti Hobusekasvatajate Seltsi. Tema mitmed masinad vurasid rohkem abivajajate huvides kui tema enda heaks. Ta oli helde käe ja lahtise südamega mees. Kabakule, tema kodutallu, tuldi alati heal meelel, sest siin olid sa oodatud.
Üle kõige armastas Heldur Jumalat. Kolga koguduse asutamise põhiraskus oli isa Kristjani kanda. Kuid alates usuletulemisest oli Heldur tema kõrval nagu raudnael. Sama kordus Loksal. Selle koguduse ametliku tegevusloa saamise ja töö käivitamise juures oleks nii mõnigi mees käega löönud, aga mitte Heldur. Loksal iseloomustati teda kui kogudusevanema paremat kätt.
Nendesse mälestusridadesse mahub Helduri elust ja tegemistest väga pisut. Ta oskas õigesti ajastada nii oma visioone kui ka neid ellu viia. Omajagu on neist kirjas mälestusteraamatus „Kabaku", mille sisu ja ilmumise jõudis Heldur veel korraldada. See ühe talu ja ühe koguduse lugu oleks olnud olemata, kui seda oleks või aasta jagu edasi lükatud.
Heldur oli suurepärane jutustaja, kellel oli eriline anne anda edasi värvikat pilti mõne lausega. Rõõm oli temaga koos töötada. Selle läbi saime väga lähedasteks. Eriti tunnetasin seda neli päeva enne Helduri lahkumist. Olime abikaasaga Helduril-Helgal külas. Meie jututeemad olid Jumala asjade juures. Laulsime ja palusime. Mind üllatas venna palve nii söögilauas kui ka jumalagajätul: „Issand, anna andeks, et ma olen Sinu heaks vähe teinud!" Oli tunne, et see oli veel viimane puhastus enne Kuninga palge ette astumist. Väga püha ja siiras suhtumine Issanda ees jäi viimaseks pildiks Heldurist.
Tema jälgedes jätkavad abikaasa Helga, 5 Helduri moega last, 16 lapselast ja 2 lapselapselast. Rõõmsa jällenägemiseni Issanda Kuningriigis!
Aare Tamm, Pastor emeeritus Ridalast
