Otsing

01/2016 04 kihlus
Liivi Reilson, tütar

Tallinna Kalju kirikus tähistati 10. jaanuaril Ruuben Reinvaldi (11.01.1916–17.11.1988) sajandat sünniaastapäeva. Heliloojanimega Herbert Ruben kujundas 30 aasta vältel Kalju baptistikoguduse mitmekülgset muusikatööd.

Minu isa Ruuben sündis Leningradis. Mõned aastad hiljem kolis nende pere Tallinna. Kalamajas asuva Kalju kiriku kõrval olevasse Tetermanni majja saadi väike korter. Isa lapsepõlveaastad möödusid kiriku õuel. Kirikus oli harmoonium, mis käis lukku. Kui pill lahti oli ununenud, hiilis väike Ruuben seda proovima. Isa oli andekas, sest helid tema peas võimendusid heliteoseks ilma erilise muusikahariduseta. Oma täpsuses oli ta loomupärane statistik. Kiriku kuuri katuselt meeldis tal autosid loendada ja üles tähendada, mitu korda üks või teine päeva jooksul mööda sõitis. Hiljem asendusid autonumbrid nootidega.

Aastal 1929 koliti oma majja Nõmmele. Isa oli siis 13-aastane koolipoiss ja õppis Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis. Seal sai 17-aastane Ruuben oma laulule „Sära, päike, sära“ lauluõpetaja Gustav Ernesaksa muusikalise tunnustuse.

Gümnaasiumi järel astus isa Tartu Ülikooli, kuid terviserikke tõttu tuli õpingud pooleli jätta. Järgnes sõja- ja keeruline Stalini-aeg. Isa küüditati kümneks aastaks Siberisse. Kui ta 1957. a kodumaale tagasi jõudis, pakuti talle Kalju koguduses muusikajuhi kohta. Organisti ja koorijuhina vastutas ta siin muusikatöö eest elu lõpuni. Kokku lõi ta üle neljakümne heliteose. Tuntuimad on ehk koorilaulud, nagu „Sära, päike, sära“, „Hommik on saabunud“, „Laul sõbrale“, „Ma seisin kord mõtetes rannal“, „Abimägede poole“ ja mitmed soololaulud.

Aastal 1977 kirjutas isa raamatu „Kuldrannake“. Suures osas on see minu vanemate armastuse lugu. See raamat on meie perekonna reliikviaks ka jäänud. Mulle tundub, et see on lugu, mida isa tahtis kogu elu mulle jutustada.

Olin kolmene, kui isa õpetas mulle jõuluevangeeliumi pähe. Ma ei osanud veel r-tähte välja öelda. Meile tulid külalised ja isa tõstis mu tooli peale ning palus jõululoo ette lugeda. Alustasin siis: „Ja ingel ütles neile,“ ohkasin sügavalt ja jätkasin, „Älge kaltke!“

Jalutuskäigud Kadrioru pargis ja paadisõidud Pirita jõel olid üheks meie lemmiktegevuseks. Isa tõi mind muusika juurde, õpetas armastama koorilaulu ja gospelmuusikat.

Olin 24-aastane, kui mu isa suri. Kui mul elus millestki kahju on olnud, siis sellest, et ei osanud tol ajal isale veel õigeid küsimusi esitada.
Imetlen sügavalt isa heliloomingut – seda helgust, mida elus paljukogenud inimene hingest esile suudab tuua – sõjaaja traagikas lohutavat, lootusrikast harmooniat! Isa elulooraamatust otsisin vastust küsimusele, mida mõtles ja tundis ta neid laule kirjutades?

Ta kirjutab: „Inimese elu võrreldakse eluga avaral merel. Seda merd nimetatakse elumereks. Igaüks purjetab sellel oma isikliku purjekaga. Siin ei ole tegemist juhusliku merele sattumisega. Igaühel on oma eesmärk, oma kindel siht.

Meri võib olla peegelsile, aga hetk hiljem ähvardav ja tormine. Samasugune on elumeri, millel iga inimene oma päevad mööda saadab. Teekonnad on purjetajail erinevad, siht aga ühine – jõuda kord välja kuldsele rannale.

Elasin oma elu paremad aastad nagu pilvise taeva all. Sageli olid pilved päris tumedad, sähvis välku, kõmises kõu – seda eriti siis, kui viibisin kaugel kodust, eemal neist, kes olid lähedased, keda armastasin.

Oma nooruspäevadel – lapseeas unistame kaugest tulevikust. Ent selle maailma range paratamatusena ei jõua kõik kuldsele rannale. Aastaid ootasin pilvede hajumist pikisilmi. Janunesin päikese järele, see aga ei tahtnud kuidagi särada.
Jõudnud taas kodumaale, tundsin, nagu oleksin saabunud suurelt elu-lahinguväljalt, kannatuste tallermaalt. Olin võidelnud, kannatanud külma ja palavat. Lootuses paremale tulevikule ei jätnud see võitlus mind häbisse. Mul oli tugev seljatagune. Mind toetas eluraskustes Tema – kellel on palju nimesid. Aga kauneim kõigist nimedest – HALASTAJA!

Olen vaadanud ennast ja teisi, jäänud seisma ja siis pidanud ütlema: inimene, sa oled küll tubli, võimekas, andekas... Kuid mõtle sellele, et sa oled ikkagi ainult inimene. Mõtle rohkem selle üle, kuidas olla päikeseks oma kõrval seisvale inimesele Su lühikese eluea jooksul selles keskkonnas, kus sa oled.“

Uudised

2023-2-veebruar

07 Märts 2023
2023-2-veebruar

SISUKORD  Sõbralt Sõbrale meeskond rõõmustab Jumalas Merle Kotiesen Paranda meelt juba täna! Mihkel Nõlvak Igatsus olla ehtne Ermo Jürma Hanna Kaptein – naine täis usku ja armastust Mari-Vivian Ellam Orus...

Kõige andekam on Jeesus

07 Märts 2023
Kõige andekam on Jeesus

Veebruar 2023 Kaarel B. Väljamäe, Allika koguduse pastor Tema on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle...

Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

07 Märts 2023
Jumala käekiri Samaaria Hiiumaa osakonnas

Veebruar 2023 Ülo Kikas, Hiiumaa osakonna juhataja Samaaria Eesti Misjon alustas Jumala kutsel tööd augustis 1991. Soome vendade Krister Lindbergi ja Rynar Nylundi initsiatiivil asutati koos Jüri ja Toomas Nõlvakuga (tolleaegse...

Mõtisklus rahust muusikas

07 Märts 2023
Mõtisklus rahust muusikas

Veebruar 2023 Marek Talts, Viljandi baptistikogudus Lõuna-Eesti palvushommikusöögi keskmes olid suhted, mis ühendavad erinevate elualade juhte üldinimlikus ja üleinimlikus tähenduses. Kujutan neid suhteid horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, millest lähtuvalt avasin mõtteid...

Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

07 Märts 2023
Pastor Rando Kangro ametisseseadmine Moostes

Veebruar 2023 Hele-Maria Kangro, Mooste kogudus Liidu ainus kogudus Põlvamaal sai endale noore pastori.Veebruari esimesel pühapäeval oli Mooste koguduses meeleolukas pidupäev. Palvela saal oli puupüsti rahvast täis, nende seas üle kümne...

„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

07 Märts 2023
„Tartu rahu oli õiglane rahu.“

Veebruar 2023 Meego Remmel, 3D koguduse õpetuspastor Sõnad „Tartu rahu oli õiglane rahu“ kõlasid Tartu linnapea Urmas Klaasi Lõuna-Eesti palvushommikusöögi tervituskõnes. Küünlapäeva eel vahetult enne Tartu rahu aastapäeva toimunud kokkusaamine leidis...

Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

07 Märts 2023
Ebajumalad või elav Jumal? Künkad või Siioni mägi?

Veebruar 2023 Joosep Tammo, EKB Liidu vanematekogu esimees Käesoleval kuul tähistame Eesti Vabariigi 105. ja Eesti baptismi 139. aastapäeva. Pidasin 2018. aasta veebruaris Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris ettekande „Quo vadis, vaba kogudus?“Selle...

Viis isamaalist fuugat

07 Märts 2023
Viis isamaalist fuugat

Veebruar 2023 Marten Meibaum, 3D kogudus Fuuga on muusikaline mõtisklus, kus valitud meloodiat (nt neli esimest takti mõnest isamaalisest laulust) kindlate reeglite järgi esitatakse, arendatakse ja illustreeritakse. Fuuga võib olla nii...

Diakonite ülesannetest vabakogudustes

07 Märts 2023
Diakonite ülesannetest vabakogudustes

Veebruar 2023 Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor Diakon on kristlikus koguduses kaastööline ja teenija. Diakonite ülesanded on eri kirikutes erinevad. Mõnes kirikus ordineeritakse diakonid teenimistöösse ja edaspidi võidakse neid seada...

Ristija Johannese meeleparandusristimine

07 Märts 2023
Ristija Johannese meeleparandusristimine

Veebruar 2023 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõud See on midagi imelist, mida Jeesus ütles Ristija Johannese kohta: Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest (Mt...

Linke