Jaanuar 2021 
Krista Esta, Allika kirjastus
Koroona-aastal oli üks sotsiaalmeedias levinud lemmiknalju, et eestlased igatsevad 2+2 reegli lõppu, et saaks juba tavapärasele 5-le meetrile tagasi minna. Nali naljaks, aga päriselus siiski kogeti, et piiratud suhtlemine oli enamikule kõikidest piirangutest kõige raskem.
Läheduse kuldreegliks nimetab Ortberg apostel Pauluse käsku: „Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!“
Antud teemaga haakub Allika kirjastusel ilmunud John Ortbergi raamat „Sa meeldiksid mulle rohkem, kui oleksid rohkem minu moodi: tõeliselt lähedaseks saamisest“. Ortberg on USA pastor, kõneleja ja mitmete raamatute autor. Kuna tema pere juured on Rootsis, sobib tema lähenemine ka jahedale eestlasele, äratundmist raamat igatahes pakub. Ortberg kirjutab lähedusest, mis see on ja mis see ei ole ning kuidas seda saavutada ja hoida. Ta ei puuduta ainult peresuhteid, vaid läheduse teemaga on seotud ka meie sõprus- ja töösuhted ning suhe Jumalaga. Lähedus võib tähendada meile erinevaid asju, aga üldjuhul igatseme kõik sama.
Kuidas mõista lähedust? Autori sõnul on selleks ühised kogemused: „See on hetk, kui küsite laste käest, kuidas neil täna läks, kui nad koju tulevad. See on küsimine ja hoolimine sellest, mida teie abikaasa pidulikul üritusel kandis. See on nalja ärakuulamine. … See on nukra ilme märkamine ja millegi julgustava ütlemine. See on märkamatu silmapilgutus kurnatud kolleegile närvilisel koosolekul. … Tõeline lähedus ei tugine suurtele romantilistele žestidele, vaid tavalistele argihetkedele, kui õpime teineteisele toetuma, mitte selga pöörama. Sama lugu on sõpruses, abielus, perekonnas ja tööl. Me kuulame. Me paneme tähele. Me tuleme appi. Üha uuesti. Ja uuesti. Ja uuesti.”
Raamatus käsitletakse ka müüte läheduse kohta ja räägitakse sellest, mis lähedus ei ole. Üks suuremaid eksiarvamusi on, et lähedus annab loa negatiivsed emotsioonid valla päästa. Seda arvamust toetab populaarne viharavi teraapia, mille kohaselt tuleks vihastades kogu tunne välja lasta. Tegelikkus on aga, et viha vähendamise asemel me hoopiski võimendame seda ja oma „tundeid tuulutades“ võime nii mõnedki suhted pikaks ajaks või lausa igaveseks rikkuda.
Läheduse kuldreegliks nimetab Ortberg apostel Pauluse käsku: „Rõõmustage rõõmsatega, nutke nutjatega!“ Autor väidab: „Rõõm ja mure moodustavad tundeelu tuuma. Inimsuhete ime muudab võimalikuks oskus märgata teise emotsionaalset seisundit, väärtustada ja sellesse sisse elada.“ Muuhulgas julgustab autor meid olema Jumala ees ausad, mitte varjama oma tundeid ka siis, kui selleks on kurbus, viha, pettumus. Jumal tahab meie tegelikku mina, sest tema teab, et meil on tunded, aga me ei kuulu tunnetele. Me kuulume Jumalale. Jumal kohtub inimestega nende kannatustes, sest all pimedas sügavikus mõistame, et ei saa ise hakkama. Kõik, kes on pimedas sügavikus olnud, teavad seda.
Üks osa raamatust käsitleb, kuidas lähedus kaob ja kuidas seda parandada. Miks tekivad mõrad? Väga lihtne: me oleme erinevad. Erinevused tähendavad autori sõnul, et konfliktid on vältimatud. „Need, kes on läheduses osavad, on omandanud oskuse näha võimalikke mõrasid, samamoodi nagu seismoloogid märkavad maakoore liikumisi Richteri skaala järgi. Kui ma suhtes midagi ei märka, võib teine tunda, et on minust võõrdunud, ilma et ma isegi seda märkaksin, ja tõenäoliselt komistan ma veel suurema jama otsa. Spektri teisest otsast: kui olen ülitundlik, jälgin pidevalt teise nägu, häält ja tegusid, et leida märke lahkarvamustest, toon suhtesse hulga ärevust, mis lämmatab vabaduse. Lähedus ei tähenda konfliktivaba suhet. Igas suhtes ilmneb aeg-ajalt mõrasid. Püsiva läheduse osas saab määravaks, mis saab edasi.“
Kuidas parandada mõrasid ja hoida lähedust suhtes kaasinimeste ja Jumalaga, saab lugeda juba raamatust.
Telli e-poest: www.allikakirjastus.ee.
