Otsing

August 2021 18 u viilma
Urmas Viilma, EELK peapiiskop

Kui Erki Tamm minuga ühendust võttis ja palus, et kirjutaksin Teekäijale väikese arvamusavalduse „kõrvaltvaataja“ pilguga Akadeemilise Teoloogia Seltsi Usuteadusliku Ajakirja erinumbrile „Vabakiriklik identiteet ja kogudused ühiskonnas“ [Nr 1 – 2021 (79)], andsin pikemalt järele mõtlemata nõusoleku. Kergekäelist lubadust andes ei osanud ma arvata, et selleks kuupäevaks, kui Ermo Jürma artiklit ootab, on mul puhkuselt värskelt naasnuna ülesannete kuhil niigi ülepea kasvanud. Vennale antud lubadust ei saanud aga kuidagi enam murda. Nõnda tuli pruukida pisut öötundegi, et omi mõtteid kirja panna.

Ärge püüdke lugeda seda 200-leheküljelist „rammusat rooga“ sisaldavat artiklite kogumikku läbi ühe õhtuga (ööga).

Esmalt annan kõigile Usuteadusliku Ajakirja erinumbri kätte haarajatele soovituse: ärge püüdke lugeda seda 200-leheküljelist „rammusat rooga“ sisaldavat artiklite kogumikku läbi ühe õhtuga (ööga). Mina seda omaenda rumalusest ja ajapuudusest tegin. Ja sellel olid tagajärjed, mis on väga sarnased ülesöömise sümptomitele rikkalikult kaetud buffet-laualt. Kõike on palju. See on maitsev. See on rammus. Tahaks veel, aga enam ei mahu.

Olles ajakirja kaanest kaaneni läbi lugenud, julgen nimetada oma erilised lemmikhõrgutised. Tõeliselt armas, südamlik ja silmi avav on Toivo Pilli artikkel naisevangelistist, jutlustajast ja „müstikust“ Ilse Katvelist (1906–1987) pealkirjaga „„Ülevalt anti märku“. Jutlustaja Ilse Katvel“. Artikli peategelasest (tunnistan ausalt) ma varem teadlik ei olnud. Nagu ka sellest, et meil on Eesti kirikuloost leida meie oma Bingeni Hildegard. Tore üllatus!

Eriliselt nautisin Helle Lihti artiklit „Looduse sakramentaalsest tähendusest“, sest loodushoiu teoloogiast ei ole eesti keeles veel mitte liiga palju kirjutatud. Leidsin sellest artiklist üsna palju äratundmisrõõmu ja seoseid EELK Usuteaduse Instituudi õppekirjanduse sarjas 2016. aastal välja antud mahuka tõlkeartiklite kogumiku „Jumala armu poolt vabastatud“, loodushoiuteoloogiat sisaldavas osas, pealkirjaga „Loodu pole müügiks“ artiklites väljendatud mõtetega. Nimetatud kogumiku toimetaja Anne Burghardt ütleb selle raamatu sissejuhatuses: „Kui Jumal kuulutab kogu loodu „heaks“, siis ei pea ta silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab Jumala ja inimeste uuendatud suhe ka seda, kuidas inimesed suhtuvad ülejäänud loodusse, sest loodu kuulub ennekõike siiski Jumalale ning on usaldatud meie kätte üksnes hoiule.“ Helle Liht rõhutab oma artiklis samuti, et loodust ei saa ega tohi instrumentaliseerida ega ka taandada ainult sümboolsesse rolli inimese kui „looduse krooni“ käes. Mulle sümpatiseerib ka autori julgus hinnata oma vabakiriklikku traditsiooni ümber ja esitada oma usukaaslastele väljakutse liikuda loodusest kõneledes sakramentaalse mõtlemise ja käsitluse suunas. See tähendab Jumala enda kohalolu tunnistamist mateerias, sealhulgas ristimisvees ja armulauaelementides, mille kaudu vahendab Jumal inimesele oma armu. Väga põnev lugemine mulle kui luterlasele. 19 UA ajakiri

Usuteadusliku Ajakirja erinumber on osutunud ka üheks „esimeseks pääsukeseks“, kajastades sisukalt ja asjatundlikult seni veel kestvat koroonakriisi ja sellega kaasnenud väljakutseid. Jakob ja Meego Remmeli artikkel „Koroonakriisi eelse ja järgse (vaba)kogudusliku elu arengukohtadest Eestis“ annab hea ülevaate, kuidas COVID-19 juba on mõjutanud ning arvatavasti saab ka mõjutama kirikuelu ja koguduste toimimist lähitulevikus. Artikkel võiks olla kohustuslikuks lugemismaterjaliks igas koguduses, kus planeeritakse edasist „postkoroona“ elu ning sõnastatakse tulevikuvisioone. Abi ja nõu on siit leida ohtrasti. Küll oleksin rõõmus, kui ka luteri pastorid ja koguduste ilmikjuhid seda artiklit loeksid.

Erinumber on osutunud ka üheks „esimeseks pääsukeseks“, kajastades sisukalt ja asjatundlikult seni veel kestvat koroonakriisi ja sellega kaasnenud väljakutseid.

COVID-19 kriisist on tõukunud ka ajakirja erinumbri viimasesse artiklisse „Usuvabaduse arengukohad koroonapandeemia kriisiaegadel“ koondatud mõttevahetus 2020. aasta sügisel peetud vestlusringist, mida juhatas Meego Remmel ja milles osalesid Merilin Kiviorg, Helle Liht, Paul Teesalu ja allakirjutanu. Huvitav on lugeda nüüd juba viiruselaine kolmanda laine tingimustes, kuidas hindasime viiruse leviku piiramiseks valitsuse ja kirikute endi poolt kasutusele võetud meetmeid ajal, mil esimene laine oli seljataga ja teine alles algamas. Arutelu keskmes on usuvabaduse säilimise-säilitamise küsimus koroonakriisis. Artikkel toimib omamoodi ajakapslina, võimaldades aja ja uute viiruselainete möödudes hinnata meie tollaseid mõtteid ja seisukohti uues olukorras ja ajahetkel. Igal juhul on see vestlusring jalajälg kahe koroonalaine vahelisest ajast 2020. aasta sügisel.

Üks kogenud toidunautleja teeb õigel ajal pausi, et ennast mitte haigeks süüa. Sama kehtib ka Usuteadusliku Ajakirja lugemisel. Mina seda pausi teha kahjuks ei saanud ja lugesin läbi ka põneva arutleva-kirjeldava artikli „Kogudus ja kogukond: lingvistilised, teoloogilised ja sotsioloogilised seosed“ autorite kollektiivilt ‒ Johanna Rosenvald, Karl Pajusalu ja Toivo Pilli. Sain artiklist teada huvitavatest lingvistilistest-semantilistest arengutest sõnade „kogukond“ ja „kogudus“ kasutamisel ning tähenduse muutumisel vabakoguduste liikmete uue põlvkonna keskel. Tõdesin, et olen ise ilmselt selles küsimuses arengupeetusega ja mõistan nende sõnade tähendust endiselt üsna vanamoeliselt, nagu artikli autorid oma kirjatöös nende sõnade traditsioonilise tähendusena esile tõstsid. See teeb mulle tegelikult rõõmu.

Põnev oli Usuteadusliku Ajakirja erinumbrist lugeda sellegi kohta, et just baptistid on universaalse usuvabaduse printsiibi esmased leiutajad juba 400 aasta eest ja selle suurimad eeskõnelejad, kuniks see sõnastati lõpuks 20 sajandil universaalse inimõigusena (vt „Usuvabadus kõigile: baptismi and ja vastutus“, Anthony Peck).

Võrdlusmoment tekkis ka Nigel Wright’i artiklis „Kirikud ja ühiskondlik kord: baptistlik vaatenurk“ sõnastatud kiriku-riigi vaheliste suhete mõistliku määratlemise ja mulle armsa Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) kui Eesti vaba rahvakiriku loomisideede ja tänaseni kehtivate printsiipide vahel. Tõdesin, et EELK on selles kontekstis klassikaline vabakirik.

Värskendav oli meelde tuletada oma tudengipõlves omandatud, kuid nüüd juba mälu „alumisse sahtlisse“ ununenud teadmisi religioonipsühholoogia valdkonnas, kui lugesin Tõnu Lehtsaare ja Tea Ausini artiklit „Mis on religioonipsühholoogia?“. See kirjatöö on aga tõsiselt „rammus roog“, millest peaks laua taha istudes oma söömaaega alustama, mitte lõpetama. Muidu ei jõua kõike seedida.

Kokkuvõtteks tõden, et kogu Usuteadusliku Ajakirja erinumber oli (vähemalt ühe paduluterlase jaoks) silmi avav, hariv ja vajalik lugemismaterjal. Tänu ja kiitust väärivad kõik need, kes selle mahuka ja sisuka artiklite kogumiku ette valmistasid ja välja andsid. Tõenäoliselt väärib siinjuures enim tunnustamist erinumbri toimetaja Mikael Raihhelgauz. Tänu ka Jumalale, et ta kogu seda mahukat tööd rohkesti õnnistas!

 

EKB Liidu president Erki Tamm: Olen tänulik meie Seminarile, kelle eestvedamisel sündis Usuteadusliku Ajakirja seekordne number. Protsess kestis üle aasta. Vaeva ja süvenemist nõudev on iga töö, kui eesmärgiks on sügavuti minek ja üldistuste tegemine.
Isiklikult oli mulle avastuseks Ilse Katveli isik ja töö. Tänu Toivo Pillile on tema elutee ja -töö ning tunnetusmaailm jõudnud laiema lugejaskonnani. Mind hämmastas just Katveli mitmekülgsus, lihtsus, sügavus ja vaimulik mõjukus. Huvitav sild tekib ajakirjas maal elanud Ilse loomuliku loodu(se) tunnetuse ja Helle Lihti artikliga, kus otsitakse lahendusi globaliseerunud ja linnastunud maailma ökoloogilistele probleemidele.
Väga päevakajaline on Jakob ja Meego Remmeli analüüs koroonaaja mõjust (vaba)kogudustele. Sedavõrd sisulisena on see tõenäoliselt esimene omasuguste seas. Artiklite esitamise tähtaeg oli 2021. aasta algus, seepärast vajab jätkuva kriisi mõju täiendavat uurimist.
Jumaliku ettehooldusena võib käsitleda Nigel Wrighti ja Anthony Pecki artikleid usuvabadusest. Esimest korda Eesti ajaloos esitas ju EKN augusti algul vaide Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute kohta, mille regulatsioonides nägid kirikujuhid usuvabaduse piiramist. Baptistidele on usuvabaduse teema oluline meie enda ajalookogemuse tõttu ja selle tähendus multikultuursemaks muutuvas Euroopas on jätkuv. Kriitilise tähenduse saab aga usuvabadus Afganistanis, kus väheste kristlaste elu on tõsises ohus.

Uudised

2021-7-oktoober

08 November 2021
2021-7-oktoober

SISUKORD  Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt Henri Lehtsaar Jeesuse kutsub jüngriks tölneri. Peeter Roosimaa Sulle piisab minu armust Ermo Jürma Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist Ermo Jürma Jumala sõna neljakordne väärtus...

Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

08 November 2021
Tartu Eluringikeskus kerkib jõudsalt

Oktoober 2021 Henri Lehtsaar, Eluringikeskuse projektijuht Rõõm on näha, kuidas unistus Tartu Eluringikeskusest võtab järjest konkreetsemat kuju. 21. septembril asetasime koos EKB Liidu juhtide ja Tartu Linnavalitsuse esindajatega hoonele nurgakivi. Eriline...

Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

08 November 2021
Jeesuse kutsele järgnemine tähendas Leevi elus väga suurt muutust.

Oktoober 2021 Peeter Roosimaa, Uue Testamendi õppejõudUus lugu (Mk 2:13–17), kus Jeesus kutsub jüngriks tölneri, jätkab patustele andestamise teemat. Seekord on tegevuspaigaks järveäärne ala, kuhu oli kokku tulnud suur rahvahulk, keda...

Sulle piisab minu armust

08 November 2021
Sulle piisab minu armust

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Me kõik oleme kuulnud mahlakaid loosungeid: Tugev nagu tammepuu!, Poisid ei nuta!, Ära ole mitte alasi, vaid haamer! Lööklaused, eriti mis on suunatud nn tugevamale...

Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

08 November 2021
Sander Tulk vaimustub Vanast Testamendist

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja Teekäija 3/2017 tutvustas Sind esmalt maalikunstnikuna. Selles pikemas usutluses saame lugeda Sinu teekonnast Kuressaare Siioni koguduse noortejuhiks. Kuhu on Su tee tänaseks jõudnud? Kas maalikunst elab?Tänaseks...

Jumala sõna neljakordne väärtus

08 November 2021
Jumala sõna neljakordne väärtus

Oktoober 2021 Allar Saard, Järvakandi Uue Alguse kogudus Jumala sõna väärtust kirjeldades öeldakse, et see on: igapäevaseks lugemiseks, vaimulikuks toiduks, usus kasvamiseks, julgustuseks, lohutuseks, nõuandjaks, tarkuse saamiseks, sünnipäevakaardile salmi leidmiseks jne....

Koguduste tegus juhtimine

08 November 2021
Koguduste tegus juhtimine

Oktoober 2021 Lev Bannikovi kokkuvõte oma KUSi lõputööstUsun, et igale Teekäija lugejale kõlab loogiliselt, et kus on kogudus, seal on ka pastor või kui parasjagu ei ole, siis kindlasti võiks olla....

Väike kogudus ja suur maailm

08 November 2021
Väike kogudus ja suur maailm

Oktoober 2021 Ermo Jürma, Teekäija toimetajaFotod: Evelyn Põldsaar, Kadi Tingas, Helina Voogne Oktoobri algul sõitsin Mooste koguduse meeskonnaga Tallinna suurte ootustega, sest oleme väike kogudus ja teema „Väike kogudus ja suur...

Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

08 November 2021
Vaim, hing ja ihu olgu hoitud laitmatuna

Oktooober 2021 Kristlasest psühholoog Karmen Maikalut intervjueeris Miikael Johan TammVestlesin tunnustatud kristlasest psühholoogi ja pereterapeudi Karmen Maikaluga vaimse tervise teemadel. Karmen on töötanud psühholoogina alates 2000. aastast ning võtab kliente vastu...

Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

08 November 2021
Jumala kõnetus on meie kohustus ja vastutus

Oktoober 2021 Britt Normet, Viimsi vabakogudus Juba teine palve- ja koristuspäev „Hoiame loodut!“ toimus 19. septembril. Kõik sai alguse kolm aastat tagasi, mil leidis aset liikumisest „Teeme ära!“ välja kasvanud maailma...

Linke