Otsing

August 2022 24 scripta in theologia
Tõnu Lehtsaar, Religiooni- ja suhtlemispsühholoog

Lugesin dr Heigo Ritsbeki raamatut „Scripta in theologia“ suure huviga. See on hea märk, kui ühe valdkonna tekst köidab teise valdkonna esindaja tähelepanu. Minu arvamus teoloogilise teksti kohta on psühholoogi subjektiivne arvamus.
Öeldakse, et inimese elu on kokkuvõetav ühte lausesse. Mina otsisin ühelauselist vastust küsimusele, mis raamat see on. Vastuse leidsin raamatu sissejuhatusest, kus autor ütleb, et tegu on erinevatel aegadel ja erinevates kõrgkoolides peetud loengute laiendatud konspektiga.

Iseloomustaksin autori mõttemustrit – viisi, kuidas ta ainest käsitleb – nelja märksõnaga: süsteemsus, aupaklikkus, subjektiivsus ja harivus.

Kuna tegu on loengukonspektide kogumiga, pole põhjust suhtuda kogumikku kui monograafiasse. On loomulik, et raamatu erinevad osad ei pruugi olla omavahel seondatud ja kirjapandud osad erinevad stiililt ja struktuurilt. Iga loeng on väärtus omaette, kuigi erinevad loengud puudutavad ositi ka samu teemasid.
Eluaegse õppejõuna tean, et loengukonspekt on alati midagi väga isiklikku, võib-olla isegi intiimset. See on suur julgus kohendada loengumaterjal avalikult loetavaks. Minu arvates on iga loeng happening, mis toimub vaid üks kord nende kuulajatega sellel ajal ja kindlas kohas. Võimalik, et see on ülemõtlemine, kuid teksti lugedes oli mul pidevalt tunne, et tahaks seda materjali omandada dialoogis, elavas vestluses autoriga.


Ma pole pädev hindama raamatus esitatud rikkalikku faktilist materjali. Iseloomustaksin autori mõttemustrit – viisi, kuidas ta ainest käsitleb – nelja märksõnaga: süsteemsus, aupaklikkus, subjektiivsus ja harivus.
Süsteemsus väljendub selles, et erinevaid mõisteid, nagu näiteks misjon, kogudus, ristimine ja kolmainsus, käsitletakse nii ajaloolises kui ka kiriklikus perspektiivis. See tähendab, et lugeja saab teada, kuidas konkreetset õpetust ja praktikat on käsitletud kirikuloo erinevatel etappidel ja kuidas seda mõistetakse erinevates kirikutes ja usuliikumistes. Lugeja võib iseennast ära tunda kas oma kuuluvuse või mõtteviisi järgi.
Aupaklikkus väljendub minu jaoks selles, et erinevaid teemasid ja vaatenurki käsitleb autor lugupidavas toonis. Võiks olla kiusatuslik panna asjad paika ja öelda üheselt, kuidas tegelikult on. Lugupidav suhtumine erinevatesse ajalooetappidesse ja erinevatesse teemadesse jätab lugejale ruumi iseseisvateks otsusteks.
Subjektiivsus tähendab seda, et autor valib teemasid mingitest isiklikest arusaamadest ja väärtustest lähtuvalt. On ilmne, et ilma subjektiivsete valikuteta pole võimalik nii mahukat materjali ühtede kaante vahele suruda. Minu jaoks torkas siiski silma anglokatoliiklusele pühendatud eraldi peatükk, mis oma analüüsilt jäi siiski pinnalisemaks, võrreldes näiteks reformatsiooni või anglikaani kirikut käsitleva osaga.
Harivus on minu subjektiivne hinnang. Julgen öelda, et sain tekstist väga palju uut teada. Minu mõttemustreid korrastasid erinevad periodiseeringud. Näiteks patroloogia (lk 57) või arutelu keskaja periodiseerimise üle (lk 64). Samuti aitas tekst kusagil ajusoppides hajusalt paiknevaid nimesid konkreetsesse ajaloolisse konteksti paigutada. Mulle oli täiesti uus sõna „deifikatsioon“, mis tähendab Jumala sarnasust. Leidsin internetist selle mõiste mitmetahulisi käsitlusi, alates poliitikute pidamisest jumala sarnaseks kuni vaga inimese pühitsuspüüuni välja.
Kõige huvitavam oli minu jaoks loetelu (lk 299–304), kus esitatakse üheksateist erinevat võimalikku spiritualiteeditüüpi. Mind on religioonipsühholoogina spiritualiteedi teema ikka huvitanud. Vahel on mul tunne, et spiritualiteedi mõiste sarnaneb kvaliteedi mõistega. Sellest räägitakse palju, seda püütakse isegi mõõta, kuid oma sügavamas olemuses jääb see siiski hoomamatuks. Olen nõus autoriga, kes ütleb (lk 299), et elame erinevate spiritualiteetide ühises mõjuväljas.
Mida siis arvata kogu sellest loost? Kindlasti on tegemist huvitava lugemismaterjaliga. Arvan, et teksti saab kasutada õppematerjalina erinevates kursustes, olgu selleks näiteks missioloogia, dogmaatika või konfessioonilugu. Raamat tervikuna saab olla impulsiks või lähtematerjaliks asjast huvitatutele, kes soovivad kristliku teoloogia kohta rohkem teada. Mingid märgid on maas, tee edasiliikumiseks on avatud. Head lugemist!

Uudised

2022-5-august

31 August 2022
2022-5-august

SISUKORD Tuhanded noored ütlesid jah misjonile Katre KotiesenSõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks Miikael Johan Tamm Mis lood need on, mida te omavahel veeretate? Ermo Jürma Herman Mäemets – õpetaja ja karjane Margus...

Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

31 August 2022
Tuhanded noored ütlesid jah misjonile

August 2022 Katre Kotiesen, Rakvere Karmeli kogudus 25. juunil toimus Oslos Telenor Arenal võimas kristlik noortekonverents „The Send“, kus osales ligikaudu 10 000 inimest üle maailma. Kolmandat korda (2019 USA-s 58...

Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

31 August 2022
Sõbralt Sõbrale kutsub vabatahtlikuks

August 2022 Miikael Johan Tamm, projektijuht ja turundusassistent Kutsume kõiki huvilisi Sõbralt Sõbrale kauplustesse vabatahtlikeks! Sõbralt Sõbrale vabatahtlikud muudavad maailma oma väikeste ja suurte heategudega, pannes hoolimise ringlema. Veelgi olulisem –...

Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

31 August 2022
Mis lood need on, mida te omavahel veeretate?

August 2022 Ermo Jürma, Teekäija toimetaja „Kas me jõuame varsti kohale?“ Väikelaste vanemad tunnevad seda lauset ja kui nad seda kuulevad, on teada, et nüüd läheb edasisõit raskemaks. Õnnelik on see,...

Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

31 August 2022
Herman Mäemets – õpetaja ja karjane

August 2022 Margus Mäemets, Kuressaare Siioni koguduse pastor Herman Mäemets (88) on Ridala juurtega mees. Õppinud küll õpetajaks, aga teeninud terve elu pastorina. Õpetaja oskused ja pastori selge kutse on selles...

Läkitatud lahti laskma tulevikku

31 August 2022
Läkitatud lahti laskma tulevikku

August 2022 Erki Tamm, EKB Liidu presidendi jutlus Olevistes koguduste festivalil 2022 Nõnda nagu Isa on läkitanud minu, nõnda saadan ka mina teid (Jh 20:21).Minu isapoolne vanaisa Richard Tamm oli Oleviste...

Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

31 August 2022
Prohvet Hesekiel: vahimehe kohustus

August 2022 Sander Tulk, Tartu Kolgata kogudus Hesekieli raamat on ilmselt üks raskemaid lugemisi Vanas Testamendis. Kõige enam seostatakse Hesekieliga raamatu alguse suurejoonelist nägemust, lugu surnuluudest raamatu lõpupool ja üleskutset olla...

Tagantjärele mõtteid festivalist

31 August 2022

August 2022Toivo Pilli, Tartu Salemi koguduse pastor EKB koguduste festival „Kohal kogukonna heaks“ (Tallinnas 10.–12. juunil) toimus uudses formaadis. Erinevate põlvkondade kohalolek ja panus, sisukad jumalateenistused ja töötoad, kaasahaarav muusika...

EKB Liidu koguduste festival 2022

31 August 2022
EKB Liidu koguduste festival 2022

August 2022Ermo Jürma, Teekäija toimetaja EKB Liidu koguduste 1994. aastal taas alanud suvekonverentsid jäid kahel koroona-aastal vahele, osa harjuski ekraanidega. Tänavu saabus 10.–12. juunil toimunud festivalile „Kohal kogukonna heaks“ Tallinna...

Timo Lige „Väike missa“

31 August 2022
Timo Lige „Väike missa“

August 2022 Juhan Palm-Peipman, muusik Kolmainupüha esiettekanne Oleviste kirikus.Eesti üks viljakamaid ülistusmuusika loojaid on hakkama saanud ühe erilise ülesandega. Ta on kirjutanud teose nimega „Väike missa“, mis paljude inimeste jaoks ei...

Linke