06/2016 
Mairit Kallaste, VKK projektijuht
Virumaa Kutse Kooli (VKK) projektijuhi töö oli minu jaoks midagi enamat kui lihtsalt ülesannete täitmine. Kogesin, et olen osa millestki, mis Jumala riiki üles ehitab. Olen tänulik iga õpilase ja õpetaja eest! Sügisel alustas 52, kevadel lõpetas 49 suurepärast õppijat!
Nähes seda, kui palju(d) inimesed panustasid, et iga sess võiks korda minna, hakkasin veelgi enam hindama koostöö väge. Alates inimestest, kes teenisid köögis, kuni nendeni, kes lilli vaasi panid, poleks olnud võimalik ükski kokkusaamine. Tahan eriliselt tänada Terje Lopetienet, kes oma tublide abilistega panid põlled ette, et teenida köögis, ja söötsid meie kõhud alati ülikülluslikult täis.
Tagasi vaadates möödunud õppeaastale, võin öelda, et kõige enam hindan suhteid. Nägin, et kool lõi ja tugevdas neid – nii isiklikul pinnal kui koguduste vahel. Minu igatsus ja palve on, et loodud sidemed jääksid püsima ning tugevdaksid kohalikke kogudusi ja laiendaksid Jumala riigi levikut.
Merike Olt-Kleeband (46), Rakvere
Tulin VKKsse õppima peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, soovisin kogeda/tajuda kogudust avaramalt. Teise põhjusena paelus võimalus Piibel aastaga läbi lugeda. Teha seda teadlikumalt, ühes õpetuse ja kommentaaridega. Distsipliin ja tähtajad tulevad vaid kasuks. (Esra raamatu „kohustusliku” lugemise ajal sain kinnitatud ja värskendatud oma kutsumises.)
Tagasi vaadates hindan kõige enam praktilist meeskonnatööd, võimalust kogeda erinevate isiksuste toimimist ühise eesmärgi nimel, avastusi uute inimeste näol, erinevate andide vajalikkust ja esiletulemist. Õppisime üksteist tundma meeldivates ja vahel ebamugavates rühmatöödes, kokkusaamistel, „Üksikvanema projekti“ läbiviimisel.
Õpetaja/koolitaja isiksus on parim õppimismeetod. Elumuutvalt mõjusid koolitajate ausad ja julged eneseavaldused (Timo Lige, Kaarel Väljamäe, Einike Pilli).
Õppimise ajal ei juhtunud isiklikult midagi suurejoonelist ega silmapaistvat. Pigem olen teadlik millegi väikese, kuid olulise sünnist, mis annab endast märku, areneb tasapisi, ajab juuri ja ootab oma esiletulemise aega. Ma ei pea tühiseks „väikeste alguste päeva” (Sk 4:10).
Kadi Tingas (22), Kunda 
Minu tee VKKsse tuli kuidagi loomulikult. Suhtlesin palju meie koguduse inimestega, kes eelmisel aastal Tartu Kutse Koolist osa võtsid, ja see, mida kuulsin, tundus nagu väärt asi ning kui selline väärt asi koju kätte tuleb, siis oleks patt mitte osaleda. Mida enam ma seda mõtet mõlgutasin, seda olulisemaks see muutus, isegi kui rahasumma alguses suur tundus.
Eelkõige tahtsin koolis osaleda koos Kunda meeskonnaga. Panime sõpradega selle kokku. Ma ei sõnastanud endale otseseid ootusi, aga sisimas igatsesin väga meie arengut ja kokkukasvamist ning samuti Piibli lugemisel taustauurimist. Kutse Koolis oli hetki, mis tekitasid minus vastakaid tundeid – aina enam õppisin oma kaaslasi tundma ja üha rohkem nägin murekohti. Jumal oleks nagu näpuga vajutanud helladele kohtadele ja ma küsisin, miks ta nii teeb. Valus oli ju näha, mis on valesti, aga Jumal ütles, et just nii me õpime. Oma vigu nägemata ei teaks me ju, et peame nendega tegelema. Arvan, et nautisin enim iseseisva õppimise ja kasvu osa. Olen Piiblit lugedes tahtnud alati teada, milline on taust, ja nüüd sain ma seda õppida. Sellest ilmselt kasvas Kutse Kooli perioodil ka mingi KUSi pisik ja mu ammune mõte, õppida teoloogiat, tuli taas esile. Nüüd seangi sügisest sammud Seminari ja teoloogia õpingud võivad alata. Ehk Jumalal oligi selle kooliaastaga plaanis minu jaoks n-ö uus kutse hoopis KUSi?
Ilvi Rand (72), Kohtla-Järve
Mul on väga soojad ja südamlikud tunded, meenutades õppimist VKKs. Kui võimalik, siis läheksin veel. See oli võrratu kogemus. Seal oli soe ja sõbralik ühtekuuluvus, mis liitis meie meeskondi isegi rohkem kui kogudustes. Seda ei saa sõnadega edasi anda, vaid tuleb ise kogeda. Kui kõik kogudused töötaksid sellise ühtse perena, oleks pool Eesti rahvast päästetud.
Kutse Kooli käigus hakkasin avastama Piibli tõdesid palju sügavamalt ja tundsin, et nagu kate võeti pealt ära. See avardas väga silmaringi. Soovitan soojalt kõikidele Kutse Koolist osa võtta, vaatamata vanusele. Luban, et keegi ei pettu.
Muidugi tahan tänada korraldajaid, eriti Einikest, Mairitit ja Hellet, samuti teisi lektoreid, kes kõik andsid endast parima ja rääkisid väga huvitavalt. Soovin neile palju õnnistusi ja kordaminekuid ka järgmiste Kutse Koolide korraldamisel ja hästi paju häid õpilasi. Kohtla-Järve Saaroni kogudusel oli parim mentor! Eriline tänu ka Gunnarile, kes meid transpordiga palju aitas.
Andreas Preisfreund (19), Avispea
VKK ei olnud üldse nii teoreetiline, kui ma kartsin, kuid teoreetilist osa oli ka ikka päris palju. Iga sessiooni algul oli ülistus, mis aitas viia ennast õigele lainele. Hea oli, et kõnelejate hulgas oli palju erinevaid inimesi. Oma meeskonnaga kasvasime lähedasemaks ning praktilisi ülesandeid tehes ja arutades oli vahepeal isegi päris lõbus. Kutse Kool andis tervikliku ülevaate Piiblist. Pärast kooli lõpetamist plaanin võtta need materjalid uuesti ette ja käia Piibel veel korra läbi. Mulle jäid meelde mõtted, et kohe praegu tuleb teha otsused, kuidas Jumalale lähemale jõuda, mitte seda edasi lükata. Keskmine inimene USAs palvetavat 2 minutit päevas ja pastor 10 minutit. Palvetama peab rohkem, sest ega abielugi tööta, kui naisega suheldakse kaks korda aastas, sama on ka Jumalaga. Ma ei kahetse, et ma Kutse Koolis käisin, see tasub täitsa ära.
