10/2008 Helle Aan, Raadio 7 direktor
Raadio 7 alustas Eesti Raadio kolmandas programmis kristlike saadete edastamist 1. oktoobril 1993, õhtuti kell 21-22 ja 23-01. Vähemasti neljal päeval seitsmest toimusid otsesaated kell 23, mis polnud just kõige inimlikum tööaeg. Samas oli see võimalus jagada evangeeliumi üle-Eestilise leviga raadioprogrammis. Ilmselt oleksime teinud seda rõõmuga veelgi hilisemal eetriajal.
Saateid monteerisime Eesti Raadio Linnahalli stuudios, kus helipult oli ligi 8 m lai. Sellega oleks võinud suure orkestri pille eraldi lindistada ja hiljem sümfooniaks kokku mängida. Sellest puldist kasutasime meie vaid kolme-nelja kanalit.
Viieteistkümnenda sünnipäeva puhul toimus meediakonverents.
.Allar Tankler rääkis meedia muutumisest ja sellest, kuidas varasematel aegadel oli kommunikatsioon reguleeritav ja kindlas suhtes – n-ö teate edastaja ja selle vastuvõtja olid konkreetsetes rollides, siis täna võib vastuvõtja olla ka edastaja. Tehnika areng on kiire ja multimeedia võimalused avarad.
Vikerraadio vaimulike saadete toimetaja Meelis Süld tutvustas sõnumi olemust. Rahvusringhääling peab avalik-õigusliku institutsioonina tagama ka vähemuste õigused. Ta tõi mitmeid näiteid, kuidas seada oma sõnum vormi, mis kedagi ei riiva ega häiri.
EKN meedianõunik Tiit Salumäe meenutas, kuidas 20 aastat tagasi esimene jõulujumalateenistus raadiosse ja televisiooni läks ja arenes koostöö, mille vilju me täna tarbime.
Seejärel vaatasime üheskoos videofilmi Raadio 7 ajaloost, milles avanesid raadiohäälte taga olevad konkreetsed inimesed ja õhkus tegijate töörõõmu. Video juhatas sisse Helle Aani ettekande, mis tutvustas Raadio 7 programmi formaadi kujunemist ja TSN Emor uuringuid, mis näitavad, kes on meie kuulaja ja mida ta kuulab.
Sellel ajal, kui Raadio 7 kristliku meedia konverentsi pidas, kõneles ja kuulas, sai samas paigas üks konverentsile tulnud inimene päästetud. "Tänu Jumalale," ütles Helle Aan, "see on väga hea sõnum ja selliste sõnumitega päevad toovad rõõmu ja teevad õnnelikuks!"
Küllap oleme ehk mõelnud, miks küll ajalehes, tele- või raadiosaates sellistel teemadel räägitakse? Ja ka imestanud, miks inimesed selliseid teemasid loevad või vaatavad? Kommunikatsiooniteooria pakub vastused, kes millal ja millise info edastamisel vastutuse võtab või ei võta. Eestis võtavad info edastamisel sotsiaalse vastutuse kristliku sõnumiga meediaorganisatsioonid ja rahvusringhääling.
Kui ajakirja või ajalehte saab konkreetselt müüa, siis elektroonilise meedia puhul vajutab kuulaja-vaataja oma kodus vaid nupule. Erinevalt ajalehest saab ta raadio- või telesaate n-ö tasuta ega mõtle, et see töö vajab stabiilseid finantse. Tavameedia majandab ennast suures osas reklaamituluga. Kristliku sõnumi edastamiseks kuluv raha tuleb annetajatelt, kes mõistavad, et meedia abil saab olla kaasas Jeesuse suure misjonikäsu täitmisel. Meie inimestena ei jõua ka parema tahtmise juures oma maja naabrite juurde Head Sõnumit jagama. Kasvõi praktiliselt võttes – tänapäeval on trepikojad ja väravad lukustatud. Kuid nende taga olevad inimesed saavad kuulata sõnumeid, mida edastavad kristlikud raadiod. Meiegi palume kuulajalt selle töö toetuseks minimaalset ühte krooni päevas. Üheskoos oleme me jõud, mis Jumala Sõna edastades muudab inimeste elusid ja seeläbi ühiskonda. Seepärast oli konverentsi teema ,,Meedia olulisus sõnumi edastamisel".
